Close

INTERVJUU | Malik Toppin tuli Viimsisse motiveeritult: teadsin, et pärast Soome hooaega pole tiimid minust eriti vaimustuses

-Malik Toppin | Foto: Siim Semiskar

Meeskondade komplekteerimine igaks hoojaks on alati põnev teema. Kes? Kustkohast? Kas ta on hea? Uute meestega kaasneb alati palju küsimusi. Seda kõike küsiti ka Malik Toppini, Viimsi/Sportlandi keskmängija kohta. Eesti publiku jaoks uus nägu Toppin, kelle teekond Eestisse on lihtsalt öeldes olnud huvitav, on tegemas väga korralikku hooaega. Nii kaitses kui ka ründes vastastele peavalu valmistava keskmängijaga seekord vestlesimegi. Juttu oli nii Soome korvpallist, künklikust ülikooliajast kui ka meeskonna praegusest minekust ja käesoleva hooaja eesmärkidest.

Käimasolev hooaeg on Toppini esimene Eestis. See pole siiski ameeriklase jaoks esimene hooaeg Euroopas. Võrdlemisi keerulise teekonnaga Toppin mängis eelmisel hooajal Soomes Kauhajoki Karhu Basketi ridades, tulles nendega Soome meistriks. Too hooaeg jäi tal pigem kesiseks: 15 minutiga olid Toppini keskmised näitajad 8,1 punkti, 4,1 lauapalli ja 0,3 korvisöötu. Tänavusel hooajal on Toppini roll olnud palju suurem ja ta on tegemas oma karjääri parimat aastat: keskmiselt 32 mänguminutiga 18,5 punkti, 7 lauapalli ja üks viskeblokeering. Nende näitajatega on Toppin liiga üks parimaid korvikütte (hetkel teisel real, aga vahed on väikesed – toim.) ja blokkide arvestuses seitsmes.

Korvpall24 portaalile antud intervjuus, mis tehti pärast Viimsi kohtumist Kalev/Cramoga, saame teada Toppini keerulisest ülikooliajast ja sellest, kui raske on alustada oma teekonda Euroopas. Mainimata ei jää ka Viimsi noored ja mõned potentsiaalsed murekohad. Praeguse seisuga on 25-aastane ja 205 cm pikkune Toppin aidanud Viimsi Eesti-Läti liigas kuuendale kohale ja avaldab lootust, et võistkond on suuteline tegema veelgi enamat kui eelmisel hooajal.

Eelmisel hooajal mängisid Soomes? Kuidas võrdleksid nii taseme kui ka mängustiili poolest Eesti ja Soome korvpalli?

Arvan, et Soome korvpalli tase on võib-olla natukene kõrgem. Arvan nii, kuna Soomes on igas tiimis neli ameeriklast. Panin tähele, et siin osadel on, osadel ei ole. Meie tiimis on näiteks kaks. Mulle tundus, et intensiivsus oli Soomes natukene kõrgem, aga liigadel pole minu arvates suurt vahet.

Kuidas kirjeldaksid oma ülikoolikarjääri? Alustasid esimeses divisjonis, aga siis tegid sammu madalamale tasemele. Mis oli sellise valiku põhjus?

Esimesel ülikooliaastal oli palju probleeme treenerite ja tiimiga, mõned esmakursuslased läksid tol aastal ära. Pärast seda otsisin teist kohta ja avastasin junior-kolledži. Ma ei teadnud sellest just palju, aga sattusin lõpuks Kansasesse. Läksin sinna ja tegin korraliku aasta ning sain ka mõned teised pakkumised. Lõpuks läksin ikkagi Salemisse, teise divisjoni kooli ja seal jätkasingi.

Sinu karjääri üldpilti vaadates on aru saada, et midagi pole kergelt kätte tulnud. Kas oli ka momente, kus tahtsid nii-öelda rätiku ringi visata ja mis selle ära hoidis?

See on hea küsimus. Esimesel aastal NCAA I divisjonis tõesti natukene tundsin seda. Tiim polnud hea ja olime raskustes ning ma ei saanud väga mängida. See oli esimene hetk, kus hakkasin natukene korvpallis kahtlema. Mäletan, et teine olukord oli II divisjoni koolis, kus meil ka natuke kehvasti läks. Mul endal läks tegelikult hästi, aga ma eelistan tiimi edukust. Seda meil aga polnud ja see oli mulle suureks probleemiks. Kui ma Soome läksin, ei mänginud ma nii palju kui oleksin soovinud, aga seal oli ka trobikond vanemaid kutte. Ma võtsin seda kui aega, kus õppida ja ma õppisingi. Loomulikult oleksin tahtnud rohkem mängida, aga tiimil läks väga hästi, läksime tiitlini välja. Oleks võinud rohkem mängida, aga võtsin sealt palju kogemusi kaasa ja üritan sel aastal seda Eestisse tuua.

Alustasid oma profikarjääri Saksamaal. Kuidas kulges kohanemine Ameerika korvpallist Euroopa omasse?

Ma ei teadnud Euroopa korvpallist ülemäära palju. Mõned reeglid on erinevad, näiteks ei või jalgu teatud moodi liigutada, muidu saad jooksu. Kohanemine oli korralik, aga aja möödudes harjud asjadega ära. Alguses tegin palju praaki, kuna mäng on siin erinev. See on palju meeskondlikum, mitte individuaalselt üks-ühele.

