Close

INTERVJUU | Luca Banchi Kangurist ja Drellist, Eesti-Läti liigast, Eesti korvpallurite mainest Itaalias ning väljakutsetest Läti koondises

-Kristjan Kangur kuulab Siena Montepaschi peatreenerit Luca Banchit | Foto: Siim Semiskar

Läti korvpallikoondise MM-finaalturniirile tüürinud 57-aastane itaallasest korvpallitreener Luca Banchi on läbi oma karjääri olnud seotud mitme Eesti korvpalluriga ning just tema oli see mees, kes kutsus Siena Montepaschist Milano Emporio Armanisse edasi liikudes endaga ühena kolmest mängijast kaasa ka Kristjan Kanguri. Muuseas tuli välja, et praegu lisaks Läti rahvusmeeskonnale ka Prantsusmaa klubi Strasbourg’i juhendav itaallane piilus ka tänavuse hooaja eel eestlaste suunas.

Korvpall24 portaal tegi Banchiga pika eksklusiivintervjuu, kus meenutasime alustuseks neid kümne aasta taguseid aegu Sienas ja Milanos ning rääkisime laiemalt Eesti korvpallist ja korvpalluritest. Kireva CV-ga Banchi käis mõni aasta tagasi ennast proovile panemas ka ookeani taga G Liigas ning sai sealt naastes Pesaro meeskonnas korraks kokku Henri Drelliga. Küsisime Banchilt päris otse, miks ja millega Kristjan Kangur talle omal ajal silma jäi ning miks tal kümmekond aastat hiljem Henri Drelliga klappi ei tekkinud.

Veel saime intervjuu jooksul teada, kas ta on proovinud treenerikarjääri jooksul veel eestlasi värvata, kui palju erineb G Liiga Euroopa korvpallist, milliste väljakutsetega on ta põrkunud Läti koondise peatreenerina, milline on Eesti korvpallurite resümee Itaalias, kas noorena just Itaaliasse minna on kõige õigem tee, kuidas ta hindab Eesti-Läti liigat ning kas siinses liigas tuleks panustada kohalikele mängijatele või leegionäride abil taset tõsta. Lõpetuseks tahtsime teada, mida arvab Banchi Läti koondise viimaselt EM-turniirilt kõrvale jätnud koondiseakende süsteemist.

Sa kuulud nende korvpallitreenerite hulka, kellel pole profikorvpalluri tausta. Kui suur miinus see treeneri jaoks on, kui üldse on?

Mul pole küll profimängija kogemust, aga samas tähendas see, et sain treenerikoolitustega varakult alustada ja sain palju kogemusi noortega, mis minu arvates annab treeneritööle hea baasi. Arvan, et minu kogemused noortevõistkondadega mõjutavad minu treeneristiili tänase päevani, kuigi aastate jooksul olen mõistagi harjunud profimängijate ja põlvkonnavahetustega. Arvan, et minusugusele treenerile andis varakult treeneritööga alustamine suure eelise. Teisest küljest mõistan, et endised profimängijad võivad selle osa vahele jätta ja edasi anda hoopis oma mängijakogemuse. Kuid ma olen oma osaga rahul.

Sa alustasid oma karjääri noortetreenerina. Kui palju erineb töö noortega tööst profimängijatega?

Loomulikult on see väga erinev. Profimängijate puhul on rõhk sellel, kuidas arendada mängijaomadusi, kuidas neist rohkem kätte saada, kuidas nad süsteemi sobitada või kuidas kohandada süsteemi vastavalt nende oskustele. Noortetöö tähendab seda, et töötad iga päev selle nimel, et noortest saaksid paremad mängijad ja paremad inimesed.

Sa olid Simone Pianigiani abitreener Siena Montepaschis, kus te võitsite kuus aastat järjest Itaalia meistritiitli. Kui palju Pianigiani Sind mõjutas ja kas Sa pead teda oma peamiseks mentoriks?

Ta on tegelikult minust noorem. Meil oli nende aastate jooksul väga hea koostöö. Ma hindan seda, kuidas ta mind ja minu kogemusi kasutas. Tema nägemus korvpallist oli minu jaoks suureks inspiratsiooniks. Mentoriks oleks teda raske nimetada, sest olin juba enne Sienasse tulekut üheksa aastat kõrg- ja esiliiga tasemel peatreenerina töötanud, aga tema jaoks oli see alles esimene tööots peatreenerina. Sellegipoolest toimis meie koostöö väga hästi.

Kas Sa mäletad, mis põhjustel te otsustasite 2011. aastal sõlmida lepingu Kristjan Kanguriga?

