Korvpall24 portaal jätkab ka sel suvel eelmise aasta traditsiooni, kui pärast Eesti noorte meistrivõistluste lõppu rääkisime erinevates vanuseklassides finaalturniirile jõudnud võistkondade treeneritega, et teada saada, mis seisus see konkreetne vanuseklass praegusel hetkel on.
Seekordses loos keskendume poiste U14 vanuseklassile, kus mai keskel krooniti meistriks Tartu Ülikool/PK Oliveri tiim, kes sai finaalis 77:71 jagu TalTech BS/Altiusest. Pronksikohtumises oli TalTech BS/RIM 91:76 üle Rae Spordikool/Kiili SK võistkonnast. Hooaega alustas kokku 30 tiimi, mida on veidi vähem kui oli tavapärane enne koroona-aastaid.
Küsime esinelikusse jõudnud võistkondade peatreenerite Marko Laanemetsa, Kris Killingu, Romil Jermakovi ja Rene Sepa käest, milliseks nad hindavad poiste U14 üldist taset, kui palju selles vanuses annavad veel tooni aktselerandid ehk noormehed, kes on oma eakaaslastest arengus oluliselt ees ning mis jääb meie selle vanuse korvpallipoistel võrreldes lähinaabritega kõige rohkem vajaka.
Vanuseklassi peatreener on Kaarel Traumann, kuid poiste U14 koondist kui sellist pole. Läbi hooaja teise poole korraldati regioonides treeningkogunemisi ning lõpuks peeti ka üks ühine treeningkogunemine.

MARKO LAANEMETS (Rae Spordikool/Kiili SK)
Kuidas Sa hindad Eestis U14 poiste taset? Kui talendikas see vanuseklass meil on?
Selles vanuseklassis on kihvte kujusid, kes mulle väga sümpatiseerivad. Kui mind noorte puhul midagi häirib, siis see on võitluslikkuse puudumine, kui me räägime näiteks lauavõitlusest. Tegelikult pole vahet, millist tiimi vaadata, sest see on probleem kõikidel.
Miks see on probleem?
Ma ei oskagi öelda. Kas ei pöörata piisavalt tähelepanu või seda ei prioritiseerita trennides. Ma pole muidugi teiste trenne näinud. Ma ise üritasin sel hooajal peaaegu igas trennis lauavõitlust sisse tuua, aga ikkagi, kui vise teele läheb, siis on kõik kohe nagu koiliblikad pallil järel, mitte ei otsi oma mängijat, et vise ära blokeerida. See on üks asi, millega on kõik hädas. Kui vaadata pallikäsitsemise tehnikat, siis on igas võistkonnas olemas oma liidrid, kes oskavad suurepäraselt skoorida ja teevad alati oma ära. Üks-üks kaitse on võib-olla ka see, kus tuleks noortega rohkem tegeleda.
Kas võitluslikkus ongi see, millest jääb kõige rohkem puudu, kui piiri taga mängimas käite?
Jah. Seda võin küll öelda, et see on esimene põhjus, miks me kaotasime lätlastele, leedukatest rääkimata. Nende vaimne valmisolek, millega nad mängu tulevad, on midagi hoopis muud.
Kas see on eestlaslik või on see ikkagi õpitav?
Arvan, et üks põhjus on konkurentsis. Kui me vaatame kasvõi meie 2009. aastakäiku, siis meil on suhteliselt vähe poisse nimekirjas. Need, kellel on asjad paremini, on ehk TalTech ja Tartu, kes on suhteliselt suured organisatsioonid. Me peame nägema rohkem vaeva sellega, et rohkem poisse trenni tuua, sest siis tekib omavaheline konkurents ja siis ei teki seda, et trennis ei pea pingutama, kuna oled nagunii tiimis. Kui võrrelda seda Leedu konkurentsiga, siis seal on nii, et kui sa ei näita, et sa seda tahad, siis sa pole võistkonnas ja kõik.
Selles vanuseklassis on 30 võistkonda. On seda piisavalt või vähe?
Mida rohkem on korvpalli harrastajaid, seda parem, sest mida suurem on maht, seda suurem on võimalus, et sealt tulevad need talendikad mängijad. Kui me mahtu ei kasvata ja proovime ainult neid talendikaid hoida, siis sellest ei tule lõpuks midagi välja, eriti sellises vanuses. Võib-olla mõned kogenumad treenerid oskavad peale vaadates öelda, kas sellest poisist võib mängumees tulla, aga kellest tegelikult mängumees sirgub, seda me praegu ju ei tea. Mina arvan, et see arv on igati normaalne. See tekitab koormuse ka kohtunike osas. Kui me tahame hoida mängude ja võistkondade arvukust suurena, siis tuleb neid mänge ka kvaliteetselt teenindada. Seda taset ei tohi ka alla lasta.

