Juba hooaja algfaasis TalTech/Optibetis esile kerkinud ja kiirelt peatreener Alar Varraku usalduse teeninud Rasmus Andre on usinalt noormängija staatusest välja kasvamas ning loetud kuudega saavutatud edasimineku toel end ülikoolisatsi põhimeeste sekka mängimas. 19-aastaselt üsna kandva ja järjepideva rolli täitmine pole kohalikus kõrgliigas just kõige tavapärasem nähtus, mistõttu otsustaski Korvpall24.ee portaal mängumehelt uurida, kuidas on tal sedalaadi edulugu õnnestunud ning kui suurt vastutust klubi poolt seatud ootused temalt tegelikult nõuavad.
Korvpalli mängimise kõrvalt ka kõrgharidust omandav noormees on üks mitmest TalTechi satsi õppursportlasest, kelle tegutsemise peale nooruslik ülikoolimeeskond tänavu toetub. Möödunud hooajal Tallinna Kalevis pallinud Andre on klubivahetusega küll senimaani eeskujulikult hakkama saanud, kuid alles teist aastat meistriliigas kanda kinnitav mängumees ei teinud intervjuus saladust, et näiliselt ladusa mineku juures on sellegipoolest ette tulnud ka raskemaid perioode. Pärast põhihooaja viimast mängu aset leidnud vestluses avaski Andre nende keerulisemate hetkede tausta.
Eelmisel suvel U20 koondisetsükli ajal Varraku mängustiiliga hea klapi leidnud ja selle toel julgelt TalTechiga liitumise kasuks otsustanud pallur rääkis avatud kaartidega ka langetatud otsuse tagamaadest ja ambitsioonikate mängumeeste seas oma koha üles leidmisest. Loomulikult pakkus intervjuu käigus Andre isiklike soorituste ja arenguhüpete analüüsimise kõrval kõneainet ka TalTechi terviklik käekäik ja valusalt ühisliiga kaheksa parema seast välja jäämine. Kahemeetrine ääremängija tõi välja puudujäägid, mis nende hiljutistele sooritustele mõju avaldasid ning hindas tahtmist täis meeskonna võiduvõimalusi eelseisvas eestikate veerandfinaalis.
Rasmus, Sa suutsid juba tänavuse hooaja algfaasis kerkida üheks TalTechi põhimeheks ja oled seda vastutusrikast rolli siiani usinalt täitmas. Kui suur edasiminek see on võrreldes möödunud hooaja ja Tallinna Kalevis tehtuga?
Ütleksin, et TalTechiga liitumine oli igati loogiline samm. Mängija peabki suvega arenema ja usun, et see U20 koondisetsükkel, mis meil A-divisjonis oli, andis ka palju juurde. Saime seal mängida ikkagi Euroopa tippude vastu. Arvan tõesti, et on toimunud loogiline samm edasi.
Kas ja kui suurt kohanemist nõudsid Sulle usaldatud ülesanded ja TalTechi satsiga liitumine?
Kui meil hooaja alguses see väga võimas võiduseeria oli, läks küll kõik ladusalt. Siis said aga mitmed mängijad vigastada või jäid haigeks ja kaotasime järsku järjest nii palju mänge. See oli raske periood. Mängujoonisesse sulandumine ja meeskonnas enda koha üles leidmine võtab ka alati natuke aega. Eks kooli ja kossu on samuti olnud vahepeal raske tasakaalustada, aga sellistel hetkedel tulebki lihtsalt võtta üks päev korraga.
Sa oled siis paralleelselt ka ülikooliõpingutesse panustamas?
Jah, õpin TalTechis ehitusjuhtimist.
Kuidas kahe aeganõudva valdkonna ühildamine on senimaani läinud?
See on selline 50/50 asi. Mingites olukordades ja mingitel päevadel jäävad loengute tõttu trennid ära ja siis ka vastupidi. Kui meil on näiteks enne mängupäeva lõunane trenn, siis loengutesse ei saa ma minna. Pean selle tasakaalu ise leidma. Kui jõusaal jääbki mõnel korral tegemata, üritan ise individuaalselt järele teha. Õnneks on meie staff ja treenerid hästi vastutulelikud ja saavad aru, et oleme ikkagi õppursportlased.
Mille toel on Sul õnnestunud välja teenida peatreener Alar Varraku selge usaldus ja järjepidevad mänguminutid? Mis Sinu kasuks räägib?
Ilmselt see, et pean mängujoonisest piisavalt hästi kinni ja olen ka rünnakul mingil määral resultatiivne. Eeldan, et selle pealt need mänguminutid tulevad.
Hooaja vältel on palju spekuleeritud, et Varrak haaras TalTechi meeskonda just need noormängijad, kelle tegemistega sai ta eelmisel suvel U20 koondisetsükli ajal hästi kursis olla. Kui palju Sinu hinnangul Sinu sealsed sooritused TalTechiga liitumisel rolli mängisid?
