Neljandat hooaega järjest BC Kalev/Cramo koosseisu kuuluv Kregor Hermet on tänavu varasemast veelgi stabiilsemat taset näitamas ning mitme mängija väljalangemise tõttu tavapärasest suuremat vastutuskoormat kandmas. Sel hooajal teele ette sattunud keerdkäigud on küll nõudnud nii Hermetilt endalt kui ka Kalev/Cramolt tervikuna omajagu jõupingutusi, kuid ühtset sisu näitav sats on 26-aastase mängumehe väärtusliku panuse toel sellegipoolest eduka kulminatsioonini purjetamas.
Hõreda rivistuse kiuste Eesti-Läti ühisliiga põhiturniiri kindlal esikohal lõpetanud meeskond on nüüdseks teinud algust oluliste kohamängudega, kus avalikkuse suures huviorbiidis Eesti esiklubile erilist eksimisruumi ei võimaldata. Juba küllaltki muljetavaldava kogemustepagasiga Hermet tunnistas Korvpall24.ee portaalile antud usutluses, et Heiko Rannula poolt juhendatavas Kalev/Cramos mängimise ja järjepanu võimsate ambitsioonide täitmisega kaasneb sedavõrd tähtis vastutus, mille ohjeldamisega tuleb nii mõnelgi võrdlemisi palju vaeva näha.
Just sedasorti pingega toime tulemine ja teiste kohalike klubidega võrreldes pisut suuremate ootustega hakkama saamine pakkusidki ühisliiga veerandfinaalseeria avamängu järel peetud intervjuus enim kõneainet. Pealinna satsi üheks väärtuslikuks mängumeheks olev Hermet rääkis avameelselt ka iseendale käimasolevaks hooajaks seatud eesmärkidest ja nii vaimsetest kui ka füüsilistest verstapostidest, mida tal on tulnud nende saavutamiseks ületada. Pidevalt enesearengusse panustava ja iga päev värske pilguga treeneritepingilt tulevatele nõudmistele otsa vaatava 205 cm pikkuse ääremängijaga tuli pikema vestluse käigus jutuks ka kõikuva enesekindluse kontrolli all hoidmine ning raskustele vaatamata stabiilselt enda osa ära tegemine.
Kregor, Sa oled oma mänguminutite ja platsil tehtavate soorituste poolest üks Kalev/Cramo kõige stabiilsemaid mängumehi. Kuidas on see Sul sel hooajal taas õnnestunud?
Kalev/Cramo keskkond aitab mu minekule kõvasti kaasa. Meie tuumik on jäänud suures pildis samaks ja olen mitme Eesti poisiga palju koos mänginud. Martin Dorbek on näiteks üks nendest, kellega mul on platsil olles väga hea klapp. Kui su ümber on tuttav keskkond, on sul ikka kergem mängida. Sa tead, et sind usaldatakse ja eksimisruumi on pisut rohkem. Ka peatreener on andnud mulle piisavalt usaldust ja eks ma proovin olla selle kaudu võistkonnale nii kasulik kui saan. Kui mõni päev ei taha visked minna, siis proovin teiste asjadega tiimile kasulik olla. See on miski, mida olen õppinud ja milles tahan veelgi suurema stabiilsuse saavutada.
Kas nii järjepideva mineku üheks võimalikuks võtmekohaks võib olla ka Sinu ja treeneritepingi vaheline hea klapp ning hästi mängujoonisesse sobitumine? Sealt saab eeldatavasti kõik alguse?
Kindlasti. Treenerid aitavad palju kaasa. (Heiko) Rannula suur pluss on see, et ta proovib mängijate tugevusi esile tuua ja nõrkusi peita. Ta nõuab meilt palju, aga on samas aus ja konkreetne. Kui oma asjad hästi ära teed, annab ta sulle ka usaldust. Kui mängija ise ka sellest aru saab ja mõistab, mida temalt nõutakse, on platsil oluliselt kergem neid ootusi täita.
Kuidas Sulle senise hooaja põhjal tundub, kas ja kui palju on Sul olnud selliseid isiklikke kõikumisi?
