Lõppenud hooaeg oli Wisconsin Badgersi ülikoolimeeskonnale suureks pettumuseks, kui alates 1998. aastast jäädi alles teist korda NCAA finaalturniirilt eemale. Oma teise hooaja Wisconsinis lõpetanud 21-aastane ja 205 cm pikkune Markus Ilver sai küll võrreldes debüütaastaga veidi rohkem platsile, aga tema mänguminutid ja roll jäid siiski üsna tagasihoidlikuks.
Korvpall24 portaal uuris 18 kohtumises keskmiselt 6,6 minutit mänginud ja selle ajaga 1,6 punkti ja 0,9 lauapalli kogunud Ilveri käest esimese asjana, kas ta jätkab ka uuel hooajal Wisconsinis või plaanib oma nime kirja panna NCAA üleminekuteportaali. Ilveri vastus oli konkreetne, et tema kooli ei vaheta, kuigi “number nelja” positsioonil põhitegijaks olev tiimikaaslane teeb uuel hooajal ka oma viienda ülikooliaasta.
Usutlusest saame muuhulgas teada, miks Wisconsini hooaeg lörri läks, mis jutud on Ilveril oma rolli asjus olnud treeneritega, kas ta üldse kaalus ülikooli vahetamist ning miks ta lõpuks jätkamise kasuks otsustas. Intervjuu teises pooles aitas Ilver meil mõtestada NCAA korvpalli, kui selgitas erinevate konverentside stiilide erinevusi ning põhjuseid, miks ülikoolikorvpallis nii lühikeste rotatsioonidega mängitakse. Lõpetuseks küsisime, kui suured staarid kossumehed ülikoolilinnakutes tegelikult on ning kas kuulsus on mõnele kutile ka pähe löönud.
Võib vist öelda, et lõppenud hooaeg ei läinud planeeritult ei Wisconsini tiimile ega ka Sulle isiklikult? Kas oled selle väitega nõus ja mis põhjustel te meeskondlikult mängu kulgema ei saanud?
Olen selle väitega täiesti nõus. Nii endal kui ka meeskonnal ei läinud planeeritult. Wisconsinile oli see alates 1998. aastast alles teine kord, kui meeskond ei pääsenud märtsihullusele. See on päris valus. Meil oli sel hooajal 35 mängu, 20 võitu ja 15 kaotust. Neist 24 mängu, 13 võitu ja 11 kaotust, olid sellised, kus lõppskoori vahe oli viis punkti või vähem. See on päris ulme. Eelmisel aastal oli selliseid mänge ka palju, aga siis oli meil Johnny Davis, kes läks NBA-sse (Washington Wizardsisse – toim.). See aasta meil sellise kaliibriga meest polnud, kes mängulõppe otsustaks.
Ehk siis teil jäi puudu otsustajast, kes lõpus need üksikud korvid ära tooks?
Jah. Eelmisel aastal oli meil selleks Johnny.
Sul isiklikus plaanis õnnestus saada kirja rohkem mänge ja keskmiselt veidi rohkem minuteid kui mullu, aga soovitud koguses mänguaega vist ikka ei saanud? Miks nii?
Muidugi tahaks rohkem mängida. Meie tiim on noor, aga minu positsiooni peal oli senior ehk neljanda aasta mängija. Ülikoolis on tavaliselt nii, et vanemad mängivad rohkem ja noorematel on raskem peale saada. Pikkade rotatsioonis olin mina neljas ja treener mängis kaheksa mehega, mis tähendas, et väga palju peale ei saanud. Tyler Wahl, kes minu positsioonil mängib, oli küll vahepeal vigastatud ja siis sain keskmiselt 14 minutit mängida. Aga kui ta tagasi tuli, siis hakkasid minutid jälle kõikuma.
Kas ma just ei näinud uudist, et see Tyler Wahl jääb meeskonda ka viiendaks aastaks?
Nägid (Muigab.).
Mis mõtted Sul sellega seoses tekkisid?
