Mitmekülgse kogemustepagasiga 26-aastane Taavi Jurkatamm on tänavu ennast arendamas ning pildile mängimas TalTech/Optibeti meeskonnas. Ka Eesti rahvuskoondise kandidaatide ringi kuuluv mängumees loodab käimasolevast korvpalliaastast teha hooaja, kus jõuda lähemale oma täielikule potentsiaalile ning mis kulmineerudes võiks teda vägevate soorituste toel välisklubide huviorbiiti lennutada.
Juba rahvuskoondise tasemeni jõudnud ja ennast tuliste korvpallifännide vaatevälja mänginud Jurkatamm kuulus möödunud hooajal teatavasti BC Kalev/Cramo koosseisu ning sellele eelnevalt sai teda näha tegemas tegusid Viimsi meeskonna eest. Nüüd, pärast kaht vägagi eriilmeliselt kulgenud hooaega, on 204 cm pikkune mängumees võtnud eesmärgiks panna end proovile just TalTechi ridades. Ülemäära lihtsasti teostatav see seatud siht kindlasti olema ei saa, sest ülikoolisatsis täitmist vajav ja suuresti just Jurkatamme kanda olev tsentri roll nõuab omajagu tõestamist.
Korvpall24.ee portaal otsustaski uurida, kuidas on noormees senimaani selle vastutusrikka ülesandega toime tulnud ning milliseid mõtteid on temas tekitanud TalTechi võimas esialgne lend ja seejärel ootamatutelt vastastelt saadud kaotuste näol maa peale tagasi tulemine. Intervjuu käigus andis Jurkatamm omapoolse hinnangu ka meeskonnas tegusid tegevatele noormängijatele ja rääkis peatreener Alar Varraku detailirohkete mängujooniste kohta. Mängumehe kodusaalis peetud vestluse ajal said loomulikult lahti mõtestatud ka tema järgmised suurimad ambitsioonid ja sihid.
Taavi, kohustuslikud küsimused kõigepealt – mis või kes Sind selleks hooajaks TalTech/Optibeti ridadesse meelitas?
Eks ikka peatreener Alar Varrak. TalTech jahtis mind tegelikult juba kohe pärast seda, kui Ameerikast tagasi tulin ja just tänavusel aastal tunduski see parima valikuna. Nägin TalTechi kui meeskonda, kellega on kevadel võimalik mängida medalitele. TalTechi kasuks aitas muidugi otsustada ka asjaolu, et meeskonnas on kõik eestlased.
Oli Sinu laual peale ülikoolimeeskonna veel pakkumisi?
Oli küll. Välismaalt küll mitte, aga teised Eesti klubid ikka uurisid. Tõsiseks rääkimiseks nendega siiski ei läinud. Sisetunne juba ütles, et TalTech on parim variant.
Kas viimatise koduklubi Kalev/Cramoga läksid teed sõbralikult lahku?
Jah, meie teed läksid sõbralikult lahku. Arutasime sealsete treeneritega läbi ja saime aru, et neil on veidi teine visioon. Mõistsime, et TalTechiga liitumine on mu jaoks ilmselt parim samm.
Tundsid, et TalTech on see koht, kus saad hakata oma maksimumi realiseerima?
Kindlasti. Tunnen Varrakut juba lapsest saati. Ta oli mu esimene treener. Ma ei saa öelda, et TalTechi oli mugav või turvaline tulla, aga enam-vähem ikkagi juba teadsin, mis mind ees ootab. Teadsin, et mul on peatreeneri usaldus.
Kuidas tehtud otsusega senimaani rahul oled?
Ma olen väga rahul! Eks norida saab kõvasti. Alustasime hooaega hästi, aga siis tulid vahepeal need vigastused ja oli omajagu probleeme. (Oliver) Metsalu väljasolek oli meie jaoks suur löök. Sinna nahka need Läti meeskondadelt (Riia Zellilt ja Läti Ülikoolilt – toim.) saadud kaotused läksid.