KRIS KILLING (TalTech BS/RIM)
Kuidas Sa hindad Eestis U14 poiste taset? Kui talendikas see vanuseklass meil on?
Just eile sai Brett Nõmme ja Olari Naritsaga seda arutatud ja ütleme nii, et võistkondlik tase on natuke kehvapoolne. Meil on neli satsi, kes mängivad omavahel ja ülejäänud on sellised, nagu on. Aga kui me vaatame mängijaid, siis materjali on küll. Arvan, et kõige suurem murekoht, mis puudutab kõiki meeskondi, on üks-üks kaitsemäng. Sellega oleme päris hädas ja see on see, millele peame treeneritena kõvasti rõhku panema. Kui selle korda saaks, siis arvan, et siit kasvab kõvasti kujusid. Aga see on alles U14, ootame veel aasta või kaks ja siis räägime täpsemalt.
Kas üks-üks kaitse on tahtmises kinni?
Ma ei ütleks, et see päris nii on. Me jõudsime sellel aastal EYBL-is superfinaali ja ma ei ütleks, et meie üks-üks kaitsemäng nii hirmsasti tahtmise taha jääb. Pigem on seal mingid nüansid, mida me treeneritena peame suutma neile paremini selgeks teha. Kui räägime hästi palju abistavast kaitsest, siis mängija mentaalne pool mõtleb selle peale, et tal on abistav kaitse olemas ja üks-üks kaitses on ta siis mingil määral laisem. Kõik hakkab agressiivsusest pihta, aga ma ei tahaks öelda, et see ainult selle taha jääb. Tegelikult saab neid asju, nagu close-out situatsioonid ja külgsuunalised liikumised, ka treeningprotsessis oluliselt paremini teha, et me oleks nendes olukordades kiiremad, vastavalt sellele, mis tüüpi mängijad on. Samas ma tean, et ka minul endal on paar mängijat, keda pean kogu aeg utsitama üks-üks kaitses mängima. Tegelikult nad suudavad mängida küll, aga treeningprotsessis saame seda paremaks teha.
Kas U14 on see vanuseklass, kus peamine rõhk läheb individuaalsele arengule, nii palliga kui ka pallita vs. meeskondlikud asjad?
See sõltub sellest, mis tasemel mängijad sul on. Kui vaatan näiteks Tartut või meid, kes me olime EYBL-i superfinaalis, siis meil käib juba ka võistkondlik asi sinna juurde, aga meie oleme võib-olla taseme poolest teistest natuke ees. Üldiselt käib ikka mängija individuaalne areng, üks-üks mäng ja vaba liikumine, ainult sinna on lisatud mõned kombinatsioonid. Surume ikka agressiivset mängu ja seda mitte ainult rünnakul, vaid ka agressiivset mängu kaitses.
Kui suur on selles vanuseklassis aktselerantide hulk? See on ju see vanusegrupp, kus aasta pärast on võib-olla hoopis teised mehed põhitegijad.
Kindlasti. Ma tean enda võistkonnas mängijaid, kelle trumbid hakkavad palju paremini välja tulema siis, kui nad pikkust viskama hakkavad. Praegu on neil kindlasti väga raske, aga treeneritena peame neile enesekindlust ja eneseusku andma, et nad selle raske perioodi ära kannataksid ja siis aasta või kahe pärast on hoopis teised jutud. Eks see ole nii, et selles vanuses kasvavad kõik poisid väga erinevalt. Kui vaatad Tartu poisse, siis kõik on juba pikad ja sihvakad, aga mul pole mõni mees veel kasvama hakanudki. Kui siin mõned lõpuks vanemate pikkuseks saavad, siis sealt tuleks kõvasti materjali. Samamoodi Altiuse poisid, kes on minu poistest aasta võrra ees. Eks noorteklassides nii ongi, aga me ei tohi kindlasti unustada seda, et see kõik peab olema ka lõbus. Me räägime küll, et teeme, tahame ja võidame, aga poisid peavad seda protsessi ka nautima. Isegi kui sa kaotad, siis mis sellest tegelikult saab? Kaotada tuleb ka osata, olgu see ühe punkti või 15 punktiga, medalimängus või mitte. Sa pead oskama ka kaotada.