Alguses oli neid tõuse ja mõõnu ning ebastabiilsust kindlasti rohkem. Tahaks öelda, et olen siin teises pooles selle üldise keskmise taseme ja stabiilsuse paremaks saanud. Hooaja käigus paremaks arenemine ja võistkondliku tunnetuse saavutamine oli väikestviisi ka mu enda eesmärgiks. Hooaja alguses ongi võib-olla natuke raskem, kui sul on satsis uued mehed. Mänguplaan ei ole iga aasta täpselt sama. Praegu pole ka vigastustega kuigi hästi ja kõik on sunnitud endast natuke rohkem andma ja mängima, et kompenseerida teiste positsioonide koha pealt. Peame kõik tegema natuke rohkem, et tulemuseks oleks võit.
Sinu roll ongi viimastel kuudel Mihkel Kirvese väljakukkumise tõttu veelgi kasvanud ja Su täita on siin hooaja otsustavas faasis küllaltki suured ootused. Kui palju oled Sa pidanud seetõttu oma kaarte ümber mängima?
Niimoodi ekstra kohanemist pole see minult õnneks nõudnud. Eks ma ikkagi juba nii kogenud olen, et tunnetan ja saan aru, et (Mihkel) Kirvese väljakukkumine tähendabki minu jaoks suurema vastutuse ja koormuse kandmist ning tähtsates mängudes suuremate minutite mängimist. Proovin selleks vaimselt valmistunud olla ja kui sa juba vaimselt valmis oled, tuleb ka füüsilisus järele. Eks kindlasti annab veel asju parandada ja ka isiklikus plaanis mängusiseseid mõõnu vältida. Proovin selle vastutusega toime tulla ja teha võistkonna jaoks kõik, mis suudan.
Kirvese panusest ilmajäämine pole ainus raskus, mis on Kalev/Cramo tänavust käekäiku mõjutanud. Teie vigastustekriis oli vahepeal päris pikaks venimas, aga ometigi lõpptulemustes pole see kordagi kajastunud. Kuidas te suutsite murekohtadele vaatamata stabiilset joont hoida ja põhiturniiril esikoha säilitada?
Sul on õigus, ma isegi ei mäleta, kui kaua me pole täisrivistusega mänginud. Hooaja teine pool on olnud üliraske, aga see näitabki tegelikult meie võistkonna suurt sisu ja ühtsust. Sellel tiimil on suur hing ja meis on palju peidus. Suudame ka teatud mängijate vigastuste korral oma tugevused ikkagi üles leida ja võitude saamiseks vajalikku taset hoida. Osad võidud tulevad raskemini, teised kergemini, aga lõppkokkuvõttes on iga võit oluline. See näitab palju, kui sul on mängijad väljas, aga sa suudad ikkagi olla konkurentsis. Niimoodi poolvigaselt põhiturniiri võitmine pole lihtne saavutus ja ma olen kõigi üle üliuhke. Teisalt ei anna põhiturniiri võit kokkuvõttes enam midagi. Kui play-off´is ei võida, ei tähenda see midagi. Meie siht on ikkagi play-off ja tiitlid. Kõige tähtsamad mängud alles hakkasid.
Tänavu on palju räägitud, et Kalev/Cramo sats pole eelmiste hooaegadega võrreldes niivõrd tummine kui tahaks ja vaja oleks, aga samas jätsite te Prometey ja VEF-i ikkagi päris kindlalt enda seljataha. Kas nii selgelt liiga domineerimine tuli teie meeskonnale teatava üllatusena?
Kui puhtalt paberi pealt vaadata, võisid tõesti mõned nii arvata. See on kindlasti kõva saavutus ja paljud ei oodanud seda. Ega me ise ei saanud ka olla kindlad, et oleme selleks suutelised, aga meie suur pluss ongi see, et valmistusime ja läksime igat mängu võitma. Järelikult on meil seda sisu ja ühtsust ning see ongi meid edasi viinud. VEF-i ja Prometey kui suuremate satside vastu on kindlasti vaja ka sellist ekstra õnnestumist ja ju siis oli meil selles mõttes ka natuke õnne, aga öeldakse, et õnn ongi tugevamate poolel. Me väärime neid võite ja need pole meile lihtsalt sülle kukkunud. Kui sa kaotad 30-st mängust ainult ühe, siis see ei ole juhus. Selle taga on kõva töö ja see on olnud füüsiliselt päris raske, aga veel raskem on ka mentaalselt läbi terve hooaja sellist stabiilsust hoida. Ka see näitab meie mentaalset sisu, võidutahet ja võitluslikkust.
