Sel hooajal Eesti-Läti liigas peaaegu alistamatuna püsiv BC Kalev/Cramo tõi otsustavate mängude eel klubisse täiendavat võitjamentaliteeti, kui eesliini kutsuti appi Kanada passiga keskmängija Grant Shephard. Pühapäeval 25. sünnipäeva pidanud 210-sentimeetrine mängumees on 2017. aastal koos tänase NBA staari RJ Barrettiga tulnud U19 vanuseklassis maailmameistriks. Heade füüsiliste eeldustega Shephard annab Eesti meistermeeskonnale korvi all ühe lisakäigu ning tugevdab kindlasti ka lauavõitlust.
Portugali kõrgliigas Esgueira meeskonnas Euroopa debüüdi teinud kanadalane kogus 13 mängu jooksul 29 minutiga 10,4 punkti ja 7,5 lauapalli, tabades kaheseid ligi 65%-lise täpsusega. Kalev/Cramo ridades on esimese viie kohtumise tulemiks 13 minutiga kogutud 5,6 punkti ja 4,2 lauapalli.
Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus avaldas üdini positiivne Shephard lähemalt Kalev/Cramoga liitumise telgitaguseid ning kuidas laabus kohanemine uue klubi ja treeneritega. Saame teada, millist tüüpi mängijaga on tegemist ning mida ta õppis esimesest Euroopa kogemusest Portugalis. Laiemat kajastamist leiavad ka Kanada korvpalli viimaste aastate jõuline esiletõus ning tema senise karjääri helgemad saavutused.
Grant, kas ja mida Sa teadsid Eesti või Eesti korvpalli kohta enne Kalev/Cramoga liitumist?
Ma olen agentide ja teiste mängijate käest kuulnud, et Eesti korvpalli ja Eesti-Läti liiga tase on kõrge ning liiga on kiiruse ja strateegia poolest sarnane teiste Euroopa kõrgliigadega. Eesti kui riigi kohta teadsin väga vähe, kuid on väga huvitav õppida teiste riikide ja kultuuride kohta. Sain teada, et Tallinn on väga kena ja ajalooline linn. Kavatsen avastada seda linna niipea, kui selleks avaneb võimalus.
Milline oli Sinu esimene reaktsioon, kui kuulsid Kalev/Cramo huvist Sinu vastu?
Ma olin selle võimaluse üle väga põnevil, kuna tean, et tegemist on maineka klubiga. Mul on hea meel, et treener (Heiko) Rannula usub, et saan aidata meeskonnal meistriks tulla. Tean, et tegemist on äärmiselt professionaalse meeskonnaga. Kalevi treeneritiim teab korvpallist meeletult palju ja ma saan neilt õppida. Kuna mängin Euroopas esimest hooaega, siis areng on minu jaoks väga oluline ja usun, et saan tänu neile ka lühikese aja jooksul oma arengus sammu edasi teha. Kalev/Cramo on võitjamentaliteediga meeskond. Kes ei tahaks sellise meeskonnaga liituda?
Kui keeruline on hooaja nii hilises faasis uue meeskonnaga liituda?
Uue meeskonnaga liitumine on igal ajal keeruline. Eriti veel siis, kui ees ootavad otsustavad mängud ja play-off‘id. Väljakutsed on enamasti vaimset laadi, kuna pean kohanema uue keskkonna, uute meeskonnakaaslaste ja muude muutustega, aga kutid on olnud väga abivalmid ja vastutulelikud. Nad panid mind tundma, nagu oleksin terve hooaja siin olnud. Uue mängujoonisega kohanemine pole mentaalselt kerge, aga tänu sellele olen mängu paremini mõistma hakanud ja muutunud kohanemisvõimelisemaks. Treeneritiim on olnud hämmastav ning aidanud mul mängujoonisesse sisse sulada ja mängustiiliga kohaneda. Iga päev on eelmisest parem.
Millised on Sinu esimesed muljed Kalev/Cramost ja Eestist üleüldse?
Mulle meeldivad meeskonna professionaalsus, korvpalli tase ja külalislahkus, mida nad on minu suhtes üles näidanud. Mul on ainult häid sõnu selle kohta, kuidas Kalev/Cramo on mind vastu võtnud. Järgnevatel nädalatel on mul rohkem võimalusi Eestimaad avastada, aga seni kogetu põhjal võin öelda, et Eesti on hea koht elamiseks, sest kõik näivad rahul ja õnnelikud.
Sind toodi täienduseks enne play-off‘e. Mis on need asjad, mida Sa saad meeskonnale hooaja kõige olulisemal perioodil juurde anda?
Usun, et saan tuua meeskonda uut energiat ja meeskond saab juurde veel ühe pika ja atleetliku mängija. Tean, et minu atleetlikkus annab treeneritele rohkem valikuid korvi kohal, lauavõitluses ja kaitses. Pikk pink ja suurem mängijate valik on meistritiitlile mängiva meeskonna jaoks üliolulised. Üritan teha kõik endast oleneva, et meeskond lõpetaks hooaja võimalikult heade tulemustega. Annan endast parima igas rollis, mis mulle antakse.
Sa alustasid käimasolevat hooaega Portugalis, kus mängisid kuni jaanuarini Esgueira meeskonnas. Palun räägi oma esimesest Euroopa profikorvpalli kogemusest.