Eks mul oli ka teiste meeskondadega vestlusi, aga nägin möödunud suve põhjal ära, et sobitun Varraku joonisesse päris hästi ja minus oli suur soov teenida reaalseid mänguminuteid. TalTechi tulek tunduski seetõttu loogilise jätkuna.
Kas nii noorelt Eesti mõistes nii kõrges mängus olemine ja vajalikul kiirusel peatreeneri mänguplaani mõistmine on Sulle valmistanud sel hooajal ka teatavaid raskusi või stressi?
Ma ei tea, kas just otseselt stressi. Kui ajada enda peas asi suuremaks, siis võib-olla on teatav stress, aga siis tulebki üritada võtta rahulikult. See on tegelikult lihtsalt korvpallimäng ja just sellega ma tahangi tegeleda.
Kuidas Sinu silme läbi teie nooruslikus meeskonnas tervikuna selle mängu lugemisega üldse on? Kui palju peavalu on Varraku teada-tuntud detailsed nõudmised hooaja vältel tekitanud?
Oleme selle hooaja vältel hästi palju drillinud pick & roll kaitset ja kuidas maa-alakaitse vastu rünnata. Peatreener soovib, et me vaataks läbi erinevaid olukordi, mitte niivõrd vastaste play’sid. Teeme seda nädalast nädalasse ja eks see mõistmine ikka on paremaks läinud, aga vahepeal tulevad siiski teatud probleemid ja augud sisse.
Sa ütlesid, et “see on kõigest korvpall”. Kui lihtne on Sul siis sellest rutiinist välja saada ja end pärast rasket treeningut või mängupäeva välja lülitada?
Pärast mängupäeva on lihtne, sest siis on tavaliselt vaba päev (Naerab.). Siis on lihtne välja lülitada. Pärast raskeid treeninguid tuleb aga kodus lihtsalt muud tegevust leida. Tegelengi siis näiteks õpingutega või käin koeraga jalutamas.
Kas mõni platsil tehtud otsus või liigutus jääb pikemaks ajaks painama?
Vahepeal ikka, jah. Eks selliseid hetki on ikka olnud. Üritan siis endale sisendada, et mis ma enam ikka teha saan. See oli eksimus, mida üritan järgmises mängus parandada. Kui treener tuleb minuga nelja silma all rääkima, et kuskil oleks võinud ja saanud paremini, siis üritan selle meelde jätta ja järgmises mängus sooritada.
Kas ühisliiga play-off´ist välja jäämine on samuti miski, mis mõneks ajaks painama jääb?
Ootused olid kahtlemata suuremad, eriti veel kui mõelda meie vägeva alguse peale. Tahtsime ikkagi play-off´i saada. Eks ise andsime mingitel momentidel mänge ära. Minu enda jaoks oli pettumus suurim just pärast Tartuga peetud mängu, sest siis kustus play-off´i lootus täielikult ära. Aga mis seal ikka, lähme edasi.
Nõustud Sa, et Gregor Kuuba liitumine tõi teile silmanähtavalt uut hingamist ja kaheksa parema sekka jõudmine tundus tegelikult juba päris tehtav?
Täiesti nõus. Kuuba liitumine oli ausalt väga äge. Eestlaste punti tuli veel üks eestlane juurde – see on vägev asi.
Miks see käekäik Sinu hinnangul ikkagi niipidi läks? Miks turniiritabelis Pärnu Sadama edestamine saavutamata jäi?
Hooaja algfaasis saadud rumalad kaotused mängisid lihtsalt nii suurt rolli. Kuuba tulekuga muutus meie mäng palju agressiivsemaks ja me polnud enam nii ümarad. Mängujoonis tundus juba palju loogilisem ja hakkasime platsil paremini liikuma. Paraku need mõned üksikud võidud jäidki lõpuks puudu.

Kas suurema pettumuse möödudes ja ühel hetkel põhihooajale tagasi vaadates võib TalTech saavutatuga ikkagi rahule jääda?
Kui vaadata mingi aja pärast tagasi, siis rahule saab jääda alles siis, kui oleme ennast eestikatel väga korralikult näidanud. Teoorias on eestikad need, mis lõpuks loevad. Kui suudame seal näidata, kes tegelikult oleme ja mida tahame, siis on see ühisliiga nagu ta on.
Kui rahule võid Sina individuaalselt juba praeguseks oma tegemiste ja edasiminekuga jääda? Kus on toimunud suurim arenguhüpe?
Arvan, et peamiselt lihtsalt meeste mänguga harjumises. Samm-sammult on mingid elemendid agressiivsemaks läinud ja eks ma üritan ka kaitses paremini ära seista. Kõik asjad on jooksvalt natuke paranenud. Ilmselgelt on asju, mida saab paremini, aga arvan, et saan üldplaanis rahul olla. Usun, et olen teinud eelmise hooajaga võrreldes sammu edasi ja see ongi kõige tähtsam.
Sa oled võtnud sel hooajal nii mõneski kohtumises väga tähtsaid viimase sekundi viskeid ja neid ka magusalt ära pannud – kas see pealehakkamine on kogu aeg Su pagasisse kuulunud või oled Sa selle enesekindluse saavutanud just Varraku käe all?