Kui keeruline on üldse näidata Eesti esiklubi ja tiheda konkurentsiga satsi eest järjepanu tasemel sooritusi? Eksimisruumi vist väga palju pole?
Ei ole tõesti. Selles meeskonnas olemisega ja Kalev/Cramo eest mängimisega kaasneb suur vastutus. Mõnes mõttes on see kindlasti ka privileeg, aga samas peab aru saama, et sellega kaasneb siiski vastutus ja vabanduste taha ei saa pugeda. Me ei saanud ka põhiturniiril jalga sirgeks lasta. Alla võidu siin väga ei räägita. Meilt ei oodata teist ega kolmandat kohta, meilt oodatakse võite. Minul on siin neljas hooaeg ja eks ma olen nüüdseks selle kõigega rohkem harjunud.
Sellise komplekteerituse juures on paratamatult keeruline mänguminuteid kõigi vahel võrdselt ära jagada ja mõne roll ongi mõnes kohtumises üsna minimaalne. Kuidas Sulle tundub, kas selline “olelusvõitlus” võib vahepeal mängumehe enesekindluse alla viia?
Kindlasti on kõikidel mängijatel hetki, kus nad pole nii enesekindlad ja nad ei saagi seetõttu mõnes mängus nii palju mängida. Samas on meie keskkond niivõrd mängijat soosiv ja kõik on olulised. Me ei saa endale lubada, et keegi kukub pikaks ajaks ära. Kui mõne mängija enesekindlus ongi mingil ajahetkel kõikuv, proovime nad ikkagi võimalikult kiiresti ree peale tagasi aidata. Vahel tulevadki mitmed eksimused järjest ja need tuleb nii kaua ära teha, kuni lõpuks hakkavad jälle õnnestumised tulema. Selle kaudu tuleb ka enesekindlus tagasi. Kui sa tuled meie võistkonda ja meie treeneri käe alla, siis sul ongi alguses raskem. Eriti kui sa oled välismaalane. Nõudmisi on palju ja stiil on natuke teistsugune. Alguses kipuvadki mängijad süsteemist ära kaduma, aga oleme näidanud, et kõik mängijad on meie võistkonna jaoks vajalikud ja nad tulevad alati olulisel hetkel tagasi ning annavad selle lisakäigu. Siis ei saa keegi öelda, et need mängijad ei kuulu meie meeskonda. Kõik, kes tänasel päeval meie satsis on, kuuluvad siia täieõiguslikult.
Mängujuhi positsioonil tegutsev Severi Kaukiainen oli üks nendest, kelles esialgu palju kaheldi?
Jah, just, ja karikafinaalis sai ta MVP-ks (kõige väärtuslikumaks mängijaks – toim.). Meie võistkonna sees ei kahelnud keegi, kas ta oskab mängida või mitte. Teadsime, milleks ta on võimeline ja kui kasulik ta võib olla. Kui sa lähed uude satsi ja tahad ise ka ilmselgelt õnnestuda, aga teatud põhjustel seda kohe ei suuda, siis tekibki selline spiraal, kus kogud järjest ebakindlust. Aga see ongi meie trumbiks, et suudame mängija sellest välja tuua. Me toetame üksteist. Meil pole sellist peade põksimist. Kui kellegi positsioonil mängival mängijal läheb halvasti, siis keegi ei mõtle, et “ah, las tal läheb, saangi ise rohkem mängida”. Meil on ühtne meeskond, kus pole ühte suurt mina.

Kalev/Cramo kui põhiturniiri esikohal lõpetanud meeskonna sihid ei saa olla väiksemad kui ühisliiga võit ja ka kohaliku meistriliiga tiitel, eks? Kõik muu oleks ebaõnnestumine?
