BC Kalev/Cramo meeskonnas läbi aastate mänginud leegionäridest on kahtlemata üheks fännide lemmikuks ja kõige osavamaks korvialuseks keerutajaks olnud ameeriklasest keskmängija Travis Reed, kes on nüüdseks 43-aastane. Hollandi tiimist Groningenist Eestisse tulnud Reed mängis Kalev/Cramos kaks hooaega ning tuli hiljem korraks Eestisse tagasi veel ka Tallinna Kalevit esindama.
Korvpall24 võttis tsentri kohta üsna lühikese, 203 cm pikkuse Reediga ühendust, et pikemas intervjuus uurida, kuidas mehel läheb ning mida ta mäletab oma korvpallurikarjääri Eestis veedetud aastatest. Ühe huvitava jututeemana räägime tema endistest meeskonnakaaslastest Valmo Kriisast ning Kristjan Kangurist, kes veel alles hiljuti – Kriisa episoodiliselt eelmisel hooajal ja Kangur lõppenud hooajal – kõrgliigas kaasa lõid. Reed naudib enda sõnul korvpalli harrastusliigas sõprade seltsis ning eriti vanana tunneb ta ennast siis, kui näeb USA üliõpilasliigas ringi jooksmas Valmo poega Kerr Kriisat, keda ta Hollandis süles hoidis.
Saime Reedi käest usutluses teada, kust tema lai korvialuste liigutuste arsenal tuli, mida ta Kalev/Cramo aastatest kõige eredamalt mäletab ning kelle vastu tal Eestis mängides väljakul kõige keerulisem oli. Armastatud tsenter avaldas ka, et Kerr Kriisa tegemisi on ta väga pingsalt jälginud ning tema soovitused Eesti korvpalluritele, kellel on siht NBA-sse jõuda, on isegi omamoodi üllatavad ning lähevad ilmselt vastuollu paljude teiste arvamusega.
Kus Sa praegu elad ja millega tegeled? Kas mängid veel kuskil, oled treener või oled mingil muul moel korvpalliga seotud?
Olen piirkonna juht firmas nimega Swisher International ja korvpalli mängin ainult enda lõbuks. Mängin ühes veteranide liigas, ei midagi liiga tõsist. Profikarjääri lõpetasin juba kümme aastat tagasi. Tõsiselt võtan nüüd ainult oma poja mänge.
Mängid koos sõpradega?
Jah, mängin seal liigas koos oma sõpradega.
Eesti korvpallifännid mäletavad Sinu haakviskeid ja nutikat korvialust mängu. Kui palju Sa tegid tööd oma oskuste lihvimiseks? Kas saad anda Eesti noortele korvpalluritele nõu, kuidas oma korvialust mängu parandada?
Tegin kõvasti trenni ja hoidsin ennast kogu aeg vormis. Kui keegi tahab saada sama heaks kui mina, siis ennekõike peab ta pidevalt enda kallal tööd tegema.

Kui Sa Kalev/Cramos mängisid, oli klubi peatreeneriks Veselin Matic, keda Eesti korvpallifännid mäletavad siiamaani. Kas mäletad teda ja kas Sul on temast mõni huvitav lugu rääkida?
Jah, muidugi mäletan teda. Tema trennid olid päris rängad, aga kokkuvõttes sain temaga hästi läbi. Mul on lihtsalt kahju, et ma oma teise hooaja lõpus vigastada sain ja et me ei suutnud Eesti meistritiitlit võita. Arvan, et kui ma poleks vigastada saanud, siis oleksime 2008. aastal Eesti meistritiitli ära võtnud.
Kalev/Cramos mängisid koos mitmete tolleaegsete Eesti tippmängijatega nagu Valmo Kriisa, Kristjan Kangur, Gregor Arbet ja Tanel Sokk. Mida Sa neist mäletad? Kas Sa teadsid, et Kristjan Kangur mängib 40-aastasena Eestis endiselt kõrgliiga tasemel ja tema keskmised näitajad on 12 punkti ja 9,3 lauapalli mängu kohta? Kriisa tegi eelmisel hooajal 47-aastasena tagasituleku, tehes kaasa üheksas kõrgliigamängus.
Olen üllatunud, et nad ikka veel mängivad. Valmot tunnen neist kõige kauem, sest mängisime enne Kalev/Cramoga liitumist koos Hollandis. Nüüd aga näen, kuidas tema poeg USA ülikooliliigas mängib. See on minu jaoks väga naljakas, sest hoidsin Kerri süles, kui ta veel pisike oli.
Millal see oli?
Siis, kui me Valmoga Hollandis mängisime. Seepärast tunnen ennast väga vanana, kui Kerri mängimas näen (Naerab.). Aga kui Valmo ja Kristjani juurde tagasi tulla, siis mul on hea meel, et nad endiselt mängida jaksavad. Mina sellel tasemel enam mängida ei suuda, sest mul on olnud palju operatsioone. Mul oli palju vigastusi, mis rikkusid mu karjääri.
