Close

EESTI KORVPALLI TULEVIK | Tüdrukute U16 vanuseklass: probleemid on teada, aga lahendusi napib

-Tüdrukute U16 vanuseklassi võitja Audentese Spordiklubi/TSK | Foto: Siim Semiskar

Korvpall24 portaal jätkab ka sel suvel eelmise aasta traditsiooni, kui pärast Eesti noorte meistrivõistluste lõppu rääkisime erinevates vanuseklassides finaalturniirile jõudnud võistkondade treeneritega, et teada saada, mis seisus see konkreetne vanuseklass praegusel hetkel on.

Sel korral oleme jõudnud tüdrukute U16 vanuseklassi juurde, kus mai teises pooles pidasid Rakveres tulise finaali Audentese Spordiklubi/TSK ja Rapla Korvpallikool. Meistriks krooniti Audentese naiskond, kes finaalis sai 71:62 võidu. Ühepoolsetes poolfinaalides finalistidele alla jäänud tiimide heitluses mängis ennast pronksile Pärnu Spordikool, kes oli kolmanda koha otsustanud matšis 78:63 üle Tartu Kalevist.

Artiklis saavad sõna finaalturniiril osalenud naiskondade peatreenerid Reet Rausberg, Kaia Milling, Katrin Kallit ja Kaiti Liivak, kelle käest küsisime U16 vanuseklassi napi kandepinna kohta ning tahtsime teada, miks just selles vanuses palju tüdrukuid korvpalli juurest ära kaob. Peilisime välja vähemalt ühe konkreetse konkureeriva spordiala, mis palju tüdrukuid endale haarab.

Tüdrukute U16 koondise peatreener on Esko Tõnisson ning selle suve kulminatsiooniks on selle vanuseklassi rahvusnaiskonnal 10.-19. augustini Montenegros Podgoricas toimuv B-divisjoni EM-turniir. Äsja mängiti Soomes Põhjamaade meistrivõistlustel, kus teeniti viiest kohtumisest kaks võitu, kui jagu saadi Taanist ja Norrast. Enne EM-ile minekut on neidudel ees ka 18.-20. juulini Riias peetav Balti matš.

-Reet Rausberg | Foto: Siim Semiskar

REET RAUSBERG (Audentese Spordiklubi/TSK)

Reet, tüdrukute U16 vanuseklassis on viis naiskonda. Seda on ju vähe?

Seda on vähe, jah. Ja enamikes naiskondades on ka nooremaid sees. Meil endalgi oli seda õiget vanust vaid paar tükki, ülejäänud kõik nooremad. Koroonaaeg tegi augu sisse, mul endalgi mitmed loobusid. Aga ma loodan, et nüüd hakkab altpoolt neid võistkondi jälle tulema ja olukord pole nii hull. Rapla ja Kaia (Milling) teevad samuti väga head tööd. Tal on tõesti tore võistkond ja seda enam olen väga õnnelik, et suutsime võidu kätte saada.

Kas vähemalt nendes kahes tippsatsis indiviide ja kujusid on?

Siin seltskonnas on päris toredaid tüdrukuid. On pikki ja on tagamängijaid. Ma nimesid ei nimeta, aga mõlemas võistkonnas on neid piisavalt. Kolmandast ja neljandast võistkonnast on juba raske koondiseringi pääseda. Mõned kindlasti pääsevad, aga meie ja Rapla tüdrukud on tragimad.

Kuidas hoida tüdrukuid korvpalli juures? On sul mõnda võluvitsa või alles otsid seda?

Eks iga koosseisu puhul peab otsima. See pole nii, et kõigiga on ühtemoodi. Iga koosseis on omamoodi. Meie satsi tugevus võib-olla seisnebki selles, et me ei treeni igapäevaselt koos. Mul on üks tüdruk Narvast ja üks tüdruk Vändrast, kes mängivad omaette ja kaks tüdrukut Spordigümnaasiumist. Sellepärast oli ka minul treenerina hästi põnev, et leida see õige kooslus. Ju nad sobivad hästi kokku. See seltskond pole veel öelnud, et nad ei taha korvpalli mängida.

