Close

INTERVJUU | Greeta Üpruse korralik hooaeg Portugali kõrgliigas lõppes klubi väljakukkumise ning vastandlike emotsioonidega

-Greeta Üprus | Foto: Gabriel Pinto

Tänavu Portugali meistriliigas Ferragudo naiskonnas pallinud Greeta Üpruse klubihooaeg on lõppenud. Põhiturniiril teeniti kolm võitu ja 19 kaotust ning liigatabelis tuli leppida viimase kohaga. Korvpall24.ee portaal rääkis individuaalselt häid etteasteid näidanud 30-aastase korvpalluriga äsja lõppenud hooajast, eestlanna individuaalsest mängust, liigatasemest ja Portugali eluolust. 

Eelmisel aastal Reykjaviki IR-i naiskonnas pallinud eestlane oli klubis üks liidreid, kui 27 kohtumises platsil käinud Üprus sai kirja 16,9 punkti, 8,1 lauapalli, 1,5 söötu ja 1,6 vaheltlõiget. Sel hooajal pallis 177 cm pikkune naine Portugali liigas Ferragudo võistkonnas, kus tema arvele jäi keskmiselt 34 minutiga 13,2 silma, 5,6 lauapalli ja 1,6 korvisöötu.

Intervjuus 30-aastase Üprusega tuli juttu lõppenud klubihooajast, kus tema koduklubi pidi leppima Portugali liigas viimase kohaga. Eestlane rääkis, mis tema arvates paremast tulemusest puudu jäi ja kui suur löök oli see naiskonnale. Lisaks saime teada, kuidas jäi 177 cm pikkune Üprus rahule enda hooajaga, mida ta sellest aastast õppis ja missuguse mulje jättis Portugal nii liiga kui elupaigana. Samuti rääkisime eestlanna tulevikust ja uurisime, kus teda järgmisena mängimas näeme.

Greeta, alustame sellest, et teenisite Ferragudo naiskonnaga liigas lõpuks vaid 3 võitu ja jäite viimasele kohale. Kas Portugalis tähendab see liigast välja kukkumist?

Liigasüsteem Portugalis eeldab jah, et kõrgliiga viimased kaks klubi kukuvad esiliigasse ja esiliiga esimesed tõusevad kõrgliigasse. Kahjuks ei suutnud meie klubi püsima jääda oma esimesel hooajal kõrgliigas.

Mis teil tiimina puudu jäi, et paar-kolm võitu rohkem teenida ja püsima jääda?

Eks neid põhjuseid on kindlasti mitmeid, aga palju paneksin kahjuks treeneri õlule, sest mitmeid mänge läks sama stsenaariumiga, kus juhtisime ja kontrollisime mängu, aga siis mingi hetk sai vastane jooksma ja me ei suutnud enam neid takistada. Mitmed mängud olidki ühe-kahe korvilise vahega ainult, mis oleksid meile pidanud kuuluma. Kuid otsused, mis oleksid pidanud tol hetkel tulema, jäid tulemata ja nii jäimegi mängulõppudest ilma.

Kui palju oli teil hooaja jooksul rapsimist, et üritati uute täienduste või mängijate vahetustega mingit muutust sisse tuua?

Eks tegelikult on ju tavaline, et täiendustega üritatakse mingit muutust sisse tuua, aga kahjuks meil need muutused polnud tingitud sellest. Meie põhituumik, kelle ümber mäng oli ehitatud, läks laiali ja hooaja lõpus oli kokku ära läinud eri põhjustel 10 mängijat. Selline mängijate virr-varr toimus terve hooaja jooksul ja eks see kindlasti halvas tiimikeemiat ja kokkumängu. Kuna palju oli mängijate vahetamist, siis tegelikkuses oleks oodanud ka mänguplaani suuremat kohandamist, aga üldjuhul läksime sama stiiliga lihtsalt edasi.

Kui suur hoop see viimane koht naiskonna jaoks oli? Mis emotsioonidega naiskond laiali läks?

