Close

INTERVJUU | Pärnu Sadama klubijuht Johan Kärp: kui minuga midagi ei juhtu, siis tahame ka järgmisel aastal eurosarja mängida

-Johan Kärp | (c) Foto: Korvpall24

Johan Kärp on ilmselt mees, kes korvpallisõbrale suuremat tutvustamist ei vaja. Tegemist on Pärnu mehega, kes võttis 2017. aastal Mait Käbinilt üle Pärnu meistriliigatiimi juhtimise. Korvpallikool Pauluse asutaja ja endine korvpallitreener Kärp on klubijuhina Pärnu Sadamaga võitnud Eesti meistrivõistlustel kaks pronksi, ühe hõbeda ning eelmisel hooajal võitis ta paljude südamed, kui klubi ajaloos esmakordselt tõsteti üles Eesti meistrikarikas. Lisaks teeniti mullusel ajaloolisel hooajal ka Paf Eesti-Läti liiga pronksmedalid.

Uue hooaja algus on aga valitsevale meistrile olnud keeruline. Hooaja esimest poolt on varjutanud suvel toodud välismängijate karmid vigastused, pikalt kestnud kaotusteseeria Eesti-Läti liigas ja eurosarjas, mängijate lahkumised ja ka suvel klubiga liitunud peatreeneri Toomas Annuki väljavahetamine.

Korvpall24 portaal sai valitseva Eesti meistri klubijuhi Johan Kärbiga vestelda jaanuari alguses Kalevi spordihallis, kui Pärnu Sadam kohtus sel hooajal esmakordselt BC Kalev/Cramoga, kellega mullu kevadel võimas poolfinaalseeria maha peeti. Kärbiga tuli juttu keerulisest hooaja esimesest poolest, eurosarjas osalemisest, valitsevale meistrile peale pandavast survest, välismängijatest, Pärnu publikuhuvist ja klubijuhi ootustest hooaja teiseks pooleks. 

Esimene mäng Kalev/Cramoga sel hooajal peetud ja see oli ka esimene omavaheline mäng pärast seda, kui pidasite kevadel pöörase poolfinaalseeria. Mis tundega Sina mängule vastu tulid?

Meie jaoks on iga mäng Kalev/Cramoga väga tähtis ning oleme alati piisavalt motiveeritud, et nendega mängida. Praeguse väikese rotatsiooni juures olid poisid selles mängus tublid. Meil on mehi pingi pealt juurde tulemas ja küll me selle Cramoga veel mängida saame. 

Mis pilguga vaatasid seda, et endised Pärnu mehed, kes eelmisel hooajal tiitli võitsid (Heiko Rannula, Hugo Toom, Artur Konontšuk, Alterique Gilbert – toim.) ning mõni hooaeg tagasi klubis olnud mängumees (Henri Wade-Chatman – toim.) on tänase vastase ridades?

Eks ma ikka hoian alati kõigile pöialt. Loodan, et Hugo (Toom) ja Artur (Konontšuk) areneksid edasi ja seda nad on ka teinud. Ega ma muud neile soovida ei oska, kui ainult kõike head.

Pärnu on sellel hooaja esimesel poolel saanud kõvasti räsida erinevate vigastuste ja muude probleemidega, kuid tänaseks paistab, et olete vaikselt sellest august välja ronimas. Mis selle kõige taga on?

Ega ma ei oskagi öelda, et kas see on mingi valitseva meistriga kaasnev karisma või milles see teema on. Nii hullu poolaastat pole minu klubijuhi aja jooksul olnud. Pead norgu me kindlasti ei lase, sest kevad on alles ees ja ma ei kahetse üldse, et me selle eurosarja ette võtsime, ükskõik kuidas seal ka läks. Saime oma kaks võitu kätte ja igal juhul jätkan Pärnuga seda eurosarja, sest tahan seda klubi järk-järgult ehitada aina professionaalsemaks ning üritan klubile aina raha juurde saada. Kõik on selle nimel, et oleksime pidevalt konkurentsis mitte ainult Eestis, vaid ka mujal ehk tööd on tegelikult väga palju teha.

Kui lihtne või keeruline oli minna toetajate jutule koos meistritiitli ning ambitsioonidega eurosarjas, et võistkond saaks toetust juurde?