Millest jääb eestlannadel võrreldes välismaa neidudega puudu, mis on samal tasemel ja mis parem?

Ma ise pole sel aastal EGBL-i mänginud, aga nii Rapla kui ka Andra (Viirpalu) on nooremate tüdrukutega seda teinud ja mulle tundub, et mujal satsides on pikemaid ja liikuvamaid mängijaid rohkem kui meil. Meil on neid vähe. Kui vaadata, siis meil mängivad tagamängijate naiskonnad. Läti ja Soome on füüsiliselt vist ikka natuke ees.

Pärnus teeb Katrin Kallit võrkpalluritega samal ajal trenni ja tema arvab, et võrkpall on palju sihvakaid tüdrukuid ära varastanud.

Kindlasti. Sellest vanusegrupist mitte, aga nooremaid on ka meilt ära läinud. Meie kaksikud (Karoli Krete ja Marili Mette Marjamäe – toim.) mängivad võrkpalli ka, aga tundub, et neile on korvpall siiski südamelähedasem. Nad tulid U14 meistriks ja nüüd U16 meistriks. Loodan, et sellega tõmbame nad endale. Aga võrkpall võtab kindlasti mängijaid ära.

Kas võrkpalli eelis on see, et seal pole kontakti?

Ma arvan küll.

Kuidas tüdrukutele võitluslikkust õpetada?

See on natuke indiviidis kinni ja see on pigem kaasa antud. See on väga raske. Sa võid kontaktiga harjutusi teha, aga osad ei hakkagi nii tegema ja osad on nagu lõvid.

Mõni just naudib?

Mõni naudib väga, aga neid pole väga palju.

Poistel on seda rohkem?

Poisid on võib-olla ka natuke osavamad. Tüdrukud teevad kogu aeg kätega vigu. Poisid on mänguliselt teistmoodi ja seal polegi päris selliseid kontakte nagu tüdrukutel. Tüdrukutel on minu meelest rohkem seda lükkamist.

-Kaia Milling | Foto: Siim Semiskar

KAIA MILLING (Rapla Korvpallikool)

Kaia, viis naiskonda selles vanuserühmas on vist väga vähe?

Loomulikult on seda vähe. Eks sellel on erinevaid põhjuseid, miks neid ikkagi nii vähe on. Mõnes klubis mängijaid veel justkui natukene on, aga nad tahtsid kas vanemate grupis mängida või midagi muud. See on mingis mõttes kurb. Tublisid tüdrukuid tegelikult justkui on selles vanuseklassis, aga nad jaotuvad väga väheste satside vahel.

Neid indiviide on, kellele tulevikus saab võib-olla kõrgemal tasemel kaasa elada?

Eks seda saab sel suvel näha. Arvan, et meie U16 koondis on kindlasti väga tubli, aga konkurentsi võiks liigas loomulikult rohkem olla.

Kuidas hoida ära tüdrukute väljakukkumist just selles eas, kui nad saavad 14-16 ja tekivad muud huvid?

See on väga raske teema. Üks asi on kamba- ja võistkonnavaimu hoidmine, teiseks teatud taseme saavutamine, et nad tunnevad, et nad oskavad midagi. Kolmandaks on see, et oleks rohkem erinevaid võistlusväljundeid ja võimalusi mängida. Finaal on finaal, aga kogu hooaja jooksul õnnestus hästi see, et kõik mängijad said väga palju mängida.

Rapla on Eesti mõistes väike koht, aga teie naiste korvpall järjepidevalt üleval püsinud. Kas see aitab samuti tüdrukud trenni tuua?