Rääkides kohanemisest – kas oled sel hooajal positsiooni vahetanud? Praegu tegutsed keskmängijana, aga enne seda mängisid paberite järgi justkui äärena. Kuidas see ümberharjumine läks?

Tegelikult mängisin Soomes ka keskmängija positsioonil. Väga suurt ümberharjumist polnud, kuna olen peaaegu kogu Euroopa karjääri “viie” peal mänginud.

Kumba positsiooni Sa ise eelistad, kas keskmängijat või äärt?

Olen harjunud mängima keskmängijana, mõistan seda rolli ja mida seal teha paremini. Tunnen ennast “viite” mängides mugavamalt.

Kes on parim mängija, kelle vastu oled keskmängija positsioonil Eesti-Läti liigas mänginud, nii kaitses kui ka ründes?

Üks kutt, kes mulle väga meeldib, on (Karlis) Silinš Ljepajast. Arvan, et ta on väga hea mängija. Kindlasti peab tema vastu oma parimat mängu näitama. Ja veel üks mängija, kelle vastu mängisin hooaja eel. Keilast, mul ei tule ta nimi kohe meelde.

Mõtled Matej Radunicit?

Jah! Me mängime varsti Keilaga, nii et ootan seda, ta on väga hea vastane.

Viimsi on saanud palju kiita klubi juhtimise poolest, see on põhjalikult üles ehitatud, alates noortest kuni nüüd profimeeskonnani välja. Kas see hea juhtimine ning korralik struktuur on tuntav ka mängijate poolt ja kas on kergem mängida teades, et tagala on korras?

Jah, arvan küll. Muidugi on see alles mu esimene aasta siin. Mulle räägiti, et see on nende teine hooaeg Eesti-Läti liigas ja tean, et eelmine hooaeg läks neil väga hästi ning nad käisid finaalis ära. Tahtsingi tulla siia selle teadmisega, et meil läheb hästi. Olin kuulnud, et sel hooajal pole ehk sama palju nii-öelda pusletükke, kui oli eelmisel aastal, aga arvan, et meil on ikkagi suur võimalus häid asju teha. See, kui inimesed meid toetavad, on suureks abiks.

-Malik Toppin | Foto: Siim Semiskar

Meeskonnas on palju mängijaid, kes alustasidki Viimsis noore poisina. Kellel neist on Sinu arvates kõige helgem tulevik?

See, kellel minu arvates hästi läheb, on Birk (Birger Arop). Arvan, et Birkil on palju potentsiaali. Ta oskab visata ning kui ta natuke veel õpib, võib tal väga hästi minna.

Mainisid enne, et tiimis on kaks ameeriklast, Sina ja Devin Lee Harris. Kuidas teil Deviniga omavahel läheb, kas koos on olnud kerge mängida?

Arvan, et meil tekkis side kohe alguses. Muidugi polnud mina tema mänguga ega tema minu omaga tuttav, aga pärast paari hooajaeelset mängu hakkasime hästi klappima ja sealt kandus see edasi. Hooaja alguses viskas ta mulle alley-oop‘e ja ma vormistasin neid ära, see oli väga lõbus. Sobisime kokku kohe algusest peale.

Üks asi, mis meeskonnal hästi läinud pole, on kolmeste viskamine. Protsendi järgi olete liigas lausa viimasel kohal. Mis on selle põhjuseks ja kas võib oodata selle elemendi paranemist?

Arvan, et paranemist võib oodata küll. Usun, et oleme kolmeste viskamises head, aga vahest on meil kokkumänguga raskusi. See on küll halb, aga arvan, et võime olla väga hea visketiim. Peame lihtsalt natukene rohkem keskenduma ja oma rütmi üles leidma, siis hakkab meil hästi minema.

Individuaalselt on Sul see hooaeg väga edukalt läinud. Sa juhid liigat keskmiste punktide arvestuses ja viskeblokeeringutega oled esiviisikus. Mis on olnud selle hea hooaja põhjuseks?

Eelmisel aastal Soomes olles tahtsin mängida, aga ei saanud võimalust… või noh, tegelikult sain, aga tahtsin näidata, et mõistan ikka korralikult mängida. Teadsin, et pärast Soome hooaega pole tiimid minust eriti vaimustuses ja soovivad näha, mida ma tegelikult suudan teha. Ükskõik mis tiim mind tahtnud oleks, oleksin niikuinii üritanud näidata enda kõige paremat külge. Siia tulles tahtsingi näidata, milleks võimeline olen ja tahtsin selle, mis jäi Soomes tegemata, siin ära teha.

Seni on ka tänavune hooaeg Viimsi jaoks üpris hästi kulgenud, kui olete üsnagi mugavalt play-off‘i kohal. Mida arvad Sina, mis on tiimi realistlikud ootused? Kas soovite teha veel rohkem või lihtsalt korrata eelmise hooaja saavutusi?

See on alati eesmärk, et teha veel paremini kui eelmisel aastal. Nii palju, kui olen kuulnud, oli eelmisel aastal rohkem erinevaid pusletükke väljakule panna. Aga mulle see ei loe. Arvan, et see, mis meil on, on piisavalt hea ja usun, et võime teha nii mõndagi, kui me keskendume. See ongi põhiline eesmärk.

Mis on Sind Eestis veedetud aja jooksul kõige rohkem üllatanud? 

Väga midagi polegi. Mõne ajaga harjub Euroopas elamisega ära. Üks asi, mida võin välja tuua, on ilm. Minu arvates on see sama nagu Soomes, nii et Soomest siia tulles polnud harjumine keeruline.

scroll to top