Close

INTERVJUU | Kohtunik Alex Talisainen loobus 5-5 mängust ja keskendub vaid 3×3 korvpallile: eesmärgiks on jõuda olümpiale!

-Alex Talisainen U18 MM-il | Foto: FIBA3x3.com

Alates 2016. aastast koduses korvpalli meistriliigas kohtunikuna tegutsenud Alex Talisainen otsustas alles 26-aastasena 5-5 mängude vilistamisest edaspidi loobuda ning keskenduda üksnes 3×3 korvpallile ning selles valdkonnas võimalikult kõrgesse tippu jõudmisele. Kui Korvpall24 portaal palus Talisainenilt selle otsuse puhul intervjuud, siis ei osanud me oodata, et usutlusest kujuneb tegelikult omamoodi ka vaade probleemidele, millega kõrgliigakohtunikud silmitsi seisavad.

Viimaste aegade ühe noorema Eesti kohtunikuna kõrgliigas karjääri teinud Talisainen tõi 5-5 korvpallist loobumise põhjustena välja mitmed valukohad, millest tema sõnul seni eriti räägitud pole, aga mis paljudele kohtunikele muret teevad. Kuna suuresti fanatismist tehtavad tegevused pole kohalikus liigas piisavalt väärtustatud, siis otsustas ta oma karjääris ühe peatüki sulgeda ning keskenduda üksnes südamelähedasemale mänguformaadile.

Intervjuu teises pooles palusimegi Talisainenil sõnastada oma eesmärgid 3×3 korvpalli kohtunikuna ning uurisime, kus ta hetkel sealses hierarhias on. Huvitava aspektina saime teada, et tõenäoliselt saab temasuguseid kohtunikke olema üle maailma järjest enam, kuna 3×3 korvpall on oma kiiret arengut jätkamas ning juba praegu on päris tipptasemel võimatu kahe erineva formaadi vilistamist ühildada.

Alex, Sa lõpetasid 2022. aasta lõpus karika finaalturniiril oma karjääri 5-5 korvpallis, et keskenduda 3×3 korvpalli vilistamisele. Kas see otsus on lõplik või näeb sind kunagi veel 5-5 mängus?

Hetkeseisuga on otsus lõplik ja kui Eestis kohtunike väärtustamises suuri muutusi ei tule, siis ei näe ma ennast ka 5-5 väljakule tagasi tulemas.

Miks Sa selle otsuse tegid ning kui kaua kaalusid?

Seda otsust kaalusin juba eelmisest hooajast, kui tegin endamisi otsuse, et loobun 5-5 korvpalli FIBA litsentsist. Olen inimesena olnud alati sihikindel ja eesmärkidele orienteeritud. Kui see mingi hetk “ära kukkus”, siis tuli hinnata, kas minu panust hinnatakse piisavalt või mitte. Panusel on kaks poolt. Esimene pool on tasustamine. Praegusajal ei ole kahjuks meistriliiga kohtunike tasud kaasa tulnud ootustega ehk kohtunikud on tugevalt alarahastatud. Enda näitel tegin arvutuse ning kogu panustatud aja eest keskmine teenistus koos sõitude, analüüside ja mängu enda läbiviimisega oli hooaja lõikes ca 10 €/h. Teine pool on kogukonna suhtumine. Käesoleval hooajal on mind häirinud avalikud väljaütlemised, mille käigus on kohtunikke nimetatud näiteks oinasteks ja hobikohtunikeks. Kahjuks neid väljaütlemisi tehes ei võeta arvesse, et tänased meistriliiga kohtunikud teevad oma tööd fanatismist ja oma vaba aja arvelt. Kokkuvõtlikult neid kaht poolt kokku pannes jõudsin järeldusele, et minu fanatismist tehtav tegevus pole piisavalt väärtustatud, sest lõppude lõpuks teen ma seda oma vabast ajast ja pere arvelt.

Kuidas kolleegid selle uudise vastu võtsid? Kas arutasid kellegagi eelnevalt ka läbi ning kas oli ka neid, kes üritasid Sind ümber keelitada?

Kolleegid, kellega ma ka igapäevaselt väljaspool korvpalliväljakut suhtlen, said sellest otsusest väga hästi aru. Minu üllatuseks on ka teistel meistriliiga kohtunikel selliseid mõtteid läbi käinud. Isiklikult väga loodan, et lähiajal plaanitakse sisse viia muutusi ja väärtustada kohtunike tööd märksa rohkem.

Mis nüüd Sinu jaoks reaalselt kohtunikutöö igapäevas muutub?

