Kui tihti lähevad ambitsioonikad ning andekad korvpallurid juba teismeeas välisliigadesse, siis Greeta Üprus tegi selle julge sammu mõnevõrra hiljem, kuid on suutnud nüüd juba mitu hooaega piiri taga ennast realiseerida. Huvitava kokkusattumusena seni välismaal põhiliselt saartele mängima sattunud Eesti koondise kandidaat on viimastel hooaegadel käinud läbi Inglismaalt ja Islandilt ning tänaseks jõudnud Tenerife kaudu Portugali kõrgliigasse.
Mullu kujunes 177-sentimeetrisest ääremängijast Reykjaviki IR-i naiskonna üks liidreid, kui 27 mängu jooksul läksid statistikasse kirja 16,9 punkti, 8,1 lauapalli, 1,5 söötu ja 1,6 vaheltlõiget. Käesoleva hooaja kahe esimese kohtumise järel on Üpruse numbriteks Ferragudos 14,5 punkti (kolmesed 7/14), 4,5 lauapalli ja 2,5 korvisöötu.
Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus lahkab 29-aastane Üprus Islandi hooaega ja millisest ootamatust rollist ta end seal leidis. Saame ka teada, kuidas esmalt päikeselisena näiva Tenerife klubi lepingu üle kerkisid kiirelt tumedad pilved ning millise hinnangu annab ta Portugali jõudnuna sealsele liigale ja klubi eesmärkidele alanud hooajaks. Lõpetuseks vaagib Üprus ka põhjuseid, miks Eesti naiskorvpallurid ei leia endas motivatsiooni alaga tõsisemalt tegeleda ning millised ambitsioonid on tal enda karjääri osas eelolevatel hooaegadel.
Greeta, alustame üldsegi eelmisest hooajast. Islandil oli Sul individuaalsete numbrite poolest kena aasta, aga võistkondlikult oli väga raske. Kas Sul olid IR-is rünnakul vabad käed ning kui palju korvas see seda võistkondlikku masendust ja aitas toime tulla pidevate kaotustega?
Võistkondlikult kahjuks asjad ei sujunud päris nii, nagu oleks tahtnud. Ameeriklasest tagamängija saadeti pärast jõule ära ning asemele kedagi ei suudetud tuua ning siis ma jäingi skoorimise mõttes suhteliselt üksinda. Hooaja lõpp läks meil paremini, aga siis oli juba hilja, et isegi liigasse püsima jääda. Eks päris mitu mängu jäi ka kripeldama, aga nii see kahjuks oli. Isiklikult oli okei hooaeg, aga üksinda mänge ei võideta ja pigem vahetaksin mõned enda paremad statistilised mängud rohkemate võitude vastu.
Su keskmised näitajad mullu olid 17 punkti ja 8 lauapalli. Kas nii kandvat rolli on Sul kunagi mõnes varasemas naiskonnas olnud?
Inglismaal olles ma ka pigem olin ikkagi üks põhiskoorijatest, kellele võistkond toetus ja Eestis mängides olen ka pigem tahtnud olla selles rollis. Küll aga liiga mõttes välismaal seda rolli mängida on natuke teine kui Eestis. Islandil lihtsalt asjad läksid nii, et ma jäin ainsaks mängijaks, kes pigem oli stabiilne iga mäng ja pidin nii-öelda oma ära tegema.
Kuidas Sa Islandi kõrgliiga taset tagantjärele hindad? Oskad millegagi konkreetselt võrrelda?
Ülemise otsa võistkonnad ikkagi mängivad suhteliselt kvaliteetset mängu ning neil on kaks-kolm välismängijat juures, kes seda taset üles viivad, ja stabiilsed kohalikud koondise tasemel mängijad. Samas paljud välismängijad lähevad sinna, et saada hea statistika ja sealt siis edasi parem leping. Eks see liiga ka soosib individuaalset mängu ja on selleks hea koht. Isiklikus plaanis mulle endale ka väga meeldis see stiil ning mul lasti ka vabalt mängida.

Kui palju aitasid head numbrid Sul suvel uut klubi otsida ning mis pakkumisi Sulle tuli?
Juba hooaja sees tuli huvi minu vastu teistelt Islandi klubidelt ning lootsin, et võib-olla uueks hooajaks saan seal mõne pakkumise paremasse tiimi, kuid kahjuks sinna see jäi. Kahe klubiga küll oli suhtlus, kuid üks vajus juba suve alguse poole kuidagi ära ja teine klubi mind ennast asukoha poolest ei huvitanud. Pigem midagi erilist küll sellest statistikast ei tulnud, mida võinuks ju loota.
