Kui ookeani taga jäi Memphis Grizzliese korvpallimeeskonna staartagamees Ja Morant hiljuti lühikese aja jooksul juba teist korda vahele sotsiaalmeedias relva välgutamisega, siis Eestis on sarnase vägitükiga omal ajal hakkama saanud Tallinna Kalevi ameeriklasest leegionär Nick Covington. Toona Eestis see asi eriti suurt kõlapinda ei leidnudki. Igatahes on hooajal 2009/10 Eestis pallinud 37-aastane tagamees tänaseni aktiivselt korvpalli juures ning tegutseb treenerina.
Korvpall24 portaal võttis omal ajal Tallinna Kalevi eest Eesti liigas keskmiselt 29,1 minutiga 16,3 punkti, 3,6 lauapalli ja 1,8 resultatiivset söötu kogunud tagamängijaga kontakti ning tahtsime intervjuus teada, kas ta 2010. aastal avalikuks saanud relvaintsidenti kahetseb ka. Kõigi teiste meenutuste kõrval taaselustasime ka lennujaama ripakile jäetud auto loo ning saime teada, et Covington usub, et jõudis pärast Eestist lahkumist oma karjääris NBA-le väga ligidale ning vaid ebaõnn röövis talt selle võimaluse.
Nick, Sa oled Jacksonville State’i ülikooli korvpalli koordinaator. Palun räägi, kuidas on Sinu karjäär edenenud?
Mu karjäär edeneb päris kenasti. Alustasin eratreenerina juba oma profikarjääri ajal ja kui 2018. aastal mängimise lõpetasin, siis hakkasin täiskohaga treeneriks. Alguses olin ühe Salt Lake’i korvpallivõistkonna (Utah Mountain Stars – toim.) treener. Seejärel asusin tööle Salt Lake’i kolledžis. Eelmise hooaja eel hinnati meid USA kolledžite liiga NJCAA tugevaimaks meeskonnaks ja finaalturniiril tulime teiseks. Sealt edasi siirdusin Jacksonville State’i ülikooli, kus töötan koos oma endise peatreeneri ja abitreeneriga, kelle käe all tulin omal ajal Oklahoma City ülikooliga NAIA liigas USA meistriks. Seega minu karjäär sujub hästi, aga olen alles alustamas.
Mis on Sinu peamised tööülesanded?
Korraldan treeninguid, koostan mängugraafikuid, korraldan reise, hoolitsen lendude, bussisõitude ja toitlustuse eest. Täidan kõiki administratiivseid ülesandeid, mis NCAA esimese divisjoni korvpallimeeskonna vedamisel ette tulevad. Korvpalliväljakul tegelen mängijate oskuste arendamisega ja aitan trenne läbi viia. Samuti aitan koolil uusi mängijaid värvata. Ühesõnaga ma tegelen kõigega.
Kui hästi Sa mäletad Eestis veedetud hooaega? Millised on sinu eredaimad mälestused?
Mäletan seda hooaega päris hästi. Mulle meeldis Tallinnas ja Eestis väga. Mööda Euroopat ringi reisides sain kogeda mitmete erinevate riikide korvpallikultuure ja Eestis oli hea korvpallikultuur. Eesti, Läti ja Leedu on kõik head korvpalliriigid. Mul on hästi meeles, et mängisin Balti liigas Jonas Valanciunase vastu, kes praegu mängib NBA-s. Kusjuures kohtusin temaga mõne aasta eest uuesti, kui Memphis Grizzlies play-off‘is Utah Jazzile kaotas. Sain Eestis häid mänge tugevate võistkondade vastu, mis tuli minu karjäärile kõvasti kasuks.
Kas suhtled endiste meeskonnakaaslastega Tallinna Kalevist?
Suhtlen ühe teise välismängijaga, kes liitus klubiga hooaja lõpus, aga Eesti mängijatega enam ei suhtle. Arvan, et viimane eestlane, kellega suhtlesin, oli Raido Roos. Temaga rääkisin viimati mõned aastad tagasi.
Kui mäletad, siis palun nimeta kolm parimat Eesti korvpallurit, kellega koos või kelle vastu Sa mänginud oled. Miks nad Sulle meeldisid?