Kõige suurem muutus tekib vabas ajas, mida mul varem seoses korvpalliga väga palju ei olnud. Nimelt hakkab 3×3 hooaeg üldjuhul aprilli lõpus ehk siis paralleelselt Eesti liigade play-off‘idega ja lõppeb novembris, kui juba uus 5-5 hooaeg on algamas. Varem oli mul aasta ringi n-ö non-stop korvpall.

Kui erinevad 5-5 ja 3×3 kohtuniku tööd on, kas päris tipptasemel on see ühildatav?

Mul on seda raske öelda, kuna ma pole maailma mõistes kummagi ala tipus olnud. Siiski arvan, et see on üpris raske, eriti paralleelselt sellel ajal, kui 3×3 ja 5-5 hooaeg käivad. Mängu spetsiifika on ajas päris palju muutunud ja kindlasti see erinevus ajas veel suureneb. Seda soosivad juba väga erinevad reeglid.

Kui erinev on 5-5 korvpalli ja 3×3 mängu juures tehtav eeltöö mänguks ning ka hilisem mängu(de) analüüsimine? Mis on sarnane ning mis aspektid on erinevad?

Vahe on ajas läinud üha suuremaks. Nimelt 3×3 korvpallis vilistab kohtunik olenevalt turniirist 3-6 minimatši päevas. Suurem fookus on tiimi ühistel eesmärkidel läbi kogu turniiri, et kuidas näiteks hoida ühtlast vigade kriteeriumit. Iga turniiripäeva alguses toimub kohtunike koosolek, kus vaadatakse üle eelmise päeva vajakajäämised ja analüüsitakse ühiselt läbi kõik minimatšid. 5-5 korvpallis Eesti tasemel suurt eeltööd ei tehta, vaid arutatakse peamised aspektid enne mängu läbi. Pärast mängu tehakse videoanalüüsi, mis veel eelmisel aastal kohustuslik ei olnud ehk need kohtunikud, kes soovisid ennast arendada, tegid videoanalüüse ja teised mitte.

Kas kohtunikul peab paksem nahk olema 5-5 või 3×3 korvpallis? Kus tekib rohkem konfliktiolukordi?

Peamine erinevus tuleb sisse mängu tempos. Nimelt 3×3 korvpall on niivõrd intensiivne ja mängupause on ka vähem, mis omakorda ei jäta mängijatele palju aega küsimiseks. Lisaks on 3×3 korvpallis tehnilise vea piir märksa karmim, mis omakorda suunab mängijad rohkem keskenduma oma tegevusele kui kohtunikele.

Kuigi 3×3 korvpallis kestab üks mäng ajaliselt vähem, siis pallurite jaoks on mäng oluliselt intensiivsem. Kuidas on kohtunikel, kas n-ö ühe poole peal vilistamine tähendab, et füüsiliselt on see formaat kergem, kuna on vähem jooksmist?

Minu jaoks on kohtunikuna 3×3 mängu vilistamine palju raskem, kui on 5-5 mängu puhul. 3×3 mäng on märksa intensiivsem ja sellest tulenevalt tuleb ka kohtunikel jälgida väga paljusid aspekte korraga. 5-5 korvpallis on mängus märksa rohkem olukordi, kus tegevust ei toimu ja kohtunik ei pea olema maksimaalselt fokusseeritud. Suures pildis on eeldused kohtunikele sarnased. Nimelt tuleb kohtunikul omada kindlat süsteemi, et nii olukordade kui ka reeglite hindamine ei jääks juhuse hooleks, vaid et õigel ajal vaadata õigesse kohta ja pöörata tähelepanu õigetele aspektidele.

Kui meenutad oma 5-5 karjääri, siis mis on paar kõige ägedamat elamust, mis Sul eluks ajaks meelde jääb?

Ühte elamust on raske välja tuua, kuid 5-5 kohtunike kogukonnast olen saanud väga head sõbrad kogu eluks, kellega suhtleme ka väga tihedalt väljaspool korvpalliväljakut.

Mida pead oma 5-5 karjääri kõige paremini vilistatud mänguks? Ilmselt peab see vist olema mõni olulise kaaluga matš, mis väga hästi välja tuli?

Olen nii inimese kui ka kohtunikuna pigem enesekriitiline ja leian alati mängust olukordi, mida saanuks parimini teha. Ühte mängu on väga raske välja tuua, aga kindlasti jäävad meelde nii esimene kõrgliigamäng kui ka Eesti-Läti liiga final four turniiri teenindamine Riias, kus minu osalemine tekitas paljudes inimestes küsimusi. See omakorda pani mind teistsuguse pinge alla ja tuli ennast tõestada, et olen seal kohtunikuna osalemise välja teeninud.

Kas jäid oma 5-5 korvpallis saavutatuga rahule?

