Pikalt Pärnu Sadama meeskonna ankruks olnud ääremängija Mihkel Kirves tegi möödunud suvel värskendava muudatuse ning on sel peagi haripunkti jõudval hooajal oma väärtuslike oskuste ja kõva võitlejahingega panustamas Eesti esiklubi BC Kalev/Cramo eduloosse. 27-aastase mängumehe poolt täidetav roll on uues koduklubis jäänud Pärnu ajaga võrreldes küll üpris samaks, kuid pealinna satsi ühtlane tegutsemine ja kõrged sihid on Kirvese kasutegurit tublisti järgmisele tasemele kergitamas.
Suvepealinnas veedetud aastate toel välja töötatud stabiilne ja sihikindel minek on voolinud Kirvesest sedasorti mängija, kelle korvialusest jõust ja teotahtest ei ütleks tänasel päeval ära ükski kohaliku liiga meeskonna juhendaja. Klubivahetus ja Kalev/Cramosse enda jaoks tuttava peatreeneri Heiko Rannula käe alla siirdumine saigi aga kahemeetrisel mängumehel ette võetud selle eesmärgiga, et sealsed sooritused aitaksid tal lähiajal oma kõlapinna leida ka kodustest väljunditest väljaspool.
End rahvuskoondisesse kuulumise näol Eesti paremikku mänginud Kirves tõdes Korvpall24.ee portaalile enne põlveoperatsiooil käimist antud intervjuus, et praeguseks kogutud kogemused ja küps vanusenumber võiksid olla heaks alustalaks, mille pealt võõrsil käik ette võtta. Ühtegi otsust ta siiski üleöö ei tee ning suure ääre positsioonil tegutseva Kirvese prioriteediks on aidata esmajoones Kalev/Cramo tiitlivõitudeni. Kaamos karikasarja poolfinaali järel peetud vestluses saigi nii satsi senine minek kui ka näiliselt lihtsalt tulevate võitude taga olevad töötunnid üheskoos läbi analüüsitud. Jututeemat pakkusid ka lühikeseks jäänud eurosari, ühisliiga selge domineerimine ja vigastuse tõttu mängustiili korrigeerimine.
NB! Intervjuu on tehtud enne seda, kui Kirves oli sunnitud põlvevigastuse tõttu operatsioonile minema ning hooaja lõppenuks kuulutama. Kuigi taustsüsteem on oluliselt muutunud, siis otsustasime intervjuu siiski avaldada, kuna uuel hooajal on kõva võitlejana tuntud Kirves kindlasti taas korvpalliväljakutel tagasi.
Mihkel, Sa oled oma järjepideva töö ja teada-tuntud võitlejamentaliteedi toel kerkinud viimastel aastatel üheks kohaliku liiga silmapaistvamaks tegijaks. Ka Sinu senine minek BC Kalev/Cramo eest on jätnud igati sümpaatse mulje. Kui palju rahulolu on Sulle endale see käimasolev hooaeg uues klubis juba suutnud pakkuda?
Mul käis meeskonnaga kohanemine päris kiirelt. Nii treener kui ka tegelikult enamik mängijad olid mu jaoks juba tuttavad. Olen paljudega neist koos mänginud. Välismängijad olid muidugi uued, nii nagu ikka iga aasta. Rahuloluks aga otseselt põhjust veel pole. Me pole hooaja mõistes veel midagi võitnud. Eesti-Läti liiga turniiritabeliga saab muidugi rahul olla, aga eurosarjas tehtuga küll mitte. Sellega me ausalt öeldes rahule ei jäänud. Meil peab hooaja lõpus igal juhul kuldmedal käes olema – alles siis saab tõeliselt rahul olla.
See on kodusel pinnal esimene hooaeg, mil Sa ei kuulu Pärnu Sadama ridadesse. Kas pikaaegse koduklubi väljavahetamise otsus sündiski suuresti keskkonnavahetuse ja veel kõrgemale tõusmise nimel?
Jah, seal oli mõlemat. Olin Pärnus juba nii pikalt järjest mänginud. Üks vaheaasta küll oli, aga sellegipoolest oli see aeg Pärnus hästi pikk. Tundsin, et vajan keskkonnavahetust ja Kalev/Cramo on organisatsioonina selleks väga vinge klubi. See oli minu jaoks ainuõige valik.
Kui palju aitas otsuse langetamisele kaasa asjaolu, et Sind oli Kalev/Cramos Heiko Rannula näol ees ootamas Sinu jaoks juba vägagi tuttav peatreener?
Eks see kindlasti mängis rolli. Samas mängis ka mu pere suurt rolli, sest meile sobiski sel hetkel kõige rohkem just Tallinnas elamise variant.
Kas Sinu poolt täitmist vajav roll on jäänud Pärnu ajaga võrreldes suures pildis samaks?
Jah, arvan, et mu roll on põhimõtteliselt sama. Teen samu asju, mis Pärnus. Igas klubis, kuhu lähen, on roll enam-vähem sama. Kui treener on tark treener ja teab, millise mängija ta meeskonda toob, siis ta ei muuda tema rolli. Ma ei saa öelda, et selle muutmine vale oleks, aga mängija kasutegur sel juhul kindlasti väheneb.