Mulle meeldisid minu meeskonnakaaslased. Eriti meeldis mulle Veljo Vares, kes oli hea viskaja. Vennad Sokud olid head. Kui ma ei eksi, siis üks neist mängib siiamaani? Siis oli veel üks Rakvere mängija. Ma ei mäleta tema nime, aga tema üks jalg oli teisest jämedam (Ilmselt mõtleb Covington Rain Veidemani – toim.). Minu arust mängis ta hiljem veel Kalev/Cramos.
Kas mäletad Tallinna Kalevi peatreenerit Kalle Klandorfi? Kui jah, siis palun räägi tema kohta mõni lõbus lugu.
Temaga oli kõige naljakam see, et ta ei osanud eriti inglise keelt. Ta oskas mulle ainult kolme sõna öelda: “Shoot the ball!” (“Viska peale” – toim.). Olin väljakul ja kuulsin ainult, kuidas ta karjub mulle: “Shoot! Shoot the ball!” See oli hästi naljakas, aga ta oli hea inimene. Mulle meeldis Kalevis.
Sa tegid Eestis olles ka ühe laiema üldsuseni jõudnud räpiloo. Kuidas Sa selleni jõudsid ja kas teed endiselt muusikat?
Tutvusin sõbra kaudu Kirazi-nimelise räppariga ja kuna oskan ka ise räppida, siis läksime stuudiosse ja tegime muusikat. See oli lihtsalt midagi, millega me vabal ajal tegelesime. Praegu ma enam muusikaga eriti ei tegele. Ma võiks, aga ma pole juba tükk aega midagi salvestanud.
See räpilugu oli üsna vastuoluline, sest Sa välgutasid videos relva. Mida Sa sellest aastaid hiljem arvad? Kas kahetsed midagi?
Ma ei kahetse suurt midagi. Hiphopi videod olidki sellised, kus inimesed vehkisid relvadega. Meil oli kõik korras ja keegi ei saanud viga. Ainus asi, mida ma natukene kahetsen, on see, et kuna olen treener, siis lapsed, keda ma treenin, vahel guugeldavad mu nime, sest nad tahavad minu mänguvideoid näha ja siis nad leiavad selle video. See video pole muidugi nii halb, aga ma ei taha, et nad seda näeksid.
Palun räägi, miks Sa lahkusid Eestist kiiruga, jättes oma auto lennujaama?
Mida? Mis küsimus see veel selline on?
Ma lugesin Eesti meediast toonast lugu, et Sa jätsid oma auto lennujaama ette ripakile.
Kui ma esimest korda Tallinnasse jõudsin, siis mulle tuldi lennujaama vastu. Ma ei sõitnud Tallinnasse saabumise järel ise oma uude korterisse, vaid mulle tuli vastu klubi esindaja, kes mulle linna näitas. Sellepärast arvasin, et ka Eestist lahkudes tuleb mulle keegi järele ja viib mu lennujaama ära, kuid keegi ei tulnud ja kuna ma pidin lennukile jõudma, siis sõitsin ise kohale ja läksin lennukile, auto jäi lennujaama.
Sinu edasine karjäär oli küllaltki edukas. Kas Sa jäid oma mängijakarjääriga rahule?
Jah, olen väga rahul. Ma tegin alati trenni ja töötasin oma mänguelementide kallal. Ma sisuliselt elasin saalis ja seda ka hooaegade vahelisel perioodil. Väljakul andsin endast kõik ja ma ei kahetse midagi.
Palun nimeta kolm parimat korvpallurit, kellega koos või kelle vastu Sa kunagi mänginud oled. Miks just nemad?
Keskkooli ajal mängisin Joe Johnsoni vastu. Oleme mõlemad pärit Little Rockist. Ta mängis siis juba NBA-s, aga suvel külastas oma kodulinna ja mängis meiega. See oli väga äge, sest ta oli minu eeskuju. NBA suveliigas olen mänginud Giannis Antetokounmpoga. Tegelikult olen mänginud ka tema vanema venna Thanasisega, kes on nüüd samuti Bucksis. Mängisin temaga koos, kui ta oli Westchester Knicksis (NBA G Liiga tiim – toim.). Aga kolmandana tooksin esile Penny Hardaway. Memphis (Hardaway on Memphise ülikoolimeeskonna peatreener – toim.) asub minu kodule lähedal ja kui olen Memphises, siis käin tema korvpallisaalis mängimas. Need oleksid parimad mängijad, kellega ma mänginud olen.