Isiklikult arvan, et ma oma täielikku potentsiaali 5-5 väljakul ei saavutanud. Kui vaadata ajas tagasi, siis kõige kurvem olen selle üle, et mul ei õnnestunud saada 5-5 FIBA litsentsi eelmisel tsüklil ehk kaks aastat tagasi. Nägin tollel ajal väga palju vaeva, et sinna jõuda, kuid kahjuks polnud Eestil sellel ajal piisavalt kohtunike kohti ja lisakohta mulle ei väljastatud. Juhul kui see oleks õnnestunud, siis võib-olla oleks olnud sellel hooajal tehtud otsus ka teistsugune.

-Alex Talisainen (vasakul) 2022/23 Eesti meeste karikavõistluste finaalmängu ehk oma viimase 5-5 kohtumise eel Narvas | Foto: Siim Semiskar

Mis eesmärgid oled Sa seadnud endale 3×3 korvpallis? Kui kiiresti nendeni jõudma peaks?

Mu eesmärgiks ja unistuseks on jõuda olümpiale. Ei tahaks endale ajalist eesmärki seada, vaid pigem pean tähtsaks, et areng oleks järjepidev, mis omakorda väljenduks saadavates määramistes. Kõige tähtsam on teha omalt poolt kõik, et ühel päeval oleks see eeldus olemas.

Milline see 3×3 korvpallikohtuniku mängude ja turniiride hierarhia on? Kus redelipulgal Sa praegu oled ning mis sammudega peaks edasi liikuma?

Hierarhia on väga sarnane 5-5 korvpallile ehk esimese sammuna tuleb saada kohtunike testturniirile, kus väljastatakse rahvusvaheline litsents. Seejärel tuleb alustada noorteturniiride teenindamisest. Kui kohtunikuna õnnestub jõuda teatud tasemeni ja Sind märgatakse, siis saab juba järgmisele tasemele. Ütleksin, et olen jõudnud oma karjääriredelil üsna etteotsa, kuna kohtunike ring FIBA 3×3 kõige kõrgema tasemega turniiril World Tour’il on üsna väike. Samuti õnnestus mul eelmisel suvel vilistada 3×3 EM-i Austrias, mis on omamoodi tunnustus.

Mis on 3×3 korvpallis olnud Su senine kõige ägedam või meeldejäävam turniir või mäng?

Nimetaksin siinkohal kolm turniiri, mis on minu jaoks olnud märgilise tähtsusega. Esimene neist on 2021. aasta suvel toimunud U18 MM Ungaris, kus Eesti poisid said kaela hõbemedalid. Sellel turniiril õnnestus mul tugevalt kanda kinnitada ja pärast seda tulid ka esimesed meeste PRO-sarjade määramised. Järgmiseks verstapostiks saan lugeda eelmisel suvel toimunud 3×3 EM-i Austrias, kus mul õnnestus lõpuks vilistada 3. koha mängu. Kolmandaks turniiriks 2022. hooaja lõpus määramine World Tour sarja turniirile Hollandisse.

Kui populaarne teistes riikides see on, et 5-5 kõrgliigakohtunikud lõpetavad selle karjääri ära ning keskenduvad üksnes 3×3 mängule?

See muutub üha populaarsemaks. Näiteks eelmisel hooajal lõpetas 5-5 karjääri ära üks edukamaid naiskohtunikke Jasmina Juras, kes on ka mitmel olümpial 5-5 kohtunikuna osalenud. Nüüd on ta üks parematest 3×3 kohtunikest ja teenindas ka viimasel olümpial 3×3 korvpalli meeste finaali. Kuna 3×3 on väga kiiresti kasvav spordiala, siis mingil hetkel on oodata ka otsust, et mõlemat FIBA litsentsi kohtunikud omada ei saa ning tuleb teha valik.

Mis seisus on praegu Eesti 5-5 korvpallikohtunike tase ning mis seisus on 3×3 kohtunike tase?

5-5 korvpallikohtunike tase on nii hea, kui see tingimusi arvestades olla saab. Praegu on kõige suuremaks probleemiks meil konkurentsi puudumine. Samas on meil peale kasvamas väga häid noorkohtunikke, kes võivad lähiaastatel ka meistriliigase jõuda. 3×3 kohtunike taset on eraldiseisvalt raske välja tuua, kuna Eestis toimuvaid 3×3 turniire teenindavad üldjuhul samad kohtunikud, kes vilistavad ka 5-5 korvpalli. Eestis on kaks rahvusvahelist 3×3 kohtunikku. Üks neist on Rauno Peerandi, kes vilistab paralleelselt ka 5-5 meistriliigat ja nüüdsest mina ainsa Eesti kohtunikuna, kes teenindab ainult 3×3 mänge.

scroll to top