Muidugi ma mäletan, sest uute mängijate värbamine oli minu üks tööülesandeid abitreenerina Sienas. Simone Pianigiani oli tollal ühtlasi ka Itaalia meeste rahvuskoondise peatreener, mis tähendas, et suvel vastutasin meeskonna komplekteerimise eest mina. Kristjan oli meie soovitud mängijate nimekirjas, sest ta näitas Varese eest häid esitusi ja me vajasime asendust Shaun Stonerookile, kes oli üks meie põhitegijaid. Ta oli klassikaline ääremängija, kes meenutas mingil määral Kristjan Kangurit. Tahtsime Kangurit tegelikult juba aasta varem meeskonda tuua, aga Stonerook otsustas oma lepingut veel aasta võrra pikendada ja laenasime Kanguri üheks hooajaks Varesele tagasi. Inimese ja mängijana sobis Kangur Sienasse suurepäraselt.

Ehk siis jäite oma valikuga rahule?

Kindlasti. Järgmisel aastal, kui mina olin juba peatreener, saabus ta Sienasse ja meie koostöö oli väga edukas. Pärast siirdusime mõlemad Milanosse, kus võitsime veel ühe meistritiitli.

See ongi minu järgmine küsimus. Sienast Milanosse kolides võtsid Sa Kanguri ja David Mossi endaga kaasa. Miks Sa just neid kahte meest oma järgmisesse klubisse tahtsid?

Mitte ainult neid kahte! Võtsin kaasa ka Daniel Hacketti, kes oli enne samuti koos meiega Sienas. Samuti tuli meiega Milanosse kaasa üks treeneritetiimi liige, kes on siiamaani seal. Ta on Milano meeskonna jõutreener. Tahtsin Milanos kiirendada oma visiooni teostamise protsessi ja sellepärast tõin endaga kaasa inimesi, kes tundsid minu stiili ja tööeetikat. Arvan, et need mängijad olid suurepärane näide sellest, milline peab olema üks efektne ja efektiivne korvpallur ja mida sa pead igapäevaselt tegema, et sellisel tasemel läbi lüüa.

-Kristjan Kangur ja Luca Banchi Milano Emporio Armanis | Foto: Siim Semiskar

Kas Kristjan Kangur saavutas Sinu hinnangul oma maksimumi? Mis olid tema suurimad tugevused Euroliiga tasemel mängides?

Arvan, et nendeks olid tema korvpalli IQ, tema viskeoskus ja kindlasti ka tema mitmekülgsus, sest ta võis mängida kolmel erineval positsioonil. Temasugused mängijad on Euroliigas väga kõrgelt hinnatud. Pakun, et ta jõudis oma kehaliste võimete piirile lähedale, aga seljaprobleemid ei lasknud tal sel tasemel mängida nii kaua, kui ta seda väärinuks. Ta ei mänginud tipptasemel kuigi pikka aega, kuid seda üksnes füüsiliste probleemide tõttu, mis pärssisid tema esitusi.

Kas Sa teadsid, et Kristjan Kangur näitab 40-aastasena Eesti-Läti liigas endiselt muljetavaldavaid numbreid?

Loomulikult!

Kuidas see võimalik on?

Nagu juba ütlesin, siis me räägime inimesest, kellel on kõrge korvpalli IQ, suurepärane tööeetika, kes on väga professionaalne ja kes oskab oma keha eest hoolitseda. Ta on suurepäraseks eeskujuks uue põlvkonna mängijatele, näitamaks, mida nii pika karjääri saavutamiseks teha tuleb. Selleks on vaja distsipliini, mitte ainult talenti. Kristjanil on olnud mõlemat.

Pesaros juhendasid ka teist eestlast, Henri Drelli, kuid tema Sinu kasutatud rotatsiooni ei pääsenud. Mida Sina temast kui mängijast arvad?

Olen temast heal arvamusel. Pesaro oli väga raskes olukorras, kui ma sinna saabusin. See polnud küll Henri süül, aga meil oli seal kohe erakorraline koosolek, kus otsustasime teha mõned muudatused ja kahjuks pidin ma Henri ohverdama, ilma et oleksin saanud talle võimaluse anda. Aga usun, et ta on andekas mängija. Näiteks sellele eelnenud hooajal ümbritses teda parem meeskond ja ta mängis paremini.

Kas Sa oled kunagi oma treenerikarjääri jooksul kaalunud veel mõne Eesti korvpalluri värbamist?

Jah, mitmeid kordi, sealhulgas ka sel aastal. Aga paraku ei jõudnud me lepingu osas kokkuleppele. Me pidime sel hooajal Strasbourg’is mitmeid muudatusi tegema ja vaatasin ka Eesti mängijateturu poole, kus olid mitmed mehed, kes mulle huvi pakkusid.

Kas Sa saad need nimed välja öelda?