Tegime kohe pärast hooaja lõppu treeneritega hooaja kokkuvõtte ja seal öeldi, et nad näevad minus potentsiaali. Kui nad poleks potentsiaali näinud, siis nad oleks öelnud, et võin hakata uut kooli otsima. Nad ootavad, et teeksin järgmisel aastal suurema sammu edasi. Tylerilt ma kohta ära ei võta, aga äkki saab minuteid rohkem jagama hakata.
Kas nad kasutavad Sind siis nii konkreetselt “number nelja” peal, et “viie” või “kolme” peale Sa sealt ei liigu?
“Viie” peal mängimiseks olen ma liiga lühike ja ma ei taha öelda, et liiga nõrk, aga “viie” peal on ikka suuremad mehed. “Kolme” peal mängitame rohkem väiksemaid mehi. Trennis olen vahel “kolme” peal mänginud, aga pigem ikka “nelja” peal.
Ühesõnaga ma saan aru, et jääd Wisconsinisse ka kolmandaks hooajaks?
Jah, hetkel on küll selline otsus.
Kui palju Sa seda treenerite juttu uskuda saad, kui mees, kes on seni Sinu ees mänguminutid ära võtnud jääb meeskonda ja on ju endiselt vanem? Kust Sina siis need mänguminutid saad?
Ega treenerid mingeid lubadusi ei annagi. Nad ütlesid, et need minutid tuleb välja teenida. Treener mängitab viite kõige paremat mängijat, kes tal sel hetkel on.
Kas saan õigesti aru, et Sulle meeldib see treeningprotsess ja keskkond ning sellepärast Sa mujale ei vaata?
Jah, hetkel küll.
Kerr Kriisa tegi paljude jaoks ootamatu ja julge otsuse, kui lahkus Arizonast ja läks teise ülikooli. Kuidas Sina sellele vaatad? Tema oli seal põhimees, aga mingil põhjusel otsustas ikka ära minna.
Ma täpselt ei tea, mis tagamaad seal olid, aga see pole ülikooliliigas ebatavaline, et põhimehed liiguvad ringi ja otsivad uut keskkonda. Kui ühes keskkonnas hakkab igav, siis otsivad uue kooli, kus saaks mängida. Eelmisel aasta tuli NIL, mis laseb mängijatel rohkem raha teenida. Nüüd on see ka suur faktor.
Olen ma õigesti aru saanud, et viimasel ajal on ülikooli vahetamine lihtsamaks tehtud? Mina mäletan, et vanasti oli see pigem üllatus, kui Sa polnud neli aastat samas ülikoolis, sest ülikooli vahetamine tähendas vaheaastat.
Jah. Ega mina ka sellest nii palju ei tea, aga tean, et varem pidid ühe aasta vahele jätma, kui tahtsid ülikooli vahetada, aga nüüd on see väga lihtsaks tehtud. Vahetad kooli ja saad kohe mängima minna.
Kas Sa mõtlesid ka, et paned oma nime üleminekuteportaali üles ja vaatad, mis saab? Või Sinul üldse ei tekkinud seda varianti?
Kindlasti tekkis, sest muidugi tahaks rohkem mängida, aga siis mõtlesin, et need minutid tulebki välja teenida. Siin on hea keskkond ja sellega tuleb rahul olla.
Kui palju Sa neid asju isa Priiduga arutad? Su isa on ju ka USA ülikoolis ära käinud. Kas räägid temaga ja küsid tema arvamust?
Ikka arutame. Ta on kogu hooaja meie mänge vaadanud. Varahommikul tõuseb üles ja vaatab ning siis järgmisel päeval arutame. Räägin temaga väga palju.
Mis Wisconsini uue hooaja plaanid on? Lugesin, et plaan on mõnest teisest ülikoolist lahkuvaid mängijaid püüda ja nende abil tiimi tugevdada.
Jah. Praegu peaks meil järgmise aasta koosseis juba paigas olema. Ma ei tea, kas nad otsivad “viie” peale veel kedagi või ei otsi, aga me saime Wyomingi ülikoolist tagamängija (Noah Reynolds – toim.) ja St. John’sist ka ühe, kes mängib vist “kolme” peal. Ehk siis kaks meest saime üleminekuteportaalist ja neile lisanduvad neli freshman‘i ehk esimese aasta mängijat.