Kohe kui Metsalu on rivist väljas, on tunduvalt keerulisem?
Just. Meeskond ei ole lihtsalt nii raudkindlalt komplekteeritud.
Tundub, et TalTech on juba praegu mitme lisaajale läinud kohtumise ja tuliste duellidega osutunud päris heaks väljakutseks? Tõestamist olnud omajagu?
Muidugi. Eks meil on olnud õnne ka. Teine asi on minu enda poolelt – tahaks ennast ikkagi veel rohkem tõestada. Usun, et kõvasti on veel juurde panna.
Milliste ootustega Sa üldse TalTechi meeskonnaga liitusid? Mis on need elemendid, milles sel hooajal individuaalses plaanis kindlasti sammu edasi tahad teha?
Kindlasti just palliga mängus. Tahan, et oleksin rohkem skoorija. See on jäänud viimasel ajal tagaplaanile. Olen olnud pigem rollimängija ja teatud ülesandeid täitnud. Nüüd tahaksin liider olla ja skoorimises sammu edasi teha.
Peatreener Varrak ütles hooaja eel: “Tean, et rünnaku potentsiaal on Taavil palju suurem, kui eelnevad hooajad statistiliselt näidanud on. Eesmärk on aidata tal seda maksimaalselt realiseerida ning arendada”. Kuidas see aitamine täpsemalt välja näeb?
Arvan, et see väljendub mulle vastutuse usaldamises. Saan rohkem mänguaega ja viskeid.
Kas võib öelda, et võrreldes Viimsis ja Kalev/Cramos veedetud ajaga on ülikoolimeeskonnas Su ülesanne oluliselt keerulisem?
Vastutust on kindlasti kõvasti rohkem. Viimsis oli sarnane situatsioon, aga see oli ikkagi alles mu esimene profiaasta ja seal oli rohkem kogenud vendi kõrval. Sel aastal on vastutus mäekõrguselt suurem. Just selle arvelt on veelgi võimalik juurde panna.
Palju on räägitud, et TalTechil oleks vaja korvi alla korralikku tsentrit. Sel hooajal täidad justkui Sina seda suurt rolli. Kas Sulle endale see sobib või tahaksid ikkagi pigem mõne võimsa keskmängija kõrval “number neli” olla?
Ütlen ausalt, tahaksin väga ühe tugeva keskmängija kõrval olla. Arvan, et kui meil oleks korvi all tugev tsenter, siis nii mina kui ka Metsalu kui ka ükskõik kes pikkadest saaks tunduvalt rohkem omas rollis olla. Aga pole midagi parata, finantsist sõltub nii palju. Nuriseda muidugi ei saa, mängida ju saab ja see on positiivne.
Kui keeruline on end korvi all kõikide nende ühisliiga jõujuurikate vastu kehtestada?
Olen sellega juba vaikselt harjumas. Eks see on raske, aga peab hakkama saama. Mul on nendega võrreldes omad eelised ja olen teistes elementides kiirem. Peab need tugevused nende vastu lihtsalt maksma panema.
Aga kui keeruline on enesekehtestamine ja tõestamine treeningutel? Sinul pikana seda muret küll ilmselt pole, aga kui raske on üleüldiselt meeskonnas mänguminutite eest võitlemine? TalTechi pink on ju tegelikult küllaltki pikk.
Jah, tagamängijate osas on tõesti pikk pink. Trennis peavad muidugi kõik pingutama ja treener on selles osas nõudlik ning karm. Trennid on meil hästi intensiivsed. Mingis hooaja faasis tuleb see meile kindlasti kasuks, et nii palju ja kõvasti trenni teeme.
Kas tagamängijate seas on see konkurents teatavaid sõnelusi ka tekitanud? Oled Sa seda täheldanud?
Selliseid võitlushetki on ikka tekkinud. See on jällegist ka see, mida treener treeningutel nõuab. Arvan, et see on hea ja viib edasi.