Lõid siis esialgu käed Hispaania tugevuselt teise liiga klubiga Tenerife CDB Clarinos. Kuidas Sa nende radarile jõudsid ja miks selle valiku tegid?
See pakkumine jõudis minuni augusti keskel, suhteliselt hilja, kui oligi valik Islandi klubi ja Tenerife vahel. Lõpuks otsustasin parema kliima kasuks. Hispaania esiliiga peaks olema ka korralik ning kuna Islandil juba sai käidud, siis mõtlesin seal proovida.
Seleta palun lahti, mis täpselt juhtus, et vahetult enne põhiturniiri algust Sinuga leping ikkagi lõpetati?
Oktoobri esimesel nädalal, enne hooaja esimest mängu hakkas seal järjest artikleid välja tulema, millest tiimikaaslased mulle rääkisid. Et olevat variant, et välismängijad ei saa nädalavahetusel hooaja esimest mängu kaasa mängida. Minuga koos tuli sinna ka üks Argentina noormängija. Ja mida nädal edasi, siis sain ka rohkem infot, mis seal eelnevatel hooaegadel on olnud ja kuidas klubi on tegutsenud. Kuna klubi on päris palju seal igale poole võlgu, siis FIBA sanktsioneeris neid ning üks klausel oligi, et ühtegi välismängijat, kellele on vaja üleminekut vormistada, ei saa klubi nimekirja lisada, kui just pole eelneval hooajal Hispaanias mänginud. Minu konkreetne olukord oli aga seotud ühe eelneva hooaja välismängijaga – Janelle Bailey -, mis põhjustaski selle sanktsiooni klubile. Eelmisel hooajal mängis Clarinos kõrgliigas, aga sealt mitmed mängijad lahkusid, kuna klubi oli võlgu. Eks nad pidid teadma seda riski enne hooaega, aga kuna klubi mängib sel hooajal jälle aste allpool, siis nad ikkagi proovisid ja see ei läinud läbi. Kahjuks olin mina mängijana seal vahel.
Kuidas muidu hooajaks ettevalmistus ja treeningmängud Hispaanias läksid?
Selle ajaga oli meil seal kolm mängu, üks oli sama liiga naiskonna vastu Lanzarotelt ning teised kaks mängisime saare kohalikul turniiril, kus osalesid kaks naiskonda alumisest liigast ja siis meiega koos teine Tenerife klubi Nautico samuti esiliigast. Kõik kolm hooajaeelset mängu me võitsime ning kõikides mängudes ma tegin ka kaasa. Ettevalmistus üldplaanis läks hästi, sest mängud me võitsime ja saime häid treeninguid, kuid mängulises plaanis ma tundsin, et see roll, mis mul võistkonnas on, pole päris see, mida ma ise tahaksin kogu hooaja mängida.
Kliima mõttes tegid ka päris vägeva sammu – Islandilt Tenerifele. Kui palju kliima klubi valikul otsustav oli?
Kliima suuresti oligi, mis selle valiku minu eest tegi. Kuna too klubi Islandilt mulle ei meeldinud just asukoha poolest, siis mõtlesin, et detsembris +20 kraadi on palju mõnusam.
Kuidas Sul õnnestus nii ruttu Portugalist juba uus naiskond leida?
Ferragudo klubi otsis endale uusi mängijaid, sest üks välismängija sai neil kohe alguses vigastada ja teine lahkus poolte kokkuleppel ning nende algus pole kõige paremini läinud. Kui Clarinoses sain teada, et seal ma mängida ei saa, siis agendil tuli vaadata variante, kuhu edasi minna. Õnneks ma Tenerifel kaua ei pidanud ootama, Portugali variant tuli teisipäeva hommikul ning neljapäeval olin juba lennuki peal.
Kui tugev Portugali meistriliiga peaks olema ning kui populaarne üldse naiste korvpall seal maal on?
Portugali meistriliiga peaks olema pigem aina populaarsemaks muutumas. Seda näitab ka asjaolu, et ühe klubi asemel mängivad sel hooajal lisaks Eurocupis kaks tiimi. Välismängijate osakaal klubides on samuti suurenenud, mis peaks ka liiga taset tõstma. Kuigi mitmed koondise tasemel mängijad mängivad ka siin kohalikus kõrgliigas, siis paljud on ikkagi pigem välisklubides ja eelnevate hooaegadega võrreldes on neid aina rohkem. Pigem arvan, et naiste korvpall on siin tegemas suuri samme. Siin on toimivad liigad üles-alla liikumistega ning eriti ajalooga klubides või väikelinna tiimides on see suur asi, kui sul on heal tasemel meistriliiganaiskond olemas.