Kuidas Sa treenerina juhid ja balansseerid mängija ootusi? Tead, et mingil mehel on talenti, aga kasvu on puudu ning ta peab lihtsalt kannatama.
Sa pead teda lihtsalt julgustama. Ega seal polegi mitte midagi muud. Sul on võistkonnas liidrid, kes hoiavad palli rohkem, aga treeneri ülesanne on see, et see mängija saaks samamoodi ise ehitada ja hooaja käigus jagad mänguminuteid. Siin on mitmed mängijad, kes mängivad mitmes vanusegrupis, ka aasta vanematega, ja neil läheb mängukoormus väga suureks. Siin on siis nende poiste ehitamise aeg. See on protsess, treenerina pead andma poistele enesekindlust ja võimalust, et ta saab ise teha ja seda nautida. Ma räägin poistele kogu aeg, et pole midagi, kui sa viskad lay-up‘i mööda. See on tore, kui sa julged ette võtta ja teha. Nauding peab jääma. Korvpalli mängitakse ju ikkagi selleks, et punkte visata. Mõni mees on musta töö tegija, aga punkte tahavad ju kõik visata ja sa pead seda julgustama.

ROMIL JERMAKOV (TalTech BS/Altius)
Kuidas Sa hindad Eestis U14 poiste taset? Kui talendikas see vanuseklass meil on?
Kui arvestada, et EYBL-i esikaheksas on kaks Eesti võistkonda, siis ma arvan, et tase on ikkagi päris hea. Esimesed neli võistkonda on heal tasemel, aga nagu ma sulle ka eelmisel aastal ütlesin, siis ma arvan, et selles vanuseklassis on talente rohkem kui 2008. aasta omas, kuid konkurents on suurem 2008. vanuseklassis.
Sa ütled, et neli satsi on teistest ees, aga kokku on 30 võistkonda. Kas see arv on piisav või on seda vähe?
See on väga okei. Ma tegelikult ei tea, kui palju 2008. aasta vanuseklassis mängib, aga minu arust on 30 küll palju. Kui võrdleme tüdrukutega, siis seda on peaaegu kolm korda rohkem, aga konkurents võiks veel kasvada, sest siis oleme tugevamad.
Kui suur on selles vanuseklassis aktselerantide valik? See on ju see vanusegrupp, kus aasta pärast on võib-olla hoopis teised mehed põhitegijad.
See on raske küsimus. Eelmisel aastal mängis see küll suurt rolli, aga see aasta tundub, et juba mitte, sest poisid on kõvasti kasvanud ning kiirus ja tugev kaitse mängivad päris suurt rolli.
Selle pealt enam ei võida, et üks torn seisab korvi all ja paneb palle sisse?
Eelmisel aastal mängis see suurt rolli, kui suur ja tugev poiss tuleb ja lükkab küünarnukkidega, siis lauavõitlus oli raskem. Sel aastal poisid oskavad blokeerida ja kasutavad keha.
Tüdrukute treenerid rääkisid, et neil on suur probleem sellega, kuidas hoida tüdrukuid korvpalli juures. Kas poistel on ka see probleem?
Jah, eriti venekeelseid poisse on raske hoida. Need siin (viipab oma poiste suunas – toim.) on fännid ja nendele meeldib mängida korvpalli ja sellepärast on nad veel väljakul, aga tavaliselt tahavad nad kolme või nelja aasta pärast tööle minna.
Mis selle vastu aitaks?
Edukas tuleb olla. Ma loodan, et sellest võistkonnast saabki see eeskuju, kes rajab teed teistele. Meil on kuni 2016. aasta poisteni vanuserühmad ja loodan, et teised näevad, et kõik on võimalik. Me mängime finaalis vist juba neljandat korda erinevate vanuserühmadega. Arvan, et peavad olema eeskujud. Mul olid Eestis eeskujud, aga siis tuli suur paus. NBA-d nad veel vaatavad, aga traditsiooni ei ole, sest eestikeelseid uudiseid ei vaata ja eestikeelseid ajalehti ja ajakirju ei loe. Nad vaatavad hokit või jalgpalli ja pigem lähevad sinna.

RENE SEPP (Tartu Ülikool/PK Oliver)
Kuidas Sa hindad Eestis U14 poiste taset? Kui talendikas see vanuseklass meil on?