Olen oma esimesel Euroopa-aastal saanud palju kogemusi, nii häid kui ka halbu. Peamine, mida õppisin, on see, et kõik võitlevad oma koha eest ja kõik on tähtis. Ülikoolikorvpalliga võrreldes on trennis tehtud töö olulisem ning individuaalsed trennid ja enda keha eest hoolitsemine on esikohal. Kõik mängud on tähtsad, hoolimata sellest, mis kohal su klubi tabelis on, sest head esitused võivad avada sinu jaoks uusi võimalusi. Õppisin, kuidas saan meeskonnale paremini kasulik olla, kui enda kallal edasi töötan, sest pikk kasv ja atleetlikkus on profikorvpalluri jaoks õnnistus. Võrreldes sellega, kust alustasin, olen juba kaugele jõudnud, aga on meeldiv mõelda, et mul on veel nii palju õppida. Tahan õppida, kuidas teha oma tööd korvpallurina võimalikult hästi ja võimalikult kõrgel tasemel, sest lõpuks saab minu vaev tasutud ja ma suudan sellega oma praegust ja tulevast perekonda ülal pidada.

Enne Euroopasse jõudmist mängisid Kanadas. Palun räägi Kanada profikorvpalli hetkeseisust.
Kanada profiliigad on tõusuteel. CEBL-i (Canadian Elite Basketball League) meeskondadest leiab järjest rohkem ameeriklasi ja teiste riikide mängijaid. Kanadast on saamas riik, kuhu tahetakse mängima tulla. Nähtavus ja kajastatus kasvavad iga aastaga. Sellele on aidanud kaasa ka meie oma mängijad, kes teevad tegusid NBA-s ja välisliigades. Mitmed praegused maailma tippmängijad on kanadalased ja nad on teinud head tööd Kanada korvpalli tutvustamisel. Ühtlasi kinnitab see noortetöö toetamise ja arendamise tähtsust, mis on vajalik, et saaksime jätkata noorte talentide kasvatamist.
Põhja-Ameerika mängijad, kes tahavad profikorvpalluriks saada, lähevad tavaliselt USA-sse NCAA ülikoolikorvpalli mängima. Sina otsustasid selle asemel Kanadasse jääda. Miks nii?
Oli mitmeid põhjusi, miks otsustasin Kanadasse ülikoolikorvpalli mängima jääda. Peamised põhjused olid haridus ja perekond, aga samuti tahtsin näidata, et pikale ja edukale profikarjäärile saab aluse panna ka Kanada ülikoolis. Kui tahame, et Kanada tugevaima üliõpilasliiga U Sportsi tase tõuseks, siis peame noortele korvpalluritele näitama, et see on hea alternatiiv NCAA-le. Kuigi NCAA meeskonnad saavad üliõpilastele pakkuda rohkem ja suuremaid stipendiume ning seal mängivad enamasti andekamad mängijad, siis on palju U Sportsi tiime, kes on tugevamad kui NCAA esimese divisjoni keskmikud või ka ülemise otsa meeskonnad. Näiteks minu koduülikool Carleton, kelle ridades tulin kaks korda Kanada üliõpilasliiga meistriks, on hooajaeelsetes kohtumistes ja sõprusturniiridel alistanud mitmeid NCAA tippülikoole. Ma tahtsin Kanadasse jäämise võimalust noormängijatele paremini tutvustada, et rohkem talente koju jääksid.
2017. aastal tulid Kanada koondisega U19 maailmameistriks. Mis on olnud Sinu senise mängijakarjääri eredamad hetked ja mälestused?
Briti Columbia keskkoolide meistrivõistluste võit oli minu kodulinna Kelowna jaoks väga suur asi, me jäime terve hooaja jooksul alistamatuks. Nagu juba mainisin, siis Carletoni ülikooli meeskonnaga tulime kaks korda järjest Kanada üliõpilasliiga meistriteks. Kanada U16 kuni U19 koondistega olen käinud paljudes eri riikides. FIBA Ameerika meistrivõistlustel võitsime kaks hõbemedalit, jäädes mõlemal korral alla USA-le, kuid 2017. aasta maailmameistrivõistlustel Egiptuses suutsime neid lõpuks võita. Austraalias peetud FISU üliõpilaste maailmameistrivõistlustel osalemine oli minu jaoks samuti uskumatu ja väärtuslik kogemus, sest olin turniiri noorim mängija ja me võitsime hõbemedalid.
Mulle tundub, et just selle U19 MM-iga algaski Kanada korvpalli tõus maailma tippu. NBA-sse jõuab nüüd igal aastal üha rohkem kanadalasi, Toronto Raptors tuli 2019. aastal NBA meistriks, Kanada tuli viimasel MM-il pronksile, alistades USA jne. Näib, et Kanada korvpall elab just praegu oma parimaid päevi. Mis on olnud selle edu taga? Mida hakati Kanadas teisiti tegema?
Ma ei ütleks, et Kanadas hakati selleks midagi väga teistmoodi tegema. See on olnud aastatepikkuse töö tulemus. Tänu sotsiaalmeediale on nüüd suurem nähtavus ja kajastatus, mis on kaasa toonud teadlikkuse suurenemise ja suurenenud on ka noortekorvpalli rahastus, mis on olnud väga tähtis. Põhifookus on jäänud endiselt noortetööle, et kasvatada andekaid mängijaid, kes teavad, et Kanada korvpallurid suudavad kõiki teisi üle mängida. Sellist kultuuri ja suhtumist aitasid omal ajal juurutada kohalikud korvpalli suurkujud nagu Steve Nash, kuid nüüd teevad seda praegused tippmängijad Shai Gilgeous-Alexander, Jamal Murray ja paljud teised.