Millist stiili Sinu uus koduklubi Ferragudo mängib?
Portugali stiil ise on pigem selline kiire ja füüsiline ning eks joosta neile kõigile siin meeldib. Ka meie mäng on sellest suuresti mõjutatud, et tahame kiireid lahendusi ära kasutada. Praeguseks oli meie võistkonna panus suuresti ainult korvi all, kuid mängijate juurdetoomise eesmärk oligi skoorimist laiendada ka väljapoole just visete ja teravuse peale. Eks praegu on kindlasti ühe mängu pealt natuke vara järeldusi teha, aga loodetavasti meie mängupilt ja stiil saab järgnevate mängudega selgemaks.
Tegid oma debüüdi kohe klubi juurde jõudes ära ja aitasid naiskonna esimesele võidule. Algusega võib vist rahule jääda ning kas siit läks käima nüüd midagi väga ilusat?
Enda eesmärk oligi võistkonnale kohe panus juurde anda ja saada ennast kohe esimeses mängus käima. Meil oli ka päris suur ootus peal, sest minuga koos tuli uus mängujuht ning liitusime, kui klubil oli 0-4 saldo ehk ainult kaotused. Eks surve oli peal nii meil kui ka juhtkonnal ja palju oli närvilisust, aga õnneks suutsime võistkonnaga vajaliku võidu saada ning loodetavasti läheb siit aina paremini edasi ja mäng-mängult kõik veel paremaks.
Mis klubi eesmärgid tänavusel hooajal Portugali meistriliigas on?
Klubi tõusis pärast eelmist hooaega meistriliigasse ning tänavu ollakse esimest korda mängimas kõrgemal tasemel. Eesmärk väikelinnaklubina on kindlasti jätta märk maha ning jääda liigasse püsima. Kuna see hooaeg on kõik klubid suhteliselt võrdsed ja pole ühtegi naiskonda, kes oleks teistest üle, siis kõik mängud loevad palju ning kõik võivad kõiki võita ja suuri järeldusi praegu kindlasti teha ei saa. Eesmärk on saada nii palju võite kui võimalik ning lõpetada heal positsioonil.
Kui keerulised need nädalad Sinu jaoks on olnud? Kõik see klubivahetuste teema, sellega kaasnevad kolimised ning uute inimestega ja naiskonnakaaslastega harjumine jne.
Eks see olukord vaimselt kindlasti väga kerge polnud, eriti kuna ma alguses ei saanud üldse aru, mis värk on ning väga segane oli, kuidas see olukord üldse järsku üleöö aktuaalseks sai. Aga nüüd tagasi mõeldes ja teades rohkem Hispaania klubi ajaloost ja sealsest tegutsemisest, siis seda tänulikum ma olen, et sealt klubist õnneks minema sain. Tenerife on kindlasti hea koht puhkamiseks, aga võib-olla mitte nii hea variant korvpalli mängimiseks, vähemalt mitte selles klubis. Eks igasugune kolimine ole kurnav ja uude kohta uuesti sisseelamine ja kohanemine samuti, aga õnneks tiim võttis väga ilusti mind vastu ja kogu protsess on olnud pigem positiivne. Minu jaoks on väga suur vahe ka ingliskeelsel suhtlusel, sest Hispaanias olles oli see väga minimaalne. Hetkel tunnen, et need kaks kogemust on öö ja päev, ning õnneks olen saanud paremasse keskkonda nii inimeste kui ka klubi osas.
Lõpetuseks selline rohkem filosoofiline küsimus. Palju räägitakse, et naiskorvpallurid lõpetavad karjääri pigem varakult ära või ei alustagi seda üldse, aga Sina viitsid selliselt mööda Euroopat ringi rännata. Mis Sind motiveerib seda tegema?
Kindlasti mõjutab kohalik liiga Eestis seda, et paljud ei alustagi, kuna ei soovi näiteks üldse välismaale minna, aga Eestis puudub variant korvpalliga tõsisemalt tegeleda. Siis jäädaksegi pigem hobikorvpalli tasandile mängima. Mina isiklikult läksin välismaale sooviga jätkata ülikooliõpinguid ja siduda need korvpalliga ning arvan, et kuna ma suhteliselt hilja üldse võtsin välismaa teekonna ette, siis hetkel oli veel olemas soov edasi mängida. Samuti tahan lõpetada positiivse noodiga, sest eelnevad aastad mul üks hooaeg läks suuresti vigastuste nahka ning eelmine hooaeg polnud võistkondlikult päris see, mida tahtsin. Loodan, et tuleb hea hooaeg ja eks siis ole näha, kui palju on veel motivatsiooni jätkata ja välismaal edasi mängida.