Ei saa, sest need on mängijad, kes on hetkel lepingutega seotud.

Kui palju Sa tead Eesti korvpalli kohta ja kes on hetkeseisuga Sinu arvates meie kõige huvitavamad mängijad?

Ma ei taha nimedest palju rääkida, aga arvan, et (Maik-Kalev) Kotsar ja (Kristian) Kullamäe on kaks väga kõva nime Euroopa korvpallimaastikul.

2021. aastal alustasid Sa tööd Läti rahvuskoondise peatreenerina. Kui palju erineb koondise peatreeneri töö klubi juhendaja omast?

Koondise peatreeneri töö on väga keeruline, sest seal on hoopis teistsugune korraldus. Koondises pole meeskond alati sinuga koos, sa ei pea igapäevaselt tööd tegema ja sul on lühike ettevalmistusaeg. Lisaks minu jaoks oli Läti võõras riik võõra keele ja kultuuriga. Probleeme oli palju, aga mulle väga meeldis, kuidas inimesed mu omaks võtsid ja mul uue keskkonnaga kohaneda aitasid. Ma olen meie senise koostööga väga rahul.

Sa oled töötanud ka NBA G Liigas. Milline oli Sinu kogemus USA-s? Mis on peamised erinevused USA ja Euroopa korvpalli vahel?

Erinevusi on palju. Minu G Liiga kogemus oli väga omapärane, sest olin seal COVID-i ajal ja me mängisime “mullis” ning hooaeg oli tavalisest lühem. Mängustiil ja nõudmised olid täiesti teistsugused kui see, millega Euroopas harjunud ollakse. Ma proovisin jagada oma kogemusi ja võtta sealt nii palju kaasa kui võimalik.

Viimastel aastatel on paljud Eesti noormängijad siirdunud Itaaliasse ja seal noortesüsteemidest üles tulnud. Kas sinu arvates on Itaalia hea koht, kus oma korvpallikarjäärile hoog sisse saada?

Ma ei saa sellele niimoodi hinnangut anda. See on kindlasti üks valik ja võimalus, aga ma ei tea, kas see on parim. Oluline on leida sobiv keskkond ja õiged inimesed. Palju sõltub sellest, kuidas sul veab ja mis võimalused sulle avanevad. Itaalia korvpalliakadeemiad pole kõik alati heal tasemel. Mõni pakub tõepoolest häid võimalusi, mõni mitte eriti.

Kui hästi Sa tunned praegu Serie A-s mängivaid eestlasi Kaspar Treierit, Joonas Riismaad ja Mikk Jurkatamme? Kui kaugele nad Sinu arvates jõuda võivad?

Ma ei tea neid piisavalt hästi, et oma hinnangut anda.

Milline on Eesti korvpalli maine Itaalias, kui üldse mingi maine on?

Maine on olemas ja see on küllaltki kõrge. Sellele on kaasa aidanud mängijad nagu Kristjan Kangur ja Siim-Sander Vene, kes näitas Vareses häid esitusi. Arvan, et inimesed on mõistnud, et Eesti mängijatel on hea kool taga. Neil on põhitõed selged ning neil on hea distsipliin ja tööeetika. Sellised mängijad on alati oodatud. Nad teevad treeneri töö lihtsamaks ja meeskonna paremaks.

Kui palju Sa Läti koondise peatreenerina Eesti-Läti liigal silma peal hoiad? Mida Sa arvad liiga taseme kohta? Kas see on noortele mängijatele heaks hüppelauaks?

Usun, et just see peabki selle liiga eesmärk olema. Teiste liigadega konkureerimine on väga keeruline, aga meeskonnad nagu Kalev/Cramo, Riia VEF ja tänavu ka Prometey tõstavad liiga taset kõvasti. Tahaksin, et noored korvpallurid saaksid Eesti-Läti liigas rohkem mänguaega ja leiaksid endale seeläbi uusi võimalusi. Mulle meeldivad Eesti-Läti liiga treenerid, korvpalli tase ja see, et mõned klubid panustavad kõvasti noortesse.

Kas Sa ei arva, et Prometey on Eesti-Läti liiga jaoks liiga tugev klubi?

See annab lisamotivatsiooni teistele, kes nendega konkureerida tahavad. Muidugi on nad tugevad, aga kui sa tahad paremaks saada, siis sa peadki tugevate vastu mängima. Kui sa oled kõrgushüppaja, siis sa sätid lati ikka üles- ja mitte allapoole. Prometey aitab Eesti ja Läti klubidel arenguhüpet teha. Väga hea, et on selline meeskond, kes mõjutab tervet liigat.

Läti klubid mängitavad rohkem kodumaiseid mängijaid, samas kui Eesti klubid kasutavad palju välismängijaid. Kas Läti meetod toob pikemas perspektiivis rahvuskoondisele rohkem kasu?