Keskmine tase võiks olla oluliselt parem. Esinelja hulgas on igas võistkonnas kaks, kolm või neli poissi, kes võistkonda tassivad ja see tuleb väga selgelt välja, kui statistikat vaadata. Sealt allapoole minnes on niimoodi, et mängudes lähevad vahed juba väga suureks. Me mängime suure osa hooajast seejuures veel niimoodi, et meil on kaks või kolm põhimeest puudu, aga sellegipoolest ei tulnud sel hooajal ühtegi kaotust ja kõige väiksemad vahed olid üks mäng kolme punktiga ja nüüd kuuega, ülejäänud mängudes oli vahe 15 punkti ja rohkem.
Kui sa ütled, et teil on kõige rohkem üks-üks suutlikkusega poisse, siis on see teie kindla töö tulemus või on teile sattunud talendikam grupp?
Mina olen selle grupi üle väga uhke ja kindlasti on saanud kokku talendikas seltskond, aga ma tahaks loota, et ise ja teised treenerid on samuti oma väikese panuse sinna pannud. Suurem osa meie mängujoonisest ongi selle peale ehitatud, et meil tekivad üks-ühe pealt ülekaalu olukorrad või lahendame ise ära.
Ütlesid, et keskmine tase võiks kõrgem olla ja alumine tase on liiga nõrk, aga kokku on 30 võistkonda. Kas see arv on piisav või on seda vähe?
Kandepind peab kindlasti lai olema. Arvan, et teises või kolmandas divisjonis leiavad enam-vähem kõik enda koha, et normaalseid mänge saada. Meie mängime muidugi EYBL-it ja Balti liigat lisaks, sest muidu oleks meil hooaja peale kolm või neli tõsist mängu, aga seal on täiesti teine maailm.
Rae treener ütles, et temale on piiri taga mängides jäänud silma see, et meil jääb võitluslikkusest puudu.
Ma ütleks, et eriti just leedukatega võrreldes. Niipalju kui ma Leedu treeneritega suhelnud olen, siis seal on esimeses divisjonis 12 võistkonda ja seal käib põhimõtteliselt iga nädalavahetus selline taplemine, et kõik panevad punkt-punktis. Meil kahjuks seda lihtsalt pole ja sellepärast me pole valmis, kui läheme EYBL-i või Balti liiga mängudele. Tihti me lihtsalt pole valmis selleks agressiivsuseks ja füüsiliseks mänguks. Tehniliste oskuste poolest mina parematel poistel väga suurt vahet ei näe.
Kas seda agressiivsust on võimalik treenida?
Arvan, et selle jaoks me seal käimegi, et saada hooaja jooksul 15-20 mängu, mis aitavad meid sellega kohaneda ja usun, et sellest on kasu.
Kas selles vanuseklassis aktselerandid hakkavad ära kukkuma või suutsid ikka domineerida?
Oleneb muidugi vastasest, aga selles vanuses veel kindlasti suudavad. Praegu on kasvu vahe veel nii suur, et osad poisid on veel väga väikesed ja füüsiliselt nõrgad ning tugevamad teevad neile lihtsalt jõuga ära. Samas enda satsi puhul ma ütleks, et suuruse poolest pole meil midagi häbeneda ja selle taha me peita ei saa.
Tüdrukutel on suur probleem, kuidas hoida tüdrukuid korvpalli juures. Kas Tartus on poistel ka see probleem?
Ütlen ausalt, et hooaja jooksul on käinud läbi olukordi, kus mõnedel poistel pole olnud kõige lihtsamad olukorrad, kus mänguaeg jääb väiksemaks ja roll on vähenenud. Mingis mõttes on see mõistetav, aga tuleb selle rolliga harjuda ja edasi treenida. Elu on karm ja tugevamad jäävad ellu, aga minu grupist pole viimase kolme või nelja aasta jooksul keegi ära läinud. Täpselt sellepärast mängime ka nendes välissarjades, sest see kindlasti motiveerib neid.
Kui palju aitab see, et teil on oma kõrgliiga tiim? Kas see annab poistele midagi juurde?
Kindlasti annab. Arvan, et see kõige suurem fännamise aeg, kui nad seal möllasid, on võib-olla läbi ja praegu vaatavad nad mänge juba taktikalise pilguga. Nad näevad neid mängijaid igapäevaselt treenimas ja neil on siht silme ees, kuhu poole liikuda, ka läbi teise liiga ja esiliiga.
Korvpall24 plaanib tänavu selliselt läbi käia U14, U16 ja U18 noorteklassid. Eraldi artiklid teeme nii tüdrukute kui ka poiste kohta. Esimese loo tüdrukute U14 vanuseklassi kohta leiab SIIT.