USA korvpallurid on väga enesekindlad, eriti üks-üks olukordades. Palun selgita, kuidas see enesekindlus kujuneb ja kuidas Eesti korvpallurid enesekindlust arendada saaksid. Kas see on midagi, mis on sünniga kaasa antud või on võimalik seda õppida?
Seda on võimalik õppida. Ennekõike pead ise endasse uskuma ja teadma, mille nimel sa trenni teinud oled. Vähemalt mina tegin nii. Kui olime nelja, kuue, kaheksa või kümne punktiga taga, siis uskusin alati, et suudame tagasituleku teha, sest olin selleks treeninud. Kui sa teed suvel iga päev 1000 viset, siis oled mängu ajal enesekindel. Ma ei kartnud kedagi ega midagi, sest uskusin treeningul tehtud töösse.
Kas mäletad, kes Eesti keskmängijatest Sulle kõige rohkem probleeme tekitasid? Mis tegi nende vastu mängimise raskeks?
Mul ei tule tema nimi praegu meelde, aga see eestlane, kes NBA-s mängis.
Martin Müürsepp.
Jah, tema vastu oli raske. Ta oskas hästi visata ja sööta. Teisena tooksin välja oma meeskonnakaaslase Kristjan Kanguri. Liigamängus ma tema vastu õnneks mängima ei pidanud, kuid trennis oli ta kiire ja füüsiline ning suutis hästi visata. Ta oskas kõike teha.

Kes on parimad mängijad, kellega oled oma karjääri jooksul mänginud? Miks just nemad?
Eestist taaskord Martin Müürsepp, meeskonnakaaslastest Kristjan ja Valmo. Mina ja Valmo mängisime koos ühtekokku viis aastat ja saime väga hästi läbi. Kristjan oli ka hea mees. Siis veel ameeriklane Travis Young, kellega mängisin Hollandis.
Viimastel aastatel on mitmed Eesti noored korvpallurid siirdunud USA ülikooliliigasse. Kas ja kui palju Sa neist kuulnud oled?
Valmo poja Kerr Kriisa käekäiku olen väga lähedalt jälginud. Ta lahkus äsja Arizonast ja liitus West Virginia ülikooliga. Iga kord, kui teda näen, mõtlen Valmo peale.
Kui suureks pead Kerr Kriisa võimalusi jõuda NBA-sse või Euroliigasse?
Ta on tasemega mängija, Euroliigas mängib ta tulevikus kindlasti. Näiteks Kaunase Žalgirise eest, kus ta on juba mänginud.
Sa oled mänginud nii NCAA-s kui ka Euroopas. Mis Sa arvad, kuidas on Eesti noortel korvpalluritel parem jõuda profikarjäärini, kas NCAA või Euroopa klubi noortesüsteemi kaudu?
See on raske küsimus. Kui Eesti korvpallur tahab saada NBA-sse, siis tõenäoliselt siiski Euroopa kaudu. Klubikorvpallis on raskem läbi lüüa kui ülikoolikorvpallis, NCAA on organiseeritum ja süsteemsem. Euroopa ja NCAA korvpall on erinev. Euroopa klubikorvpall on aeglasem ja füüsilisem ning konkurents on tihedam. Pole palju eurooplasi, kes on läinud NCAA-sse ja jõudnud sealt NBA-sse. Loodetavasti Kerril see õnnestub. Näiteks tänavu Arizonas mänginud leedulane Ažuolas Tubelis valitakse tõenäoliselt sel suvel draftis ära.
Kas tead midagi ka Eesti korvpallurist Henri Drellist, kes mängis sel hooajal NBA G-liigas Windy City Bullsi eest?
Olen temast kuulnud, aga pole tema tegemisi jälginud.

Kas Sulle meenub mõni lõbus või veider lugu, mis leidis aset Eesti või Balti liiga mängudele reisides?
Mäletan üheksatunnist bussisõitu Leetu, mis oli kohutav. Mäng algas vist kell 16.00. Tee peal sõime veel McDonald’sis. Tagasi jõudsime pärast kella kahte öösel. Pärast seda läksime veel ööklubisse (Muigab.). Muidu oli kõik normaalne ja sõidu ajal vaatasime filme, aga need bussireisid olid ülirasked.
Kuidas hindaksid eluolu nendes riikides, kus Sa mänginud oled? Kui kerge või raske oli Sul Euroopa eluga kohaneda? Mis oli Sinu jaoks kõige veidram?
