Close

INTERVJUU | Vandeadvokaat Paul Keres: sportlasi, kes vale inimesega kätlemise tõttu karjääri kaotavad, näeme tulevikus palju rohkem

-Paul Keres | Foto: Erakogu

Korvpall24 portaali intervjuusari korvpallifännidest teiste alade esindajatega võtab seekord täiesti teistsuguse pöörde, kui meie usuteldavaks on vandeadvokaat Paul Keres. Omal ajal öösel üles ärganud ja ennast televiisori ette sättinud noorest poisist sai suur Michael Jordani ja Chicago Bullsi fänn ning see pani ka ta enda palli patsutama.

Paul Keres on samanimelise legendaarse maletaja lapselaps, kuid males on ta enda sõnul tõesti halb. Korvpallis julgeb ta aga pidada ennast veidi alla keskmise taseme mängijaks, kuigi otseselt organiseeritud trenni ta regulaarselt eriti teinud pole. Aga vabal hetkel meeldib talle väliväljakutel palli loopimas käia ning kutsed “5 miinuse” duellile võtaks ta samuti vabalt vastu.

Korvpall24 portaalile antud intervjuus uurime lisaks Kerese seostele korvpalliga ka tema igapäevatöö kohta, kuhu samuti on omajagu sport sisse pressinud. Saime teada, et näiteks Heiki Nabi dopingukaasuses maadlejat kaitsnud Keres usub, et dopinguprobleem tippspordist ei kao, vaid ta tõenäoliselt teiseneb ausatele sportlastele negatiivsemas suunas.

Palun selgita lühidalt, milles Sinu igapäevatöö seisneb?

Kirjutan ja räägin palju.

Milline on Sinu tavapärane nädal? Kui palju on seal tööd, kui palju sporti, kui palju kõike muud?

Palju tööd ja väga vähe sporti praegusel ajal.

Sinu vanaisa on Eesti kuulsaim maletaja Paul Keres. Kas malepisik on ka Sulle edasi kandunud? Kas oled näiteks analüüsinud vanaisa partiisid? Mis tasemel, kui üldse, ise mängid?

Ma malepartiisid pole suuteline analüüsima. Vanaisa õpetas isa, isa õpetas mind, aga mulle tundub, et seal tekkis mingi tühimik vahele, sest ma olen selles mängus tõesti halb.

Ühes persooniintervjuus ütlesid, et noorena olid Sa suur korvpallifänn. Kui me räägime ise korvpalli mängimisest, siis kas ja kelle juures oled käinud trennis ning mis tasemel mängija Sa oled?

Hakkasin palli patsutama, kui käisin pisikese poisina laupäeviti isaga kaasas, kui ta oma grupiga Mustamäel kossu käis mängimas. Arvan, et võin ennast pidada veidi alla keskmise taseme mängijaks. Ma pole pikalt kunagi trennis käinud, siin-seal vahetevahel ja korvpallilaagrites. (Margus) Metstaki haaki õppisin ühes laagris, see hiiglane ise õpetas meile. Väga paljud tehnikad on siiani selged, aga liikumine on konarlik. Kombinatsioonidest saan aru ja oskan, õigemini oskasin, nendes ka mingil määral ise osaleda. Viimasel ajal olen aeg-ajalt niisama palli viskamas käinud Nõmme avalikel väljakutel. Kui piisavalt visata, siis hakkavad sopsud tulema.

Millised on Sinu kokkupuuted üleüldiselt spordiga olnud? Milliste aladega oled tegelenud?

Sport on selline asi, millega ilmselt iga poiss on tegelenud. Mõni leiab endale selle ühe või kaks asja, milles ta jube hea on ja tegelebki intensiivselt. Mina olen lihtsalt teinud igasuguseid asju. Koolis mängisime kunagi hokit, jalgpalli ja korvpalli. Jalka on minu meelest igav mäng, aga hoki ja korvpall on ägedad. Karatega olen mõned aastad tegelenud.