Kõlab naljakalt, aga 26-aastasena oled Sa satsi üks vanimatest. Milline töökeskkond on nende noorte keskel nüüdseks välja kujunenud ja kui palju välist innustust nad Sinu hinnangul vajavad?
Need noored on väga hakkamist täis, kuigi võib-olla vahepeal peab tõesti natuke innustama. Endal on ju juba mingid kogemused all ja eks nende põhjal oskadki toeks olla. Vahel enda arvamuse avaldamine ongi just põhiasi nende noorte kõrval. Põhiliselt on see muidugi treenerite teha.
Kuidas Sulle palju kõlapinda saanud Rauno Pehka individuaaltrennid meeldivad?
Väga! Olen tema käe all ka varasemast oma viis aastat treeninud, sest ta oli mul Audenteses treeneriks. Nii talle endale kui ka mängijatele need trennid väga meeldivad. Temalt saadud õpetusi on hea mängus järele proovida. Tema ongi see, kes õpetab mulle, kuidas tugevamate pikkade vastu mängida.

Millised on Sinu pikema perspektiivi eesmärgid? Klassikaline vastus oleks, et “võtan ühe hooaja korraga”, aga kas tulevikuplaane silmas pidades käib mõtetest endiselt läbi ka välismaa?
Välismaale tahaks küll. Selline perspektiiv on kindlasti. Profina pole ma välismaal olnud ja tahaks selle ikkagi ära proovida. Mul tegelikult oli võimalus, enne kui hooaeg pihta hakkas, minna Bulgaariasse Botevgradi Balkani meeskonda. Ehk siis meeskonda, kus ka Karl Johan Lips mängib. Aga hooaeg polnud veel alanud ja selle otsuse pidi hästi kiiresti tegema. Mõtlesin, et pisut imelik oleks kohe TalTechist ära minna, kui mind alles toodi siia. Oli hästi mitmeid aspekte, mille taha see otsus jäi. Nüüd tuleb see hooaeg ära mängida, aga perspektiivi välismaale minekuks on veel kindlasti.
Sinu vend Mikk Jurkatamm mängis 2021/22. hooajal ka esimese poole TalTechis ja põrutas siis edasi Itaalia kõrgliigasse. Sinul sellist sihti pole?
Praegu ei ole. Pean alustuseks siin paremini mängima hakkama. Mulle läheb korda, mis siin toimub ja tahan hooaja lõpus selle meeskonnaga midagi saavutada.
Mida see “paremini mängima hakkama” tähendab? Tahad, et see väljenduks statistiliselt või sisemiselt Sinu enda sees?
Nii statistiliselt kui ka üleüldiselt. Tahan paremini kaasa aidata sellele, et meeskond mängiks nii kaitses kui ka rünnakul veel sujuvamalt.
Kui palju Sinu ja Su venna vahel sellist nokkimist ja võrdlemist on? Või pigem proovite ausa tagasiside toel teineteist paremaks aidata?
Võrdlemist väga ei ole. Noorena oli küll seda nokkimist rohkem, aga enam sellist asja pole. Lihtsalt elame teineteisele kaasa ja tahame, et mõlemal hästi läheks.
Mis Sa arvad, milliseks mängumeheks aitasid Sind vormida USA ülikooliliigas veedetud aastad? Teatavasti Sul seal isiklikus plaanis väga hästi ei läinud.
Õppisin seal hästi palju. Pidin nii paljudest erinevatest situatsioonidest läbi tulema. Esimese aasta alguses kord sain mängida ja siis jälle ei saanud. Siis tulid vigastused ja olin täielikult pingil. Teisel aastal oli vahepeal üldse täielik tahtmine sealt ära tulla. Ühel hetkel õnneks ikkagi hakkasin jälle mängida saama. See kogemus kasvatas väga palju.
Kui raske oli sellest teisel aastal kogetud mõõnast välja tulla? Kuidas viia end uuesti sellele tasandile, kus mõistaksid, et võib-olla pikas plaanis on Sul saadud kogemusest ikka kuidagi kasu?