Euroopas oli elutempo aeglasem, aga mulle see meeldis. Kõik, mis ma vajasin, olid mängu- ja jõusaal ning vaba aja veetmiseks filmid ja ööklubid. Kõige raskem oli kohaneda ilmaga, eriti Eestis. Eestis oli alati külm, kuude kaupa, oktoobrist märtsini sadas lund. Ilm oli külm, aga inimesed käisid ikka väljas ja lõbutsesid. Väljas oli 15 kraadi külma, kuid inimesed läksid klubisse. See tundus mulle veidrana (Naerab.). Samuti oli väga palju ahelsuitsetajaid.
Kunagi ütlesid ühes intervjuus, et Sul on palju häid mälestusi Kalevi spordihallist. Mis oli Sinu lemmikhall Euroopas ja mis oli Sinu lemmikhall Eestis? Miks just need hallid?
Minu lemmikareen Euroopas? See on hea küsimus. Mäletan, et kõige hullem oli Horvaatias, sest seal lubati saalis suitsetada. Saal oli suitsu täis ja oli raske hingata. Kõige parem saal, kus ma kunagi mänginud olen, oli ilmselt Hollandis ja see oli minu koduklubi MPC Capitalsi kodusaal. Meie fännid olid pöörased ja laulsid alati, see oli hästi lahe. Eestis meeldis mulle kõige rohkem Kalevi suur areen Saku Suurhall, mul on sealt häid mälestusi. Väiksem hall oli ka lahe, aga suur areen oli kenam. Seal saavutasime mitmeid häid võite, alistasime BC Kiievi, ühe Kreeka tiimi (Panionios – toim.) ja teisigi. Mulle meeldis see areen, sest see oli suur, seal oli alati palju rahvast ja show käis. See meenutas mulle NBA või NCAA areeni. Rakvere kossuhall oli ka kena, aga Kalevi oma oli parem.
Kas ja milliseid eestikeelseid sõnu Sa mäletad?
Kui aus olla, siis mitte palju. Esimestena tulevad meelde halvad sõnad (Naerab.).
Kas või kui palju Sa Eesti korvpalli jälgid? Kas hoiad Kalev/Cramo tegemistel endiselt silma peal?
Jah ja ei. Jälgin endiselt, aga mitte nii palju kui varem. Pärast Eestist lahkumist jälgisin kogu aeg, nüüd viskan aeg-ajalt pilgu peale. Näiteks ei teadnud ma, et Valmo siiamaani korvpalli mängis. Tean, et paljudest endistest mängijatest on saanud treenerid. Kristjanit ja Gregorit (Gregor Arbet – toim.) jälgin ka Instagramis, Valmol vist Instagrami ei ole.
Kui palju Sa üldse Euroopa korvpallil silma peal hoiad? Kas Sa viimast korvpalli EM-i vaatasid?
Mänge otseselt ei vaata, ainult tipphetki. Varem jälgisin Euroliigat väga pingsalt ja teadsin paljusid Euroopa korvpallureid juba enne seda, kui nad tulid NBA-sse. Teadsin, kes on Rudy Fernandez ja Ricky Rubio, sest nad mängisid Hispaanias minu endise meeskonnakaaslasega ülikoolipäevilt, teadsin Luka Doncicit ja paljusid teisi tulevasi NBA mängijaid. Võib-olla hakkan varsti jälle jälgima.

Kui palju teab keskmine USA korvpallifänn Euroopa korvpallist? Kas ainult Luka Doncicit, Giannis Antetokounmpot ja Nikola Jokicit?
Ilmselt ainult suuremaid staare, jah, või siis näiteks (Victor) Wembanyamat, sest ta on NBA drafti eeldatav esimene valik. Muidu Euroopa korvpallist eriti ei teata ja ma pean vahel inimestele seletama, mille poolest erineb Euroopa korvpall USA korvpallist ja miks iga NBA või NCAA mängija ei lööks Euroopas läbi. Arvan, et enamik neist ei mõista, kui hea Euroopa korvpall tegelikult on.
Sa oled pärit Los Angelesest. Kumb on Sinu lemmikmeeskond, kas Lakers või Clippers?
Siin pole isegi küsimust, muidugi Lakers! Olen sisuliselt sünnist saati Lakersi fänn olnud, sest kogu mu perekond on Lakersi fännid. Tegelikult on nende seas ka mõni Clippersi fänn, aga neid on väga vähe.
Mida Sa arvad Lakersi kahe legendi, Kobe Bryanti ja LeBron Jamesi kohta?
Kobe, puhaku ta rahus, veetis kogu oma karjääri Lakersis ja olen väga kurb, et ta nii ootamatult lahkus. Jumal kutsub oma inglid enda juurde ja Kobe oli ingel. LeBron on okei. Kuna olen Lakersi fänn, siis nii kaua, kui ta aitab Lakersil võita, olen ka LeBroni fänn. Muidu ma tema saavutustest suurt ei hooli, sest olen ennekõike Lakersi, mitte LeBroni fänn.