Ma ei arva nii, sest enamik koondislasi tulevad ju välisklubidest. Läti meeskondadel on lihtsalt väiksemad eelarved ja neil pole välismängijate palkamiseks piisavalt vahendeid. Usun, et kõige paremad klubid on need, kes panustavad kohalikesse noortesse ja värbavad ka mõned välismängijad. Eesti-Läti liiga võiks tõestada, et see on hea hüppelaud välismängijatele väiksematest liigadest, samuti ameeriklastele.

-Luca Banchi | Foto: Siim Semiskar

Läti oli ilmselt tugevaim koondis, kes viimaselt EM-ilt FIBA akende süsteemi tõttu välja jäi. Mida Sina FIBA rahvuskoondiste valikmängude süsteemist arvad ja millist süsteemi Sa ise paremaks ja õiglasemaks pead?

Läti ei mänginud EM-il, sest Läti ei suutnud sinna jõuda. Me ei saa süsteemi süüdistama jääda. Peame lihtsalt teadvustama, et see juhtus. Reeglid on kõigile ühesugused. Reegleid tuleb tunda ja tuleb õppida nendega kohanema. Arvan, et süüdistada saab ainult iseennast. Aga kui sa küsid, kas mulle see formaat meeldib, siis ütlen, et ei meeldi üldse. Mänge on liiga palju ja see on liiga suur koormus mängijate jaoks, kelle klubid mängivad eurosarjades. Kui mängukoormus on liiga suur, siis suureneb vigastuste risk. Kuid tõeline probleem peitub Euroliiga ja FIBA vahelises konfliktis. Me peame kõik osapooled laua taha istutama ja jõudma kokkuleppele, mis rahuldaks nii klubisid, rahvuskoondisi kui ka mängijaid. Seejuures peavad esikohal olema just mängijate ja mitte organisatsioonide huvid.

Mida Sa praeguse Eesti koondise kohta arvad? Läti sai eelmisel suvel Eesti vastu mängida, mis tähendab, et Sul peab mingi arvamus olema. Võib-olla vaatasid ka Eesti koondise mänge EM-il?

Muidugi vaatasin! Eesti mängis ju Itaaliaga samas alagrupis Milanos. Mind polnud kohapeal, aga vaatasin mänge telekast. Mulle väga meeldis Eesti mängustiil ja mida teie peatreener koondisega teinud on. Arvan, et Balti riigid mängivad üsna sarnast korvpalli. Eesti- ja Läti-sugustel väikeriikidel on raske võistelda Leeduga, kus korvpall on peaaegu religioon, kuid mõlemad riigi koondised on teinud suuri edusamme.

Mis eesmärgiga Läti koondis MM-ile läheb? Kas Sa arvad, et Läti koondisel on piisavalt talenti, et konkureerida medalitele?

Asi pole talendis. Kui sa lähed sellisele suurvõistlusele, siis ennekõike pead olema vormis ja terve ning sul peab olema ka õnne. Mina üritan enda poolt teha seda, mida saan. Ma väga loodan, et saame teha hea ettevalmistuse, et saame kasutada oma parimaid mängijaid ja teeme hea esituse. Ma ei taha ambitsioonidest liiga palju rääkida. Läti pole kunagi varem ajaloos MM-ile jõudnud ja me ootame väga tugevat alagruppi, sest Läti hakkab loosimisel olema viiendas või kuuendas tugevusgrupis. Me läheme sinna suure tahtejõu ja suure sooviga ennast tõestada, kuna tahame näidata, et kuulume sinna.

Mis on suurimad probleemid ja väljakutsed, millega Sa väikeriigi koondist juhendades kokku puutunud oled? Kas selleks on mängijate puudumine, ressursside vähesus või midagi muud?

Kõige suurem väljakutse on olnud iseenda tõestamine. Iga päev on uus väljakutse, sest sa pead kogu aeg tõestama, et sa oskad lühikese ettevalmistusaja jooksul valida parimaid mängijaid ja õige taktika. Uue keskkonnaga kohanemine oli samuti suur väljakutse.

Lätis on 3×3 korvpall väga kõrgel tasemel ja koondis tuli olümpiavõitjaks. Mida Sina 3×3 korvpallist arvad?

Arvan, et see oli koos 5-5 koondise MM-ile pääsemisega Läti korvpalliüldsusele väga kasulik. See aitas tõsta korvpalli populaarsust riigis, kus jäähoki on sport number üks. 3×3 korvpalli olümpiakuld tõi korvpalli igasse Läti kodusse ja perekonda ning loodan, et see aitab tuua rohkem Läti lapsi korvpalli juurde.

scroll to top