Kui tihti satud praegusel ajal mängima korvpalli või kasvõi sõpradega “5 miinust”? Kui kibe viskekäsi Sul on?

“5 miinust” võin vabalt mängida. Heal päeval läheb väga hästi, aga nagu ma ütlesin, siis selleks, et hakkaks juhtuma, peab enne natuke viskama, et sihik paika saada. Kolmesejoonest eespool taban suhteliselt hästi, kui on hea päev ja energiat jagub.

Kui läheme veel korraks minevikku, siis oled öelnud, et Sinu lemmik oli Michael Jordani aegne Chicago Bulls ja et ärkasid öösiti üles, et nende mänge vaadata. Mis Sind nende juures köitis?

See tiim oli täielik legend ja need tegelased ka. Jordan on mu meelest GOAT (greatest of all time ehk kõigi aegade kõige parem – toim.) ja that’s it (jutul lõpp – toim.). Scottie Pippen oli üliefektiivne ja Dennis Rodmani vastuolud olid ka võluvad.

Oletame, et kodanik Michael Jeffrey Jordan poleks NBA-sse tagasi tulnud, siis kas 1990-ndate teises pooles oli korvpallis veel mõni selline persoon või tiim, kelle pärast Sa oleksid viitsinud ennast öösel üles ajada?

(Penny) Hardaway ja (Shaquille) O’Neali paar oli ka äge, samuti (Kobe) Bryant ja (Shaquille) O’Neal. Isa lemmik oli Larry Bird, aga ma tol ajal ei saanud tema fenomenist eriti aru. Nüüd tagantjärele Youtube’ist vaadates saan aru küll.

Kas Sinu NBA huvi kandus mingil määral üle ka Euroopa või Eesti korvpallile? Või siinpool ookeani toimuv pole Sind kunagi paelunud?

Euroopa liiga ei huvitanud absoluutselt, aga Eesti korvpalli jälgisin 1990-ndate alguses huviga.

Kui palju Sa töö ja kõigi tegemiste kõrvalt tänapäeval korvpalli jälgid?

Praegu pole enam eriti vaadanud. Paar aastat tagasi vaatasin ühte mängu ja mulle tundub, et mäng on läinud NBA-s pehmemaks. Justkui neil oleks seal mingi džentelmenide kokkulepe, et kui keegi tahab ägeda pealtpanekuga kaadrisse jääda, siis teised ei sega.

Kes on Sinu lemmiktiimid NBA-s või Euroliigas ning miks just need tiimid Sulle sümpatiseerivad?

Ei jälgi üldse.

Kas Sul on praegusel ajal ka päris lemmik korvpallur? Kes see on ja miks just tema?

Oli Kobe Bryant. Särav isiksus ja elegantne skoorija, tassis alati oma tiimi. Teiste kohta ei oska enam arvata.

Milline on Sinu elu kõige vägevam korvpalliga seotud elamus?

Kui nägin lapsena esimest “päris” korvpallurit lähedalt. Lihtsalt seepärast, et tajusin, kui suured nad on!

Kas oled käinud ka kohapeal mõnda NBA mängu vaatamas?

Ei ole käinud kahjuks.

Kui palju jälgid Eesti korvpallikoondise tegemisi?

Ei ole üldse jälginud.

Kui palju on advokaatide hulgas korvpallifänne?

Kindlasti on palju. Advokatuuris oli või on isegi grupp, kes kossu käisid mängimas. Minu teada Ants Nõmper käis mängimas, Indrek Leppik, Raiko Lipstok. Aga kindlasti on neid rohkem.

Kui palju jõuab Sinu töölauale spordiga seotud kaasusi ning milles need põhiliselt seisnevad? Kas oled kunagi esindanud ka mõnd korvpallurit?

Kossumehi pole ma esindanud. Spordi valdkonnas on olnud mul dopingu- ja muud distsiplinaarjuhtumid. Olen esindanud nii sportlasi kui ka spordiorganisatsioone.

Kuidas on nii, et dopingurikkumistes tundub olevat nii palju halli ja vaidlemist võimaldavat ala? Tavainimesele tundub, et asi on ju täiesti must-valge, kas kasutas või ei kasutanud.