Kui palju väljakutseid on Sulle Kalev/Cramo eest pallimine pakkunud? Tunned, et oled pidanud end sel hooajal varasemast rohkem proovile panema?
Ikka. Cramo on teistsugune klubi ja ambitsioonid on mõnes mõttes suuremad. Võib-olla on ka võidukohustus kohati suurem, aga ma ei lase sel ennast segada. Mul on oma töö ja ülesanded, mida väljakul teen. Nii kaua, kuni see hästi välja tuleb, olen rahul.
Kas füüsiliselt on ka raskemaks läinud? Treeningute intensiivsusaste on satsis vist küllaltki kõrge?
Võib-olla tõesti, aga olen alati tahtnud mängijana füüsiliselt areneda. Ka Pärnu aastatel ei andnud ma endale ühegi trenniga puhkust. Tahan füüsiliselt kogu aeg edasi areneda, kuniks keha võimaldab mul seda veel teha.
Meeskonnaga FIBA Europe Cupil kaasa löömine on ilmselt iga mängumehe jaoks suur ja väärtuslik samm edasi – kui oluline see käik nii Sulle individuaalselt kui ka meeskonna jaoks tervikuna oli?
See oli väga oluline! Paraku jäi see meil ikka väga lühikeseks sel aastal. Saime seal koos FIBA Meistrite liiga kvalifikatsiooniga ainult viis mängu, sest kaks mängu jäi alagrupis ära. Aga see sari ja sealt saadud mängud olid ikkagi olulised. Arvan, et saime sealt terveks hooajaks hea kogemuse.
Kuivõrd rahule meeskond eurosarjas näidatud sooritustega jäi? Teatavasti ei õnnestunud teil alagrupist paraku edasi saada.
Suures plaanis ei saa me tegelikult eurosarjaga rahule jääda. See oli meil ebaõnnestumine. Esimene eesmärk oli saada peale Meistrite liiga alagruppi – sellega me hakkama ei saanud. Järgmine eesmärk oli saada edasi Europe Cupi alagrupist, aga teatavasti ei õnnestunud kahjuks ka see. Kõigele vaatamata oli see vähemalt kasulik kogemus.
Saite sel lühikeseks jäänud teekonnal sellegipoolest madistada mitme ääretult kvaliteetse kõrgliigatiimiga – kas sellisteks suurteks mängudeks valmistumine erineb kuidagi Eesti-Läti liiga reamängule eelnevast protsessist?
Me valmistume tegelikult igaks mänguks samamoodi. Ka kohalikus liigas, sest Cramol jäi eelmine aasta Eesti-Läti liigas võit võtmata. Kõik need mängud on seega väga tähtsad. Peame hooaja lõpuni ka nendes põhiturniiri mängudes oma fookust hoidma. Tahame põhiturniiri kindlasti esimesel kohal lõpetada.
Kas te olete meeskondlikult pärast eurosarja lõppenuks lugemist tundnud, et teis on tegelikult sees rohkem, kui kohalikus liigas välja saate näidata? Ühisliiga tabeli selge domineerimine justkui vihjab, et teie võimetele pole siin vastaseid?
Riia VEF, Prometey ja Tartu on küll meie masti satsid, aga nii mõnelgi teisel on tõesti meie vastu oluliselt pingevabam ja tänu sellele ka lihtsam mängida. Iga võistkonna soov on meid võita ja see ongi tegelikult nende klubide eelis.
Mis on Kalev/Cramo edu võti ja kui palju töötunde näiliselt lihtsalt tulevate võitude taga tegelikult on?
Meil on tegelikult olnud ka halbu mänge. Pärnu oleks meid hiljuti peaaegu ära hammustanud ja ka TalTechiga oli aasta lõpus tihe mäng. Kui meie fookus natukene ära kaob ja teised satsid ei maga, on nad võimelised hammustama küll. Peame oma fookust hoidma kindla lõpuni, et ikka esimesele kohale jääda.
Kas vahepeal ongi siis teatav lagunemine tingitud sellest, et mängijad lihtsalt paratamatult muutuvad iga saadud võiduga mugavamaks? Või on tegelikult igati loomulik, et igale tõusule järgneb teatud hetkel mõõn?
Arvan, et see on meie inimloomuses. Kui oleme füüsiliselt heas seisus ja ühel lainel, siis tulevadki mõned mängud kergemalt. Mõni hetk tuleb lihtsamalt ja siis saabub jälle teatav langus, sest arvame, et kõik tulebki nii kergelt. Inimloomuses on ka see, et me paratamatult pole võib-olla igaks mänguks nii põhjalikult valmis. Siis ongi kohe karm reaalsus – kui meie pole valmis, on teised igal juhul valmis meid võitma.
Kas eurokäik, Sinu vinged minekud siin kodus ja kompromissitu tegutsemine väljakul on juba praegu ka mõnes välismaa klubis tõsist huvi äratanud? Oled saanud reaalseid pakkumisi?