Arvan, et see peab natuke aitama, aga ma ei saa öelda, et meil oleks lihtne gruppe komplekteerida. Treeneritest on alati puudu. Kui üks treener saaks keskenduda väiksemale gruppide arvule, siis tal oleks ehk rohkem energiat. Lõppude lõpuks on hõbe klubi jaoks päris hea tulemus, aga kindlasti ei tulnud me selle järele. Me oleme neid Audentese võidukäike juba piisavalt näinud ja on kahju, et me ei suutnud neid võita, sest sellel hooajal poleks see olnud suur üllatus.

-Katrin Kallit | Foto: Siim Semiskar

KATRIN KALLIT (Pärnu Spordikool)

Katrin, viis U16 naiskonda on ju väga vähe?

Seis on väga nigel ja õiges vanuses tüdrukuid on veel vähem, kuna nooremad on ju sees. Kandepind on üliväike.

Iga-aastane jutt, et miks?

Meil pole noori treenereid. Mina võitlen siin ja Kalle (Kollin) aitab mind. Näiteks Audentesesse on tulnud üks noor treener juurde, aga Korvpalliliit peaks ehk rohkem näiteks stipendiume välja andma, et saada erinevatesse kohtadesse noori treenereid.

Tartu treener Kaiti Liivak ütles, et U15 vanus…

Nendega on väga raske. Puberteet, tujud käivad üles-alla ja mängivad emotsiooni pealt. Kui mul on hea emotsioon, siis ma mängin, aga kui on halb, siis ma ei mängi. Proovi siis seda võistkonda mängima saada! See on väga raske.

Kui tüdruk tuleb ja ütleb, et ma nüüd rohkem ei viitsi ja lõpetan korvpalli ära, kas sa proovid hoida ja lähed vanematega rääkima?

Ütlen ausalt, et käin ja üritan, aga tean, et ta ikkagi läheb. Seda on väga harva, kui sellised jäävad.

Millised on need tüdrukud, kes jäävad?

Sul peab olema hästi hea punt ja liider, kes suudab seda kõike siduda. Meie Jessica Ristimets on hea liider, kes alati utsitab tüdrukuid. Väga tähtis on see, et oleks hea punt ja ühtsus.

Kas U16-s juhtub seda ka, et tuleb mõni tüdruk, kes alles hakkab korvpalliga tegelema?

Minul nüüd tuleb üks trenni vaatama. Neid on, aga siis ta peab väga tahtma ja ilusti trennis käima. Ühe sellise olen toonud, aga pigem on see keeruline. Ühe vanalt alustaja olen isegi Audentesesse saatnud. Tuli koolikorvpalli baasilt ja pärast oli (Jaanus) Levkoi juures Audenteses. Nüüd mängib naiste esiliigas. Aga see on keeruline.

Mis seisus üldse on Pärnu tüdrukute korvpall?

Meil on 60 tüdrukut, mis on päris okei. Kallel (Kollin – toim.) on natukene ja enamus on minu kaelas, aga minule on see ülisuur koormus. Ausalt öeldes olen kaks aastat ennast täiesti rihmaks tõmmanud, kuna mul on kõik vanused. Kalle veidi aitab. Tahaks, et keegi tuleks ja astuks vahele.

Lapsed oleks juba olemas ja saaks tööle hakata?

Täpselt! Tulgu ja aidaku. Aga see on tegelikult väga raske. Sul peab olema väga mõistev mees kodus ja lapsed peavad sellest aru saama. Õnneks minul on kõik ise ka spordi sees. See on ülikeeruline.

Kui keeruline on teiste spordialadega võistelda?

Tule Pärnusse ja vaata! Meil on kolm saali kõrvuti, meie oleme esimeses, siis on võrkpall ja siis on korvpallipoisid. Kui vaatan võrkpallisaali, siis seal on ilus pikkade tüdrukute plejaad.

Ehk siis kõik tüdrukud on võrkpalli ära võetud?