Sa oled mänginud NBA tütarliigas G Liigas, kuid Sinu NBA unistus ei täitunud. Kui lähedal Sa NBA-sse pääsemisele olid?
Eestist lahkumise järel mängisin Rumeenias ja pärast seda tulin tagasi USA-sse, kus mängisin G Liigas, mis tol ajal kandis D Liiga nime. Draftis valiti mind Bakersfield Jami poolt, kuid meeskonna treeninglaagri järel lasti mind lahti ja mulle pakkus lepingut Iowa Energy. Iowa Energy peatreeneriks oli Kevin Young. Just samal aastal, kui Eestisse tulin, käis ta oma võistkonnaga turneel Tallinnas, aga nüüd on ta Phoenix Sunsi abitreener. Meil oli tugev meeskond ja ma tegin päris hea hooaja, aga siis lasti mind lahti ja liitusin Sioux Falls Skyforce’iga. Järgmisel hooajal helistas mulle New York Knicksi legend Allan Houston, kes tundis minu vastu huvi ja mind vahetati nende G Liiga meeskonda. Tegin nendega väga hea hooaja ja järgmisel suvel mängisin Top48 laagris. Mul läks seal päris hästi ja pärast seda mängisin G Liiga tähtede meeskonnaga NBA suveliigas. Järgmisel aastal kutsus Utah Jazz mind enda laagrisse. Seal sain mängida koos Trey Burke’i, Rudy Goberti, Gordon Haywardi, Enes Kanteri ja kõigi teistega. Mul vedas, sest muidu tuuakse mängijad ainult 48 tunniks. Ehk siis nad teevad kaks päeva trenni ja siis lähevad tagasi, aga kuna elasin Salt Lake Citys, siis mul lubati kogu aeg seal olla. Seejärel kutsuti mind vet-laagrisse. Vet-laager on nagu pre-season, kus nelja päeva jooksul teed kaks trenni päevas ja siis mängid hooajaeelseid kohtumisi. Ma oleks saanud Kobe Bryantiga mängida, aga mul on suurenenud süda ja mängueelses tervisekontrollis tehtud EKG näidud olid veidrad ja pidin tegema täiendavaid teste. Tavaliselt lubatakse mul nende testide järel mängida, aga seekord mitte. Ehk siis põrusin tervisekontrollis. Usun, et kui ma oleks tol suvel mängida saanud, siis ma oleks ka NBA-sse jõudnud ja ilmselt mängiks siiamaani Euroopas või kusagil mujal.
Lõppenud hooajal oli G Liigas mängimas üks Eesti mängija, Henri Drell. Palun selgita, mille poolest G Liiga erineb Euroopa korvpallist. Kas Sa arvad, et eurooplased ja eriti eestlased suudavad G Liigas läbi lüüa?
Suurim erinevus on muidugi see, et G Liiga on rohkem NBA moodi, aga kui aus olla, siis Eesti korvpall meenutas NBA mängu rohkem, kui paljude teiste Euroopa riikide korvpall. Euroopa korvpall meenutab mulle rohkem ülikoolikorvpalli, aga NBA ja G Liigas on rohkem iso-korvpalli (isolation basketball ehk 1-1 olukordi – toim.). See on lihtsalt erinev. Mis puutub Eesti mängijatesse, siis miks ka mitte. Kui nad jõusaalis piisavalt tööd teevad ja oma oskusi lihvivad, siis on piiriks ainult taevas. Lõppenud hooajal mängisime Central Arkansase ülikooliga, kelle ridades mängib üks eestlane (Johannes Kirsipuu – toim.), aga mul ei tekkinud võimalust temaga paari sõna vahetada ja öelda, et olen Eestis mänginud. Eesti korvpall on minu arvates korralikul tasemel. Nii palju, kui mina tean, siis pole Eesti rahvuskoondis seni kuigi edukas olnud, aga ma austan Eesti mängijaid ja nende oskusi.