Meil oli kohe paar nädalat pärast meistritiitli võitu suur koosolek linnavalitsuse, korvpalliliidu ja suurtoetajatega. Mul oligi üks väga suur küsimus, et kas see samm eurosarja on õige valik kogukonna jaoks, eriti praeguste kulude ja hindade juures. Sain selle toetuse, selles mõttes läks väga hästi, et linn ning toetajad tõstsid oma toetuseid, tänu millele saame sel aastal hakkama. Ainult et see kõik on väga raske, sest vigastused, mängijate vahetused, agentide tasud ja kõik operatsioonid maksavad. Aga see, mis ei tapa, teeb ainult tugevamaks ning oleme sellest kõigest väga palju õppinud. 

Vahepeal oli teil käsil pikk kaotusteseeria (koos Eesti-Läti liiga ja FIBA Europe Cupiga saadi seitse kaotust järjest – toim.). Kui palju on Sul hooaja esimesel poolel ette tulnud olukordi, kus pidid toetajatele aru andma võistkonnas toimuvast?

Meil on õnneks ülimõistlikud toetajad, kel loomulikult tekivad vahepeal küsimused, aga nad näevad ka, et meil on halb õnn olnud, kui kaks põhimängujuhti said kohe hooaja alguses vigastada (ameeriklane Andre Walker ja ukrainlane Vadym Kozak said mõlemad hooaja alguses karmid põlvevigastused – toim.). Mõned kaotused olid lubamatud tõesti, eriti need suured kaotused eurosarjas. Ma pole küll täna näinud, et ükski sponsor oleks tulnud minu juurde, et me võtame toetuse ära, sest ka nemad on spordimehed ja jagavad asja. Hetkel oleme play-off‘i piiri peal ja rotatsiooni tuleb kindlasti mehi juurde ning me veel näitame, kes see Pärnu tegelikult on. 

Kriitika on üks osa, mida iga spordiala puhul tuleb taluda. Kuidas Sina valitseva Eesti meistrina oled seda vastu võtnud?

Iga kriitika on tegelikult põhjendatud olnud, sest valitseval Eesti meistril ongi alati ootused suuremad. Aga tuleb ka endale aru anda, et võib-olla tuli ajalooline tiitel eelmisel aastal Pärnusse erinevate asjade kokkulangemisel. Ma nüüd ei pea Pärnut selliseks võistkonnaks, kes peaks olema teistest peajagu üle, eriti kui räägime täna Kalev/Cramo eelarvest ja komplekteerimisest. Ma talun kriitikat küll, ei lase enda tööd sellest segada. Pigem kriitika annab mulle motivatsiooni klubisse asju juurde teha, sest väikeses linnas klubi ehitamine ei lõppe mitte kunagi. Ainult et kas seda teen mina või teeb seda keegi teine.

Treenerite vahetuse olete ka juba hooaja esimesel poolel läbi teinud. Kuidas uus duo Gert Kullamäe ja Martin Müürsepp töötab? 

Väga hästi töötab. Ma näen progressi, mõlemad on väga kogenud mehed, kes teavad korvpalli väga põhjalikult. Aeg-ajalt tekib poistele trennis otsa vaadates küsimus, et kuidas nad nii lapsikuid vigu suudavad teha, mis loomulikult ajab neid ka närvi, olles ise ju kõval tasemel mänginud. Martin teeb meil pikkadega väga head tööd ning see Gerdi emotsionaalsus ja positiivsus on asi, millega olen väga rahul ning mis seal salata, oleme sama veregrupi mehed ka omavahel, mis peaks igati sobima.

Mida tõi ja andis Toomas Annuk Pärnu võistkonnale, mille üle tänaseni talle tänulik oled?

Toomasel olid omad nägemused korvpallist ja ta oli väga hea spetsialist videote lõikamisel ja võistkonnale ettenäitamisel. Täna on see veidi teistsugune, rõhk läheb teistele asjadele. Toomasele tuleb igal juhul tänulik olla meie juures veedetud aja eest ja saime kindlasti uut kogemust juurde. 

Euromängud on kindlasti olnud Pärnule sel hooajal üheks põhiliseks märksõnaks ning positiivses mõttes saite sealt kaks võitu kaasa. Kui palju aitasid euromängud kaasa Pärnule kui klubile nii finantsiliselt kui ka muidu?