Kindlasti. Kui oled ühe korra võitnud Prometeyd ja kaks korda VEF-i, siis tahaks ikkagi lõpuni välja minna. Oleks jube kahju, kui kõik see töö oleks asjata. Play-off´is ei tule paraku midagi lihtsalt.
Ühisliiga veerandfinaali vastane ehk Pärnu Sadam on teie jaoks küllaltki ebamugav vastane. Mis põhjusel see nii on?
See on alati kuidagi olnud nii. Meil on ajalugu, kui (Heiko) Rannula oli teisel pool treeneripingi peal ja nad meid mõlemas liigas hävitasid. Tean väga hästi, kui personaalne see vastasseis on. Meie viimaseid mänge vaadates ei tulnud see tänane (29. märtsil peetud esimese veerandfinaali) algus minu jaoks üllatusena. Põhihooaja Pärnu ja play-off´i Pärnu pole kunagi üks ja sama. Nad leiavad play-off´is alati mingi käigu juurde ja tulevad suure energiaga peale.
Milline on meeskonna hetkeseis ja kui keeruline hooaja otsustav faas teie jaoks olema saab?
Lihtne see kindlasti olema ei saa. Meil pole lähiajal kedagi ka vigastustest tagasi tulemas. Peame selle tuumikuga hakkama saama ja energia üles leidma. Saame sellest tänasest mängust ja videost kindlasti väga palju õppida. Loodan, et saime selle esimese pabina maha ja närv kadus ära.
Mis teie trumbid nii selles seerias kui ka edaspidi olema saavad? Mis teeb Kalev/Cramost Kalev/Cramo?
Rannula käekiri on selline, et ta tahab, et me oleks füüsilised, kiired ja vastikud, aga samas mängiksime mõtestatult. See on selles mõttes ka välismaalastele raske liin, mida tabada ja tajuda, kuna treener tahab, et mängiksime kiiresti ja oleksime kaitses agressiivsed, aga samas ta tahab, et loeksime mängu ja võtaksime tempo maha. Meie trumbiks on kaitse ja selline üldine surve ning füüsis. Jäime täna (ühisliiga esimeses veerandfinaalis – toim.) sellega alguses kindlasti hätta, aga oleme loodetavasti järgmises mängus paremad.
Kas tänavuse hooaja ja isiklike soorituste pealt on Sinus lootust mängida lähiajal kuskil mujal ehk eelduste kohaselt mõnes välismaa klubis?
Ma niimoodi igapäevaselt selle peale ei mõtle. Selle jaoks on mul agent, kes seda tööd teeb. See kindlasti oleneks pakkumisest ja kohast. Olen juba selles vanuses, et igale poole lihtsalt välismaale mineku pärast ei kipu. Tunnen ennast siin keskkonnas praegu hästi ja mulle meeldib siin.
Mugavustsooniks see siinne keskkond Sinu jaoks pole?
Ei, mugavustsoon see pole, sest siin peab kogu aeg olema tasemel ja nii Eesti kui ka terve liiga mõistes number üheks. Siia ei saa jääda lihtsalt jalga kõigutama. Kogu aeg peab hästi esinema. Mugavustsooniks see seega pole, aga kui tekib hea võimalus ja pakkumine, siis ma kindlasti oleksin avatud välismaale minekuks.
Nii et eelmise hooaja alguses Poola kõrgliigast saadud kesine kogemus Sind ära ei hirmutanud?
Ei hirmutanud. See oli pigem õpetlik. Õppisin sellest nii palju nii enda kui ka keskkondade kohta, kuhu võib sattuda ja kuidas neis olukordades järgmine kord targem olla.
Kus Sa tahaksid isiklikus plaanis veel teatava edasimineku saavutada?