Kas põhimeestest läheb keegi ära?
Põhimeestest ei lahku keegi. Tyler oli ainus neljanda aasta mees. Vigastusprobleemiga väljas olnud Jahcobi Neath oli ka neljanda aasta mees, aga tema mängis sel aastal ainult mõne mängu ja eelmisel aastal ei mänginud vigastuse tõttu ka palju.
Mida olete peatreeneri Greg Gardiga arutanud? Millega ta Sinu arengus seni rahul on ja kus Sa pead juurde panema?
See, mille kallal pean kindlasti tööd tegema, on kaitsemäng. Siin koolis on kaitsemäng see, mis su platsile aitab. Rünnaku koha pealt minul mingeid muresid ei ole. Jõusaalis pean samuti palju aega veetma.
Kuidas Sa tänaseks NCAA mängustiili ja reeglitega harjunud oled? Sellega mingeid probleeme pole?
Ma ei ütleks, et mul mingeid probleeme on. Enne ülikooli minemist mängisin kaks aastat USA keskkoolis ja harjusin reeglitega juba seal. Tänaseks probleeme pole.
Miks need NCAA meeskondade rotatsioonid sellised on, et põhimõtteliselt kogu hooaeg mängitakse ära nii põhimeeste keskselt? Oled Sa sellest aru saanud, et miks minuteid ühtlasemalt ei jagata?
Ülikoolis lihtsalt on nii, et vanemad mängivad rohkem. Kui sa oled esimese või teise aasta mängija, siis sa palju minuteid ei näe, kui sa just superstaar ei ole. Pluss iga nelja minuti tagant on meedia time-out‘id ja mängijad saavad nende ajal nii palju puhata, et ei ole vaja suuremat rotatsiooni panna.
Väsimuse pärast siis treenerid sisuliselt vahetama ei peagi?
Ma ütleks küll. Sul on igal poolajal neli time-out‘i ja treeneril on ka neli time-out‘i. Mängimine on väsitav küll, aga kui neid televisiooni time-out‘e ei oleks, siis oleks rotatsioonis rohkem mängijaid.
Kas mängijatel ei ole keeruline mängus sees olla, kui sul on pidevalt mänguseisak? Nii kaob ju rütm ära.
Seda küll, aga meedia time-out‘id on surnud palli ajal. Vahel on ka nii, et mängid seitse minutit järjest. USA korvpall on vahel päris loomaaed, kuigi meie konverentsis pole see kõige hullem. Aga rütmi võib see rikkuda küll. Saad hoo sisse ja siis televisiooni time-out päästab vastasmeeskonna ära.
Kõrvaltvaatajana tundub NCAA mängustiil selline, et on meeletu füüsis, aga mängutarkusest jääb kohati puudu. Tundub, et see ongi noortekorvpall, kuhu on süstitud meeletu füüsis. Steroididel noortekorvpall, nagu keegi siin ütles.
See oleneb konverentsist. Kerri ja Arizona konverentsis on ulmeline tempo peal ja mäng käib palju üles-alla, aga meie konverentsis ja eriti meie koolis mängitakse positsioonide peale. Meie proovime hoida viis-viite nii palju, kui saame. Rünnakul kindlasti tahaks kiirrünnakuid teha, aga peale seda ei suru. Pigem hoiame mängutempot all ja proovime mängu kontrollida.
Sulle sobib see variant, et rünnakud on pikemad?
Jah. See on rohkem Euroopa mängustiili moodi kui see üles-alla üks-üks mäng. Minule sobib see rohkem.
Kas 30 sekundi rünnakureegli kaotamisele on ka mõeldud? Ma ei teagi, kas kusagil mujal maailmas üldse veel on sellist asja.
Ma ei ole kuulnud, et ülikoolidel sellega probleeme oleks. Ma tean, et mõnedes Ameerika keskkooliliigades pole üldse rünnakuaega. Patsutavad kaks minutit palli üle keskvälja ja kaitsjad peavad lihtsalt palli kätte saama. Aga muidu võib 30 sekundit palju küll olla. Kui mõelda, et Euroopas on 24 sekundit, siis see kuus sekundit on ikka palju.