Jah, ilusad siresääred. Kes tulevad ja jäävad korvpalli juurde on tublid. Peaasi, et sa suudad neid seal hoida, et keegi ära ei kukuks. Võrkpall on minu arust lihtsam mäng, kus keegi ei nühi sul seljas ja higi ei voola. Võrkpall on tore mäng ja mulle hullult meeldib, aga teinekord ajab täitsa vihale, kui ma kõrvalsaali vaatan ja mõtlen, et kus minu lapsed on (Muigab.).

-Kaiti Liivak (treeneritest parempoolne) | Foto: Siim Semiskar

KAITI LIIVAK (Tartu Kalev)

Kaiti, viis naiskonda U16 vanuserühmas on vist liiga vähe?

Jah, seda on väga vähe. Me tegime hooaja lõpus päris head mängud ja meil õnnestus isegi Pärnut võita, aga kahjuks on meid vähe, jah. Ma loodan, et tulevikus tuleb järelkasv peale.

Aga miks on tüdrukuid juba selles vanuses nii vähe? Oskad Sa sellele näppu peale panna?

Arvan, et puberteet on kõige suurem kurja juur, mis tüdrukuid loobuma paneb. Neil tulevad võib-olla uued huvid ja nad kahetsevad, et peavad trennis käima ja keegi ei taha enam väga pingutada. See on keeruline iga. Aga kuna meil on päris palju U14 tiime, siis loodan, et järgmine aasta võiks ka U16 tiime rohkem olla.

Saan aru, et tase on selline, et kaks tiimi on teistest eest ära läinud?

Jah. Nagu nägid, siis Audentes ja Rapla on väga palju eest ära läinud.

Kuidas ülejäänud kolm siis järele jõuda proovivad? See pole ju lootusetu?

See pole kindlasti lootusetu. Kuna Rapla ja Audentes mängivad EGBL-it ja Balti liigat, siis neil on rohkem mängukogemust. Meie, tagumise otsa tiimid, võiksime ka leida rohkem võimalusi välisturniirideks ja kindlasti rohkem treenida.

Kuidas siis ikkagi rohkem tüdrukuid korvpalli juurde tuua? Alustada võib ju ka 15- või 16-aastaselt.

Võib-olla peaks seda asja rohkem kajastama, et tüdrukute korvpall oleks rohkem pildil. Tänavu on need mikro- ja makrofestivalid tüdrukutele, kus tehakse videoid ja käiakse mänge vaatamas. Arvan, et me peaks sealt alustama. 16-aastast on võib-olla natuke keerulisem korvpalli juurde tuua, aga võib-olla tuleb neid juurde siis, kui nad juba väikesest peale korvpalliga kasvavad.

Kui raske on treenerina vaadata, kui Sul on mõni andekas tüdruk, aga tal tekivad uued huvid ja ta lõpetab 15-aastasena ära?

See on väga raske. Eks me püüame temaga rääkida ja suhelda, aga ka meie juurest on päris paljud ära läinud. Lihtsalt tulevadki uued huvid ja praegu on ka koolilõpetamised. Kevad on selles mõttes stressirohke periood.

Kuidas on koduse ja lastevanemate toetusega? Tribüüne vaadates jääb tunne, et poiste mängudel on oluliselt rohkem lastevanemaid ja sugulasi vaatamas.

Jah. Poiste puhul võib kiitusena öelda, et seal on lastevanemate tugi suurem, aga meil olid ka siin mõned lastevanemad. Vähemalt keegi ikka jõuab, selle üle on hea meel. Aga sellega võiks ka kindlasti tegeleda, et neid rohkem oleks.


Korvpall24 plaanib tänavu selliselt läbi käia U14, U16 ja U18 noorteklassid. Eraldi artiklid teeme nii tüdrukute kui ka poiste kohta. U14 vanuseklassi lood on lugemiseks siin: POISID ja TÜDRUKUD.

scroll to top