Eesti koondise tagamees Mikk Jurkatamm (22-aastane, 196 cm) rassib koondisega ja on järgmiseks hooajaks löönud käed BC Kalev/Cramoga. Eelmisel hooajal Itaalia kõrgliigas Treviso Basketi eest pallinud Jurkatamm tahab ennast eurosarjas tõsiselt proovile panna ning loodab leida enesekindluse kohe esimestes mängudes.
Korvpall24.ee käis Jurkatamme vaatamas koondise trennis Audenteses. Mees rääkis, miks ta Itaalia kõrgliigas ei jätka ja on otsustanud järgmiseks hooajaks varakult meie meisterklubisse tulla. Ühtlasi lahkas ta Itaalia korvpallifilosoofiat, rääkis koondise esindamisest ning muljetas, kelle vastu meeldib tal koondise trennides kõige rohkem kaitses mängida ja kellele ka natuke haiget teha.
Mikk, kuidas Itaalias korvpallikultuuriga asjad Sinu hinnangul on?
Kui sain võimaluse Itaaliasse minna, siis haarasin sellest kohe kinni. Kultuur korvpalli mõttes on lahe. Kõik klubid võtavad seda väga professionaalselt. Kogemus oli ikka äge. Fännid karjuvad saalis nii kõvasti, et vahepeal ei kuule isegi enda mängijaid. Peab sentimeetri kaugusele minema, et talle midagi rääkida. Väljaspool korvpalli natukene võttis harjumist, aga kokkuvõttes oli mul nagu teine kodu seal Itaalias.
Mis sa sealt Itaaliast kaasa võtsid?
Kõigepealt hindamatu kogemus nii noorteklassides, esiliigas kui ka meistriliigas. Teiseks korvpallist arusaamine ja mängulugemine. Kolmandaks kõik minu peamised oskused on ka sealt tulnud.
Mida Itaalias korvpallis teisiti nähakse ja tehakse võrreldes meie treenerite käekirjaga?
Ma ütleks, et neil on selline teistmoodi filosoofia. Nad on vanemast korvpallist nii palju endaga kaasa võtnud, et teevadki väga palju vanu ja töötavaid liikumisi läbi. Pidevalt tuuakse trennides näiteid, mida mõni vanem treener kunagi teinud on. Nad proovivad mängida ka neid asju, mida 30 aastat tagasi mängiti.
Kui palju sealsed treenerid siis uuendustele avatud on?
Eks ikka on ka uuendustele avatud. Hiljuti on ka selline ameerikalik korvpall juurde tulnud. Näiteks Varese klubisse tuli ameeriklane peatreeneriks ja neil oli ka hästi palju üks-ühe vastu mängu ning kui vabaks keegi jäi, siis kohe visati peale. Nende vastu oli raske skautingut teha, sest niivõrd ootamatu mängupilt oli.
Miks Sa Itaaliast ära tulid?
Mulle ei tulnud ühtegi sellist pakkumist, mis oleks mind seal hoidnud. Meistriliiga klubide poolt ei tulnud ühtegi pakkumist. Kuna BC Kalev/Cramo pakkumine oli laual, siis otsustasin valiku varem ära teha, kui et hiljem klubita jään.
NBA suveliigasse ei mõelnud minna nagu Henri Drell läks?
Minu koht veel seal ei ole. Minu tase nüüd nii kõrge pole ja mul pole õrna aimugi, kuidas sinna üldse saada.
Koondisesse tulid hea meelega?
Jaa, koondis on minu jaoks hea võimalus ning olen alati kohal. See on oma riigi esindamine, hea on vanade sõpradega korvpalli mängida ja eriti hea on jälle oma kodupubliku ees mängida.
Saad Sa midagi enda oskustele juurde ka koondise mängudes?
Juuni lõpust alates mängisin järelkasvukoondisega ja seal suutsin piisavalt enesekindlust juurde saada. Olin üks meeskonna liidreid. Eelnevatel aastatel olen saanud kogenud Siim-Sander Venega koos mängida ja temalt saab palju õpetussõnu. Iga kord olen midagi juurde õppinud.
Kas praeguse materjali pealt võib öelda, et meie koondisel on säravamad ajad veel ees?
Selle nimel tööd teeme ja võita me tahame. Meil pole alati olnud kõik kohal ja mitmed aknad on kasutamata jäänud. Samas Milanos EM-il näitasime, et kui põhimehed on kohal, siis võime ka alagrupist edasi saada.

Millised sihid järgmiseks klubihooajaks oled seadnud?
Soovin ennekõike Euroopa liigas mängida. Trevisos mul oli esimesel aastal sarnane võimalus, aga sain vaid kolm mängu mängida, sest mul tekkis põlvevigastus. Kalev/Cramo hooaeg algab üsna varakult, et selle enesekindluse otsimisega väga palju aega ei anta. Tuleb lihtsalt mees olla ja endast kõik anda.
Kas Paf Eesti-Läti liiga ka pinget pakub?
Ikka pakub. Vaadates, mis mängijad on nt Prometeysse läinud, siis sealt tulevad kindlasti kõvad mängud. Ka liigatabeli tagumiste vastu saab midagi enda jaoks alati õppida.
Oled Sa suvel kõvasti trenni teinud või oled saanud ka puhata?
Kokkuvõttes oli puhkust ainult poolteist nädalat. Tulin kohe järelkasvukoondise juurde ning pärast seda hakkas juba üldfüüsiline ettevalmistus. Seda tegime kolm nädalat.
Millele Sa füüsilise ettevalmistuse juures enim rõhku paned?
Mass. Praegu alles astusin kaalule ja kolm kilo olen jälle alla võtnud. Tuleb kannatlik olla ja teha trenni, et massi juurde tuleks ning ei jääks kossuplatsil füüsiliselt kellelegi alla.
Keda Sulle koondise trennides kõige rohkem katta meeldib?
Kõigil meeldib kaitses nagu tatt küljes olla. Kaspar Treieri nime võib ära nimetada. Kuna oleme pikalt koos mänginud, siis talle meeldib natukene haiget teha. See on naljaga pooleks öeldud (Muigab.).
Vennale Taavile (Jurkatamm) ei meeldi haiget teha?
Ei meeldi, ta on nii õhuke, et kui haiget teen, siis saan pärast ta pruudilt või emalt keretäie (Muigab.).
3×3 korvpalli oled ka saanud proovida?
Noorteklassides olen saanud ja sain kiiresti aru, et see mäng ei ole minule. See sobib sellisele (Mihkel) Kirvese moodi tugevale poisile rohkem. Selline mees peab olema, kellele meeldib maadelda.
Koondise trennides viskevõistlused paned kinni?
Hetkel küll, jah. Tavaliselt olen esimene, vahel harva jään teiseks-kolmandaks. Me teeme viskamisi liikumise pealt.
Mida peatreener Sulle kõige rohkem õpetanud on?
Ta on õpetanud mulle olema rohkem nahaalne, kaitses agressiivne olema. On õpetanud rohkem otsuseid vastu võtma. Tema stiil ongi kiire ja agressiivne korvpall.