Kui Arizona mänge vaadata, siis nagu Sa ütlesid, seal käis hull traavimine ja kolme või nelja sekundiga oli vise tehtud ja 30 sekundi piirang oli justkui täiesti mõttetu. Kui palju teil selliseid rünnakuid oli, mis jäid 24 ja 30 sekundi vahele?
Meil oli neid päris palju. Kui saad esimestel rünnakusekunditel täiesti vaba lay-up‘i või viske, siis selle võtame küll, aga muidu paneme ikka vastase kaitses tööd tegema. Mitte nii, et 20 sekundit mängime ise kaitset ja siis lähme viskame kohe esimese 10 sekundiga peale, et nemad ei peaks üldse kaitset mängima.
Milline Su kahe hooaja vaheline aeg välja näeb? Kui palju oled USA-s ja treenid seal, kui pikaks ajaks tuled Eestisse?
Eestisse tulen siis, kui kooliaasta läbi saab. Mai keskel tulen Eestisse ja siis juuni alguses algab korvpallikodu. Ma olen Jukka (Toijala) ja isaga veidi rääkinud, et lähen korvpallikodusse ja teen seal trenni. Juuni lõpus või juuli keskpaigas tulen USA-sse tagasi.
Kuidas Wisconsini treeneritetiim koondisesse suhtub? Kas saadakse aru, mida Sa siin Eestis teed?
Jah. Kui eelmisel aastal kutsuti noortekoondisesse, siis nad ütlesid, et on kindlasti nõus mind sinna lubama. Ülikoolis algasid trennid muidu juuni keskel, aga koondisetsükkel oli juuli lõpuni. Nad olid nõus, et see on hea kogemus.
Mida Sa õpid ja kuidas Sul ülikooliõpingud sujunud on?
Õpin finantsjuhtimist ehk kuidas rahaga ümber käia ja kuidas investeerida. Koolis läheb hästi ja hinded on korras. Eelmisel semestril nimetati konverentsi auõpilaseks, lisaks minule said selle veel neli tiimikaaslast.
Oled oma erialavalikuga rahul?
Olen rahul. Muidu mõtlesin spordijuhtimist võtta, aga meie koolis seda ei pakuta ja siis leidsin finantsjuhtimise. Paar tiimikaaslast õpivad ka seda ja tundus hea valik.

Mis on USA ülikoolielu juures Sinu jaoks olnud kõige keerulisem?
Väga keeruline siin pole. Kindlasti aitas see, et olin kaks aastat USA keskkoolis käinud. Arvan, et kõige raskem on noores eas kodust kaugel olemine, aga kuna mul käib praegu juba neljas aasta USA-s, on nüüd palju lihtsam.
Mis on USA ülikoolielu juures kõige ägedamad aspektid?
Elu ja melu. Meil on koolis 40 000 õpilast. Arvan, et Eestis sellist kogemust ei saa.
See on nagu väike linn?
Jah, meil on ülikoolilinnak. Kui välismängudel käime, siis seal on tihti kool spordihoonetest ja linnakust eraldi, aga meil on kõik koos. Madisoni linn on ehitatud ülikoolilinnakuna.
Kas oled jõudnud ka mõnda lähedalolevasse suurlinna? Milwaukee ja Chicago on vist autosõidutee kaugusel ja Minneapolis ka mitte liiga kaugel.
Sel hooajal mängisime Marquette’iga, kes jagab kodusaali Milwaukee Bucksiga, konverentsiturniir oli Chicagos ja Minnesotaga mängisime Minneapolises. Seal saab käidud küll.
Aga omal käel pole aega selliseid reise hooaja sees teha?
Hooaja sees pole aega, jah, graafik on päris tihe.
Kui suured staarid sportlased ülikoolis on? Kas on nagu filmides, et saab uhkelt linnakus ringi käia või olete nagu tavalised üliõpilased ja sulandute massi?