Kunagi see oligi nii, sest seadmed tuvastasid aineid vaid sellise kontsentratsiooniga, et positiivne proov ei saanud kuidagi viidata juhuslikule saastumisele. Nüüd on võimalik dopinguaine oma organismi saada ka puutega, rääkimata saastunud toidu söömisest, toidulisanditest jne.

Kas sportmängud (sh korvpall) on selles osas paremas seisus, et neid ei hakka dopingukoll ilmselt kunagi selliselt mõjutama, nagu osasid üksikalasid, kuna dopingul pole sportmängudes kaugeltki nii suurt mõju tulemustele kui paljudel üksikaladel?

Seda ma ei oska öelda. On ka väga palju individuaalalasid, kus dopingujuhtumeid on väga vähe, näiteks tennis. Või siis alad, mille vastu dopingukütid üldse huvi ei tunnegi, näiteks autosport.

Kas sportlase esindamine kohtus on ka kuidagi teistmoodi kui tavainimese puhul? Kas sportlased on ka kohtus näiteks riskialtimad, võiduhimulisemad, emotsionaalsemad?

Minu tähelepanek on see, et sportlane elab dopingusüüdistust väga üle. See on valdkonnas nagu põhipatt ja seda süüdistust võetakse väga tõsiselt ning elatakse väga raskelt üle, kui sportlane pole enda teada midagi valesti teinud. Väga sügav isiklik side on sportlasel oma dopinguvaidlusega.

Nagu Sinu töös on oluline roll kohtunikel, siis ka korvpallis on kohtunikud üks tähtis mängu osa. Kas Sinu arvates on kohtunike eksimused mängu loomulik osa või Sina tahaksid kohtunike eksimused ära kaotada?

Need on mängu osa. Reeglid on inimeste poolt loodud ja seega inimeste poolt tõlgendatavad.

Korvpallireeglid jätavad kohtunikele mõningates olukordades omajagu tõlgendamisruumi. Kuidas seaduste maailmas see on, kui palju seadustes kohtunikel tõlgendamisruumi on?

Seadustes on tõlgendamisruumi palju, aga enamik vaidlusi ei käi normi tõlgendamise üle, vaid faktide üle. Vaieldakse selle üle, mis juhtus ja kuidas õigusnorm sellele rakendub.

Sa oled öelnud, et Sulle ei meeldi kohtus kaotada ning see teeb Sul olemise lausa füüsiliselt halvaks. Kas oled mõelnud, et see on Sul ühine joon Michael Jordaniga, kes samuti vihkas kaotamist nii väga, et ka suvalises mündiviske duellis või kaardimängus pidi ilmtingimata kõigile pähe tegema?

Jordan oli selles osas täiesti patoloogiline kuju, aga eks ta sellepärast nii suur meister ongi. Ma olen oluliselt pehmem tegelane.

Kas see on inimloomuses sees, et kõik ei suuda kaotustega leppida ning proovivad võita iga hinna eest, ka pettusega? Kas näeme ka tulevikus spordis dopingukaasusi ja teisi erinevaid pettusi?

Ilmselt on. Arvan, et me näeme “päris” dopingukaasuseid järjest vähem, sest kõik saavad aru, et vahelejäämise tõenäosus on nii suur, et risk ei tasu ära. Aga dopinguainega juhusliku saastumise juhtumeid näeme tulevikus järjest enam, sest mida täpsemad on masinad, seda tõenäolisem on risk, et pissipurki jääb märk, et oled viibinud vales keskkonnas. Neid sportlasi, kes vale inimesega kätlemise või valest klaasist joomise tõttu karjääri kaotavad, näeme tulevikus palju rohkem.

Lõpetuseks, kummal on vägevam habe, kas Paul Keresel või NBA staaril James Hardenil?

Siin pole küsimustki. James Hardenil kahtlemata on vägevam, aga Paul Keresel, abikaasa sõnul, on ilusam!

scroll to top