Tahan stabiilsust edasi hoida ja võib-olla grammikese ka füüsilisust juurde saada, et just korvi all mingites olukordades asju enesekindlamalt ära lahendada. Ma küll olen mingi stabiilsuse juba saavutanud, aga samas ma ise tunnen vahepeal mängus, et selliseid enesekindluse kõikumisi tuleb ikkagi sisse. Tahaksin veel arendada ka seda, et mõistaksin, mida meeskond minult konkreetsel päeval vajab. Kunagi varem, just noorena, oli adrenaliin ikka pidevalt üleval ja tahtsin kogu aeg punne visata, aga kui nüüd on võitmise jaoks vaja, et võtaksin mingi päev viis lauda rohkem kui eelmine mäng, siis proovin seda teha. Eesmärk on seda tehes ennast mitte halvasti tunda, et ma ei saanud neid viskeid, mida tahtsin. See ongi asi, mis on minus muutunud ja mille osas olen läinud rahulikumaks. Aga kui on vaja, et võtaksin vastutust ja viskeid, siin teen ka seda hea meelega.
Kas tänane mäng Pärnu Sadama vastu siis vajas, et Sa viskuksid igale pallile järele ja end võidu nimel kõvasti ohverdaksid?
Jah, ju siis, aga see pole taotluslik. Kui peab ennast ohverdama, siis olen selleks valmis. Niisama ma kindlasti ei visku ja proovin end ikkagi hoida, sest hooaeg on veel käimas. Sellistes play-off-mängudes süstib kellegi võitluslikkus ka meeskonda lisaenergiat. Vahepeal on seda vaja ja pole vahet, kui ma seda palli kätte ei saanud. Võib-olla annab ka järgmine vend tänu sellele endast mingis olukorras grammikese rohkem ja vastased näevad, et me ei anna alla.
Mida peab mängumees tegema, et võitluslikkust ja energiat jätkuks ka hooaja viimase mängu viimaste minutiteni?
Vabadel päevadel enda eest hoolitsema ja trennides kaalutletult tegutsema. Puhkus on väga oluline. Play-off´ides on mentaalselt mänguks oluliselt kergem valmistuda kui põhiturniiril, sest tead, et mängid millegi peale ja siin enda üles kütmisega mul vist polegi nii suuri probleeme. Vahepeal kütadki end hoopis liiga üles ja oled üle valmistunud. See on teistpidi halb. Arvan, et kõik saavad aru, mille peale mängime ja isegi kui keegi jääb siin play-off´is alguses natuke magama, siis küll ma ta üles ergutan (Muigab.).
Kalev/Cramolt oodatakse juba eos rohkem kui teistelt Eesti klubidelt ja ootused on nii meedia kui ka kaasaelajate poolt küllaltki suured. Kas selline olukord tekitab sisemiselt palju pinget?
Eks see tuleb kõige rohkem välja just selliste mängude puhul nagu meil täna oli. Tead, et mängid jälle Pärnu vastu ja neil pole midagi kaotada. Samas tead, et nad on üsna vastik võistkond, aga sina pead ikkagi võitma, eriti kui oled põhiturniiril kaotanud ainult ühe mängu. Tunned seda vastutust ja võidukohustust. Eks see panebki veidi sellised kammitsad peale ja sa ei ole endas nii kindel. Siis ongi selline rabe ja kramplik algus, nagu täna näitasime. Oluliselt lihtsam on tulla mängule, kui sul pole võidukohustust ja lähed lihtsalt võitlema – kui tuleb võit, on väga hästi, aga kui kaotad, ei ütle sulle keegi “miks te kaotasite?”. Kui meie kaotame, on see esiuudis ja kõik on halvasti. Isegi kui on halb päev, peame meie leidma endas midagi, et lisakäik teha ja võita, sest kaotus pole siin miski, mis on igapäevane.
Palun tee natuke seda tänamatut tööd ja ennusta, kuidas teie järgmine mäng Pärnu vastu läheb? Usud, et võit tuleb ära?
Ennustan, et ikkagi tuleb ära, jah. Tahaks arvata, et oleme sellest rabinast üle saanud ja teeme vähe parema alguse. Ennustan, et isegi kui võidame, siis suureskoorilist võitu sealt ei tule. Nemad on kodus, neil on selg vastu seina ja neil pole midagi kaotada. Tuleb tasavägine mäng ja pusimine.
Toimetaja kommentaar: Hermeti ennustus läks suuresti täppi ja Kalev/Cramo teenis 1. aprillil peetud teises veerandfinaalkohtumises võimsa lõpuveerandi toel numbritega 77:63 väärtusliku võidu ja liikus edasi poolfinaali.