Massi väga ikka ei sulandu…
Liiga pikad?
…eriti veel korvpallurid. Ameerika jalgpalluritel ja hokimängijatel on kiivrid peas ning sa ei näe nende nägu, kui nad väljakul on, aga korvpallis kiivrit pole ja kõik tunnevad ära. Minul kõige hullem pole, kuna mina platsil nii palju aega ei veeda, aga põhimängijad ei taha vahel isegi linnaku peale kõndima minna, sest nad teavad, et väga paljud tulevad rääkima või pilti tegema. Seda on kohati liiga palju.
Aga tullaksegi siis kohe nii palju juurde, et see segab?
Minul seda kogemust pole, aga olen seda näinud, kui mängujuhi Johnny (Davis) ja Chuckyga (Hepburn) ringi käinud olen. Inimesed küsivad pilti ja tulevad rääkima. Nad ütlesid küll, et vahepeal viskab kopa ette. Aga vahel on muidugi tore niimoodi inimestega rääkida ja uusi sõpru saada.
Kas suure tuntuse peale mõnel meeskonnakaaslasel pea pilvedesse pole läinud?
Meil on kõik kahe jalaga maa peal. Mõnes teises ülikoolis kindlasti, aga meie satsis seda pole.
Kui palju Sa oled hooaja keskel jõudnud Eesti korvpallis toimuvat jälgida? Näiteks Kalev/Cramo tegemisi eurosarjas, Eesti liigat või kasvõi teisi USA-s mängivaid eestlasi.
Vabal ajal jälgin kossu küll. Kalev/Cramo tegi eurosarjas ju super hooaja. Jälgisin nii palju, kui sain, aga meil on ajavahe. Kui Kalev/Cramo mängib, siis ma olen kas trennis või koolis. Skoore saan vaadata, aga mänge otse ei näe. Euroliigat jälgin palju, Eesti liigat mitte nii palju, aga mul sõbrad mängivad seal ja vahel jälgin.
Kui palju ameeriklased Sinult kui eurooplaselt küsivad, et mis kossu seal Euroopas mängitakse? Mõnda meest ootab profikarjäär ju ilmselt just siinpool ookeani.
Väga palju ei küsita. Nad keskenduvad hetkel rohkem ülikoolile. Kui ülikooliaeg on läbi, siis hakkavad mõtlema, et mis edasi saab, aga palju pole minu käest küsitud.
Aga mis Sa arvad, kui paljud lõppenud hooaja meestest profina jätkavad ja kui paljud lõpetavad pärast ülikooli?
Ma ütleksin, et meie eelmise hooaja satsist umbes pooled, seitse või kaheksa meest äkki.
Ja Sina oled nende hulgas?
Jah, mina olen nende hulgas. Tean, et mõnede unistus oligi ülikoolikorvpall ja neil polegi plaani pärast ülikooli korvpalli mängida. Eelmisel aastal oli meie satsis Brad Davison, kes sel aastal mängib Leedus Nevežises. Tema unistas alguses ka ülikoolis mängimisest ja mõtles, et pärast läheb treeneritööd tegema, aga kui ülikooliaastad said läbi, siis tal oli endiselt suur mänguisu ja leidis endale Leedus mängukoha.
Kas oled temaga suhelnud pärast seda ja küsinud, kuidas Leedus on?
Ikka olen suhelnud. Enne, kui ta selle valiku üldse tegi, siis ta küsis, et mis koht see Leedu on ja mis tingimused seal on. Talle meeldib seal. Tema naine mängib ka korvpalli ja nad leidsid mõlemad endale seal mängukoha.
Mida Sa eestlasena Leedu kohta ütlesid, kui see saladus pole?
Ütlesin, et Leedu korvpall on hea tasemega ja sealt on hea alustada. Ütlesin, et mine muidugi ja proovi.
Kui ülikool ükskord läbi saab, siis mis on Sinu unistuste koht, kust oma profikarjääri alustada?
Arvan, et sellest on veel liiga vara rääkida. See oleneb sellest, kuidas mul need ülikooliaastad lähevad.