Me kõik me teadsime, et me ei peaks seal positsioonil olema ning pigem jäid ikkagi kripeldama need võidud, mille ise ära andsime ja võidud mis jäid saamata. Peale viimast mängu tegelikkuses jäi ka selline pettumus, kuna mängisime väga tasavägiselt ja võrdselt, aga klubihooaja mõttes me kõik juba ootasime, et see hooaeg läbi saaks.

-Greeta Üprus (paremal) | Foto: Gabriel Pinto

Kuidas Sa individuaalselt oma hooajaga rahule jäid?

Endal oli see hooaeg võib-olla rohkem kõikumisi mängude osas kui eelmisel, kuid samas oli mu roll võistkonnas ka teine. Numbrite põhjal vist väga ei saa kurta, eks alati tahaks rohkem teha, aga samas väga palju piirasid treeneri otsused ja ka teiste mängiate tegemised väljakul. Lõpuks oli eesmärk terveks jääda ja vigastusi vältida ning õnneks selles osas läks hästi.

Millega Sa enda esituste juures kõige rohkem rahule jäid ning kas midagi jäi ka kripeldama?

Ega midagi erilist pole välja tuua, kuna palju sõltus, kas ja kui palju pall minuni väljakul üldse jõudis. Kui jõudis, siis üldiselt oma visked panin ikkagi enamustes mängudes ära. Kripeldama otseselt endal midagi ei jäänud, võib-olla rohkem võistkondlikus plaanis. Mänge ikkagi võidetakse koos, aga meie mäng mingitel hetkedel läks väga individuaalseks.

Kas ja mida see lõppenud hooaeg Sulle õpetas? Kas on tagasi vaadates üks-kaks sellist suuremat õppetundi, mis enda jaoks kõrva taha said panna?

Klubi ja treeneri roll terve hoooaja mõistes. Palju ikka oleneb, kas klubi on enne olnud liigas või mitte. Palju asju on ikka sellised, millega klubi polnud arvestanud ja kahjuks tekkis palju probleeme. Ning treeneri võtmes siis pigem sellest aspektist, et võistkonnas võivad olla väga head mängijad, aga kui treener ei oska neid kokku mängima panna, siis ei tule ka tulemust.

Kuidas Portugali kõrgliiga mängutase nii taktikaliselt kui mängijate individuaalsetelt oskustelt ja füüsilistelt võimetelt Sinu seniste mängupaikadega võrreldes tundus?

Mängustiil on siin kindlasti kiirem võrreldes Islandi või Inglismaaga, palju pannakse rõhku kiirrünnakutele ja kiirete lahenduste leidmisele. Liiga on arenev, kaks klubi mängisid ka Eurocupi esimest ringi. Võistkonades on siin mitmeid välismängijaid ja pigem tase on ühtlasem ja oskuste poolest kvaliteetsem. Kuigi kedagi nii esile ei kerkinud, et oleks kõikidest peajagu üle olnud ja iga nädal oli neid resultatiivseid erinevatest võistkondadest, siis Portugalil endal on väga häid noori mängijaid koondisesse peale tulemas.

Kuidas Portugal elupaigana Sulle meeldis? Mis kõige rohkem meeltmööda oli ning millega ei harjunudki ära?

Ütleme nii, et kliima on eestlasele siin ikkagi väga soodne, päike paistab aastaringselt ja detsembris-jaanuaris saab lühikeste pükstega ringi käia. Riik ise ka pigem üllatas ja kohti, mida hiljem avastada, on mitmeid. Harjumatuks jäi see aeglane asjaajamine, nagu lõunamaalastel kombeks ja see lõunamaa elamine ka, mis üldjuhul on ehitatud suvitusperioodideks ilma sobiva soojustuseta talvekuudeks.

Kas järgmise hooaja plaane oled juba teinud? Kus me Sind järgmisena mängimas näeme?

Uueks hooajaks veel plaane ei tea, aga praegu tunnen, et on veel soov kuskile ikkagi mängima minna.

scroll to top