Finantsiliselt ta muidugi positiivselt kaasa ei aidanud. Rahaliselt teeb see asja raskemaks, aga mõned asjad ongi elus need, mida ei saa rahaga mõõta. Kui vaatame korvpallipilti Eestis vähe laiemalt, siis see on ju igati positiivne, et Pärnu-sugune võistkond eurosarjas osaleks, just tänu toetajatele ja Pärnu linnale. Aga olen seda varemgi öelnud, et tahan seda jätkata ning proovime teha asja mõistusega, et end ka mitte üle võlli komplekteerida, sest kõik need meie selle aasta jamad hakkasid vigastustest pihta. Esiteks läks Ivo Van Tamm katki ja siis kaks põhimängujuhti. Jube raske on kohe kedagi asendada. Korvpall ei too ju raha sisse, erinevalt jalgpallist, kui pääsed edasi. 

Mida positiivset tänu euromängudele õppisite ja mida head nendest tulevikuks kaasa annab võtta?

Tegelikult on päris palju kaasa võtta. Mingil hetkel teeme Gerdiga kindlasti selle kohta ka pikema analüüsi. Tänu euromängudele näeme ära, kus me oleme, millised on eelarved, korraldus ja organisatsiooniline pool, kuhu on meil samme teha. Tegelikult need kõik mängud, mis me kodus mängisime, läksid hästi. Väljas ebaõnnestusime. Nüüd tulebki teha analüüsid, miks me väljas niimoodi ebaõnnestusime ning ära lagunesime. Eelkõige on eurosari ikkagi kogemuseks poistele, sest nad lähevad enesekindlamaks mängides Den Boschi suguste võistkondade vastu. Poisid ei karda enam Kalev/Cramo mehi niimoodi nagu vanasti. Sellepärast eurosari ongi jube kasulik, tahakski proovida, et Eesti kutid saaksid rohkem seda eurokogemust. Seda julgen küll välja öelda, et kui minuga midagi ei juhtu, siis ka järgmisel aastal tahame kindlasti eurosarja mängida. 

Olete muutnud ka veidikene oma kodumängude korraldust. Kui palju uusi fänne tänu meistritiitlile ja euromängudele saali olete suutnud tuua? 

Ütlen ausalt, et esimesel poolaastal pole eriti märgatavat kasvu võrreldes eelmise aastaga näha. Seetõttu teeme 18. jaanuaril suure mängu Keilaga, kus laseme kogu Pärnu rahva tänu toetajate abile tasuta sisse. Meil on väga hea fänniklubi olemas, kes oma rahadega siia (Tallinna – toim.) sõitsid ja pileti ostsid. Müts maha selle eest, meid pole küll fännid kuhugi jätnud.

Millised pealtvaatajate numbrid võrreldes eelmise hooajaga on?

Arvan, et on mõõdukas kasv, meil lihtsalt juhtus pahasti see, et november-detsember oli järjest nii palju kodumänge ja see võtab mingi osa kindlasti ära, sest kes see ikka jõuab kogu aeg uut kümneeurost piletit osta. Euromängud olid samamoodi vahel, mis tõigi liiga palju kodumänge kokku, mille tõttu keskmised numbrid eriti kasvanud pole. Aga viimane kodumäng TalTechiga oli 600 inimest kohal, erilist turundust ei teinud, väga kihvti atmosfääri tekitasime ja küll kevade poole saali rahvast täis suudame saada. Kõik oleneb muidugi sellest, kuidas ise mängime. 

-Johan Kärp | Foto: Pärnu Sadam Facebook

Sa juba mainisid, et teil on 18. jaanuaril Keilaga tulemas Eesti-Läti Ühisliiga kodumäng, mis kannab 22 sendi nime. Räägi, kust see mõte tuli ja kas on lootust, et saali saab publikut täis?