Võtsin ikkagi noorteklassis ka selliseid viskeid. See muidugi oleneb sellest, kuidas ja kelle peale treener viimase timeout´i ajal joonistab ning kellele selle usalduse annab. Mul on väga hea meel, kui ta selle usalduse minu peale paneb.
Nii mõnigi mängumees ei tahaks seda vastutust kanda. Tundub, et Sul on see julgus olemas?
Mis seal ikka üle mõelda. Kui paned kotti, oled kunn ja kui ei pane, siis mis seal ikka. Järgmine või ülejärgmine päev lähed jälle trenni ja asi läheb edasi.
TalTechi võimalus vigade paranduseks ja enda tõeliste võimete näitamiseks saabub aprilli lõpus, kui avastardi saavad kohaliku meistriliiga veerandfinaalid. Milline see väljavaade hetkel tundub? Milliste eesmärkidega peale lähete?
Tahame ikkagi medaliga lõpetada! Vähemat ei saa tahta. Usun, et see on tehtav.
Teie veerandfinaali paariliseks on Rapla Avis Utilitas ja teatavasti on põhihooaja põhjal teil omavaheliste võitude seis viigis. Kui mõlemad satsid koosseisud korda saavad, võib sellest vist vägagi põnev duell tulla?
Seda on raske hinnata, sest jäime mõlemad ühisliiga veerandfinaalidest välja. Meil on nüüd umbes kaks nädalat, et põhja laduda ja valmistuda. Treenerite duo (Alar Varrak ja Kris Killing – toim.) paneb mingi plaani paika ja eks meie ürita seda täita.
Kas sellised mängud ja hooaja otsustav faas tekitavad ka mängijates erilist põnevust või närvikõdi?
Ikka. Hea näide sellest ongi see Tartu vastu peetud mäng. See play-off´i atmosfäär, mis meil oli, oli väga äge. Tulin saali, vaatasin, et tribüünid on täis ja ikkagi tekkis selline väike põnevus. Sain aru, et siit võib tulla midagi ägedat. Sellepärast ootangi väga juba eestikate play-off´i.
Kas play-off’id on see aeg ja koht, kus mängijad end päriselt tõestama hakkavad või proovib õige mängumees ikka läbi terve hooaja stabiilne olla?
Eks play-off´id kindlasti lõpuks ikkagi otsustavad. Samas peab muidugi ka põhihooajal tugev ja tubli olema, et sinna üldse jõuda. Play-off´iks on lihtsalt vaja end vormi ajada.
Varrak on varasemalt välja öelnud, et Sul on eeldusi ja potentsiaali, et koputada mõne aasta pärast meestekoondise kandidaatide uksele. Kas see on ka Sinu enda suurim siht ja motivaator?
Ma ei tea, kas see on mu suurim siht, aga see on kindlasti mu bucket list´is. Debüüt Eesti meeste korvpallikoondises on kindlasti üks asi, mille ma tahaks ära teha.
Mis sinna eesmärkide listi veel kuulub?
Praegu tahan lihtsalt võimalikult kõrgel tasemel professionaalselt kossu mängida. See on selline üldine eesmärk.
Mida tuleb Sul arendada, et Sinu ambitsioonid ei jääks pelgalt unistusteks?
Lihtne ja tegelik vastus, mis kehtib ilmselt paljude noormängijate puhul, on see, et füüsis on vaja paremaks saada. Füüsise arendamise pealt tuleb ka kestvus ja selle tulemusel peaks ilmselgelt ka kaitses paremaks saama. Kui sa tahad platsil olla, pead sa kaitses ära seisma ja sinu pealt ei tohi käriseda. Need ongi mu praegused eesmärgid.
Kui raske oli end Prometey kui liiga suurklubi mängumeeste vastu kehtestada?
Üks-ühes on nendega ikkagi väga raske. Neid on keeruline katta. Nende puhul on ikkagi tegu ju Eurocupi meeskonnaga.
Kuidas te end nii Prometey vastu peetud mänguks kui ka üleüldiselt üles kütate? Tänavune TalTechi sats tundub väga kokkuhoidev. Kui palju see teile juurde annab?
Sats on tõesti väga kokkuhoidev! Mulle väga meeldib see seltskond, kellega siin oleme. Selleks tänaseks (27. märtsil Prometeyga peetud – toim.) mänguks valmistumine oli siiski kuidagi teistsugune. Esmalt juba sellepärast, et see oli edasilükatud ehk tegelikult oleks pidanud Tartu mäng meie jaoks põhiturniiri lõpp ja tipp olema. See kindlasti mõjutas natuke ja tegi olukorra teistsuguseks. Samas on selliste vendade vastu ikkagi alati äge mängida.
Nagu mängumehed armastavad vastata, siis eelseisvaid eestikate veerandfinaale arvesse võttes oli see kohtumine heaks õppematerjaliks?
Olen selle vastusega nõus! See on väga hea vastus (Naerab.).