Olen praegu Kalev/Cramos, teen hooaja lõpuni ja vaatan alles siis edasi, mis elu toob ja kas välismaalt tuleb midagi. Ise kindlasti loodan, et tuleb mõni hea pakkumine, kuhu on päriselt ka väärt minna. Olen heas vanuses, et välismaale minek ette võtta.
Kas võõrsil enese proovile panemine ongi Su järgmine loogiline siht?
Jah, kui pakkumine tuleb heast liigast. Samas ei saa ma tuleviku peale mõeldes kunagi välistada, et lähen kuskile nõrgemasse liigasse, kui sealt tuleb rahaliselt lihtsalt nii palju kordi tugevam pakkumine. Praegusel hetkel ma küll ei mõtle sellele, aga minu eesmärk on mängida nii kõrgel tasemel kui vähegi võimalik. Tahan mängijana veel kindlasti areneda ja mängida oma parimat korvpalli.

Kust veel isikliku edasimineku nimel juurde on panna? Oled näiteks öelnud, et tahad kaugvisete protsendi paremaks ja stabiilsemaks saada. Kas see on praegu ainus element, mis Sind maksimumvõimetest lahutab?
Kaugvisked hoiavad mind ka kindlasti tagasi. Ma ei viska stabiilselt. Samas mängijana mõistan, et kui need visked ühel hetkel tulema hakkavad, peab tasakaal ikkagi paika jääma. Minust ei saa kunagi lihtsalt viskajat. Mul ei tohi ka teine mäng ära kaduda, sest just seda ma siin liigas hästi teengi.
Kui rahul Sa oma füüsiliste näitajate ja võimekusega praegu oled? On millegi kallal nuriseda või oled Sa hetkel oma tippvormis?
Tippvormis ma tegelikult hetkel pole. Mul on mõned tervisemured, mis ei lase mul täielikult mängida ja hoiavad mind natuke tagasi. Proovin neist jagu saada ja siis juba uuesti sajaprotsendiliselt mängima hakata.
Millised mured Sind segavad?
Põlvega on teatud probleemid. Proovime füsiode ja arstidega selle kallal töötada ja leida vajaliku lahenduse, et põlv mulle tunda ei annaks. Peame vaatama, kuidas see mul mängida laseb. Praegu korrigeerin oma mängustiili sellele vastavalt.
Kas praegu on platsile minek iga kord suures pildis riskimine?
Nii palju kui ma arstide ja füsiodega rääkinud olen, siis risk see otseselt pole. Midagi katki ei tohiks minna. Valu käib lihtsalt läbi ja kõike, mida tahaks teha, teha ei saa.
Kui intensiivne Kalev/Cramo kui Eesti esiklubi treeningplaan üldse on? Kuidas keha puhata ja taastuda jõuab?
Õigel ajal tuleb puhata lihtsalt (Muigab.). Eks ma ole jõusaali ka see aasta rohkem teinud. Ei saa öelda, et eelmine aasta vähe tegin, aga võib-olla on nüüd seda mingil määral rohkem olnud. Võib-olla on ka sellest see põlveprobleem tingitud.
Mis tuleb mängijal ära teha, et keha pikal hooajal füüsiliselt raskete pingutuste kiuste ei väsiks?
Minu jaoks on spaad ja saunad väga olulise väärtusega. Sama olulised on ka enne trenni tehtavad venitused. Olen enne trenni venitaja ja n-ö mobility tegija. Kui saan endal vere liikuma, siis on ka kere treeninguteks valmis ja trennides kõvasti lihtsam. Mul on ka kereharjutused, et seljaprobleeme ei tekiks. Olen selle kõigega palju vaeva näinud ja loodan, et see hoiab mind karjääri lõpuni.
Sinu kavasse lisanduvad juba peagi ka rahvuskoondise treeningud ja EM-i valikmängud. Kuidas Sa enda valmisolekut hindaksid?
Kui keha lubab, siis tahan muidugi koondisele abiks olla. Eesti riigi eest mängimine on alati auasi. Teadmine, et Leedu mäng on välja müüdud ja sinna tulev atmosfäär saab olema võimas, annab ka juba treeningutel nii palju juurde. Meil on ju ka Euroliiga mängijad tulemas. Isegi kui ma mängida ei saa, annan treeningutel endast ikkagi maksimumi. Olen igati rahul, et 14 mängija hulgas olen.
Toimetaja kommentaar: Koondise treeningute alguseks oli selge, et Kirves koondiseakent sellesama põlveprobleemi tõttu ikkagi kaasa teha ei saa ning veel veidi ajaratast edasi keerates selgus, et mängumehel tuleb minna ka operatsioonilauale.
Millist Mihkel Kirvest ja kus mängimas võivad korvpallisõbrad lähiaastatel näha?
Eks tulevik näitab. Ma ise seda ennustama ei hakka (Muigab.). Ei oska veel öelda, mis järgmine aasta toob. Loodan lihtsalt, et mu keha püsib terve ja ma saan korvpalli veel piisavalt kaua mängida!