See on inimeses endas kinni. Palju oleneb ka sellest, kes on su kõrval ja kes on need inimesed, kes sind toetavad ning nõu annavad. Kõik ütlesid mulle, et tuleb lihtsalt ära kannatada. Oluline roll oli muidugi ka haridusel, mille sealt ikkagi kätte saad. See kõik tasus kindlasti ära.
Kuidas Sa Eesti pinnal kogutud kogemusi, treenereid ja mängustiile omavahel võrdleksid?
See on hea küsimus. Kahtlemata kolm erinevat kogemust ja kolm erinevat treenerit. Valdo Lips, Heiko Rannula ja Alar Varrak – kõik väga erinevad. Lips on hästi hea planeerija ja tal on oskus meeskonnas hea vibe tekitada. Tal on treenerina väga suur potentsiaal. Tunnen, et õppisin kõige rohkem just eelmine aasta Heiko Rannula käe all. Ta on just taktikalise poole pealt väga tark treener. Varrak on samamoodi taktikaliselt väga tark ja ta paneb sellele väga palju rõhku. Hakkame juba nädala alguses teise meeskonna asju trennis läbi tegema. Ta on muidugi ka väljaspool platsi väga sümpaatne inimene.
Kuidas Sulle tundub, kas TalTechi noored kutid saavad Varraku mänguplaanist kiiresti aru? Või nõuab see neil pisut kohanemist?
Eks see nõuab neil vahepeal kohanemist. See ongi see koht, kus saan aru, et näiteks Kalev/Cramos saadakse nendest asjadest lihtsamini ja kiiremini aru, aga eks see ongi nende noormängijate asi. Kui ise oleks praegu 20-aastane, oleks ma samasugune.
Kui teil hooaja alguses mitu suurt ja magusat võitu järjest tuli, siis kas see natuke viis mõne mehe pilvedesse ka või ikkagi proovisite maa peale jääda?
See kindlasti tekitas meis enesekindlust. Saime aru, et suudame mängida nende tugevamatega. Peatreener üritas meid muidugi kogu aeg maa peal hoida. Võib-olla olimegi juba liialt tähtedes ja saimegi kaks ootamatut kaotust järjest.
Kodusaalis liiga outsaider‘ilt Läti Ülikoolilt saadud kaotus motivatsiooni siiski liiga alla ei viinud?
Sel hetkel mängis olulist rolli see, kuidas sellest mõõnast välja tuleme ja mida sellest õpime. Me vaatasime sellest mängust hästi palju videot. Eks respekt muidugi vastasele ka, nad mängisid hästi meie vastu. Meiesugusele tiimile on iga võit või kaotus väga tähtis. Kui Kalev/Cramo saab mõne sellise kotti, siis neile see nii oluline pole. Hooaja peale suudavad nad ikka tasa teha.
Millised on Sinu edasised ambitsioonid? Milliseks mängumeheks nii koondise eest kui ka üleüldiselt veel kasvada tahad?
Koondise puhul on see, et tahaks jala rohkem ukse vahele saada. Üleüldiselt tahan aga kasvada mängumeheks, keda nähtaks meeskonnale hästi kasuliku ja hea võitjamentaliteediga mängijana. Tahan, et mind just nende faktorite põhjal võistkonda toodaks. Eesmärk on olla mängija, kes aitaks meeskonnale tuua võite läbi terve hooaja.
Tundub, et see on tehtav? TalTech pakub selleks head väljundit?
See on tehtav. Siin läheb praegu mul enam-vähem, kindlasti saaks paremini. Hooaeg on veel pikk, vaatame, mis saama hakkab.
Mis on see eesmärk, mille nimel tänavu ühiselt pingutate?
Mina tahan kindlasti medalile mängida! Muidu ei ole ju üldse mõtet mängida. Eestikatel medal ja ühisliigas tahaks kindlasti saada play-off‘i.