See idee tuli meiega sel aastal liitunud Per Källmanilt, kes tuli Pärnusse oma pensionipõlve veetma, kuid võtsime ta enda juurde tööle. Ta on olnud juhtivatel positsioonidel FIBA-s ja Rootsi korvpallis. See on Rootsi idee, mis on väga hästi toiminud kogukonnamänguna ja see 22 senti tuleb väga lihtsal põhjusel, et aastal 22 tulime Eesti meistriks. Iga pealtvaataja kohta, kes mängule tuleb, maksab iga toetaja, olgu ta uus või vana, 22 senti. Kui tuleb 1000 inimest, siis tegelikult see maksab ettevõtjale ainult 220 eurot ja maksimum on 2000 inimest, mida saame Pärnus saali lasta. Tänu sellele üritusele otsime uusi toetajaid, tugevdame kogukonda ja proovime tuua sponsoreid saali. Teine asi on muidugi ka see, et iga laps, kes saali tuleb, toetab samamoodi 22 sendiga noortekorvpalli süsteemi Pärnus, kuhu peame rohkem rõhku panema, et saada korralik mass õpilasi juurde. Selle nimel peab kõvasti tööd tegema. 

Rääkides veel rootslasest Per Källmanist. Kui palju on tema erinevad kontaktid ning kogemused võistkonda edasi aidanud? 

Eriti FIBA mängudes oli mul selline tunne, et ta teab kõiki inimesi, kui me kuskil käisime. Tal ongi olemas selline taust, mida meil oli vaja, sest oleme võistkond, kes teeb alles esimesi samme eurosarjas. Tema kogemused kuluvad meile praegu väga marjaks ära. Need FIBA regulatsioonid, millega nad koos minu abikaasaga kogu suve töötasid, on nüüd kõik peas. Mis värvi miski olema peab ja milline joon kaetud peab olema. Nad on täis profid, et võiksid seda know-how‘d müüma hakata (Naerab.).

Uued täiendused välismaalaste (leedukas Tadas Pazera ja ameeriklane Isaiah Hart – toim.) ja Saimon Suti näol on andnud võistkonnale hooaja teiseks pooleks kindlasti lootust, et teine poolaasta tuleks parem kui esimene? Kui väärt täiendustega nende puhul tegu on?

Tegelikult on niimoodi, et Matt (austraallasest keskmängija Matthew McCarthy – toim.) peaks ka kohe tagasi tulema oma vigastusest. Jälle ma ütlen, et palju võib neid vigastusi olla ühe aastaga. Saimoni puhul me tegelikult näeme ju samamoodi, et ta tuleb alles tagasi pika vigastuse pealt ja trennis on näha, et ta on praegu umbes 90% valmis. Lisaks otsime korvi alla suurt jõudu juurde, mõned mehed on välja valitud, osadega hakkan isegi kohe õhtul vestlema, sest mängu ajal tuli mitu sõnumit. Me kerime ennast vaikselt veel tugevamaks, et rotatsiooni juurde saada, sest nagu täna näha oli, pole 7-8 mehega tegelikult üldse lihtne.

Mida head on Sul öelda tänaseks klubist lahkunud välismaalaste kohta? (Pärnust olid hooaja esimese poole jooksul läbi käinud ameeriklased Andre Walker ja Troy Barnies, ukrainlased Sergiy Pavlov ja Vadym Kozak ning lätlane Davis Geks – toim.)

Tegelikult olid kõik väga toredad, sest nad ju tulidki tegelikult just sellepärast, et meil see vigastuste jama tekkis ja oleks midagi pingilt võtta. Konkreetselt olidki meestega novembri lõpuni lepingud, et eriti (Davis) Geks ja (Sergiy) Pavlov aitasid meid nii palju, kui said. Ilma nendeta oleks tõsiselt raske olnud. Saab ainult tänulik olla, et nad meile appi tulid ja suhteliselt odava hinnaga. Nüüd nad on siiski liikunud paremate lepingute peale edasi (Geks liitus näiteks BK Liepajaga – toim.). 

Lõpetuseks, millised ootused on Sul teiseks hooaja pooleks?

Esiteks kindlasti, et püsiksime terved. Kui seda suudame, siis komplekteerime end just nii, et oleksime konkurentsivõimelised igas liigas medalitele mängima. Nüüd on ülitähtis, et Eesti-Läti liigas play-off‘i saada ja et me ei saaks kohe ülikõva vastast vastu. Prometeyd üritaks igal juhul vältida. Eestis alla medalite pole meil mingit eesmärki ja kui tegelikult öelda, siis igal juhul tahame finaali jõuda, kuigi tundub, et Kalev/Cramo ja Tartu on praegu väga heas seisus. Elu läheb edasi ja küll me veel mängime nende kõigiga.

scroll to top