Kas tead mõnda Eesti noorema põlvkonna korvpallurit, nagu näiteks G Liigas mänginud Henri Drelli või lõppenud hooajal Arizonas mänginud Kerr Kriisat ja Henri Veesaart? Kui jah, siis millise mulje on nad Sulle jätnud?
Eesti noori mängijaid ma eriti ei tunne. Drelli, Kriisa ja Veesaare kohta ei tea ma midagi. Ainus noor Eesti korvpallur, keda ma viimasel ajal näinud olen, oligi see Central Arkansase mängija.
Palun anna nõu, millele peaksid Eesti noored korvpallurid rohkem tähelepanu pöörama, et NCAA karmis konkurentsis ellu jääda?
Ma ütleks, et palliga mängule – pallikäsitsusele ja viskamisele – ja üks-üks mängule, sest USA-s mängitakse palju üks-üks korvpalli. Sellepärast ongi NBA-s nii palju iso-tüüpi mängijaid ja kui sa mängid palju üks-ühe vastu, siis arendad ka oma kaitsemängu. Euroopa korvpall on nagu Euroopa jalgpall, see on väga meeskondlik ja seal on väga palju söötmist. USA-s on kõige olulisem üks-üks mäng ja mitte tavaline üks-ühe vastu mäng, kus oled nulli otsas ja teed kolm põrgatust, vaid mängid loomingulisemalt. Näiteks kui kaitsjad vahetavad kate-kattest mängul, siis teed umbes viis sekundit üks-ühte.

Sul oli üsna mitmekesine mängijakarjäär. Palun võrdle erinevaid mängustiile, elatustasemeid ja fännikultuure, millega oled oma karjääri jooksul kokku puutunud.
Jah, ma elasin igal pool üle maailma. Praegu saavad NCAA korvpallurid vabalt ülikooli vahetada, aga minu ajal, kui treener otsustas, et sa pole piisavalt hea, siis sind lihtsalt lasti lahti ja kui sa ei tahtnud vaheaastat võtta, siis pidid liituma NAIA meeskonnaga. Nii läks ka minuga. Minu ülikoolikarjäär polnud kõige silmapaistvam ja mul polnud head agenti. Pidin alustama põhjast ning kõvasti tööd tegema ja seda ma ka tegin.
Millises riigis meeldis Sulle kõige rohkem mängida ja miks?
Kõige rohkem meeldis mulle Istanbulis, sest seal on palju Euroliiga võistkondi. Türgi korvpalli tase oli hea, toit oli maitsev ja seal oli lõbus. Järgmisel kohal oligi ilmselt Tallinn. Tallinn oli nagu hästi hoitud saladus. Seal olid head inimesed, hea toit ja hea ööelu. Tallinn oli kindlasti üks minu lemmikuid.
Kuidas Sa Eestis mängides meie külma ilmaga hakkama said?
Ma lihtsalt üritasin soojas püsida. Tallinnas oli päris külm, aga ma elasin enne seda mõnda aega Chicagos ja olin külmaga harjunud. Chicagos ehk tuulises linnas, nagu seda kutsutakse, on samuti päris külm. Kandsin õues sooja mütsi ja jõin sooje jooke.
Eestlastele meeldib suusatada ja saunas käia. Kas proovisid Eestis olles suusatamist või saunamõnusid?
Ma päris kindlasti ei suusatanud, aga saunas käisin küll. Meie võimla juures oli saun ja see oli küll väga nauditav.
Kui keeruline oli Euroopas mängides oma kodustele selgitada, mis riik on Eesti, Rumeenia, Ungari või Poola?
Mõned inimesed teadsid neid riike. Eesti pole ehk kõige tuntum riik, aga korvpallimaailmas on inimesi, kes on Eestist kuulnud. Näiteks Salt Lake Citys oli Tanoka Beard, kes mängis kunagi Eestis Tartu Rocki eest. Maailm on väike.
Kas Sul on ambitsiooni saada peatreeneriks? Kus ja millal see juhtuda võiks?
Jah, ma tahaks kunagi peatreener olla, aga ma ei tea, kuhu mu teekond viib. Ma ei tea, kui kauaks jään ülikoolikorvpalli juurde või millal saan NBA-sse. Ma jätkan lihtsalt oma töö tegemist ja vaatan, mis edasi saab.




