Close

INTERVJUU | Tormi Joonatan Metsla käib Itaalias Joonas Riismaa jälgedes ning tahab tõusta Saaremaa parimaks korvpalluriks

-Tormi Joonatan Metsla | Foto: Pistoia Basket Academy Facebook

Saaremaa korvpalluritel on kohalikus kõrgliigas olnud täita oluline roll, aga piiri taga pole sealsetest meestest veel keegi suutnud ennast kehtestada. Kolm aastat tagasi Itaaliasse siirdunud 17-aastane saarlane Tormi Joonatan Metsla on võtnud endale eesmärgiks selle tee ette võtta, et teha korralik korvpallurikarjäär ning tõusta läbi aegade parimaks Saaremaa kossumeheks.

Korvpall24 tegi Pistoia Basketi 195 cm pikkuse tagamängijaga intervjuu, et uurida, kuidas noormees omal ajal Itaaliasse jõudis, kui keeruline oli väga noorena üksinda uude keskkonda minna, millised on tema senised aastad välja näinud, mis roll on tal vastavalt klubi noortetiimis, Serie C tasemel pallivas meeskonnas ning Itaalia tugevuselt teisel liigatasemel toimetavas Pistoia tiimis.

Metsla sõnul on talle üheks suureks eeskujuks olnud Eesti koondislane Joonas Riismaa, kellega varem oldi Pistoias koos. Saarlasele Itaalias vanema venna eest olnud Märjamaa mees Riismaa tegi läbi täpselt selle teekonna, mis on Metslal endalgi eesmärgiks. Läbi noorteliigade Pistoia Serie A2 meeskonnas oluliseks lüliks kerkinud Riismaa teenis tänavu endale lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga Brindisi. Samades jälgedes tahab käia ka Metsla.

Sinu korvpalliteekond algas Orissaares. Kes Eestis Sinu treenerid on olnud ja mis kõige ägedamad mälestused Orissaarest noorteliigadest meeles on?

Orissaares olid minu treenerid Mati Rüütel, Margo Rüütel ja Andre Kuntsel. Üks mälestus, mis mul ilmselt eluks ajaks meelde jääb, on turniirilt Soomes. Pakun, et see võis olla aasta 2015 või 2016, mängisime kolmanda koha peale ühe Soome võistkonna vastu. Mängu alguses sai kohe üks meie põhimängijaid vigastada ja poolajaks olime juba 15 punktiga kaotusseisus. Treener tegi poolajal meie peale veidi kurjemat häält ning teiseks poolajaks oli meil võistkonnas täiesti uus hingamine. Rahulikus tempos vähendasime kaotusseisu ning lõpuks oli mängida 20 sekundit ning pall meie. Üks hetk murdis minu tiimikaaslane läbi, söötis mulle palli nurka, ründasin nurgast korvi ning lasin linnu teele. Minu endagi suureks üllatuseks läks see sisse. Mängida jäi veel 6 sekundit, kuid vastased enam skoorida ei suutnud. See oli meile üks väga suur võit ja usun, et see mäng ei lähe kunagi meelest.

Kes on Su lemmik Saaremaa korvpallur? Kui palju üldse tead siin viimaste aegade meistriliiga mängijaid, kes Saaremaalt pärit?

Minu lemmik Saaremaa korvpallur on päris kindlasti mu parim sõber Eke Rüütel, kes sellest aastast ookeani taga korvpalli mängib. Meistriliigast on Tormi Niits, treenime igal suvel Orissaares koos ning hoian talle alati pöialt ja jälgin ta tegemisi. Enamikku saarlastest, kes on mänginud ja mängivad tänase päevani meistriliigas, ma ikka tean. Hetkel tulevad kohe meelde Tormi Niits, Gert Kaldmäe, Mario Paiste, Indrek Kajupank. Mõni aasta tagasi mängis veel Tarva ridades ka Janis Vahter.

Kas eraldi eesmärk võiks olla ka parimaks Saaremaa korvpalluriks saamine? Kajupank on küll koondises mänginud, aga üheski välismaa kõrgliigas pole vist keegi nendest meestest mänginud. Kas teed ära ja võtad parima saarlase tiitli korvpallis?

Ega see kindlasti lihtne pole. Konkurents on kõva, aga eks ma annan endast parima ja äkki ühel päeval võtan ära selle tiitli (Naerab.).

Millal huvi Sinu vastu välismaalt tekkis ning millal Itaaliasse läksid? Kas mingeid võimalusi oli veel kas siis Itaalias või lisaks Itaaliale?

Huvi Itaaliast tekkis minu vastu Erkmaa korvpallilaagris, kus osalesin 2019. aastal. Seal jäin trennides silma Pistoia Basketi treenerile ja tegime laagris ka ühe individuaalse treeningu. Pärast laagrit hakati uurima, millal saaksin nii-öelda kohapeale vaatama minna, kas kõik sobib ning meeldib. Septembri keskel käisin oma isa ning agendi Marten Lombiotsaga Pistoias. Olime siin kolm päeva, tegin U15 võistkonnaga kaks trenni kaasa. Kõik sujus hästi, lõime klubiga käed ning oktoobri keskel tulin juba üksi siia. Mujalt klubidest huvi tol ajal polnud.

Kui palju te kodustega mõtlemiseks aega võtsite, et kas nii noorelt välismaale minna on ikka õige asi? Mis tunnetega ise esmakordselt kodust lahkusid?

Väga kaua tegelikult ei mõelnud selle peale, et kas minna nii varakult või mitte. Kui pärast laagrit juuli keskel juba esimesed jutud käima hakkasid, et võib-olla on Itaaliast huvi, olime vanematega selleks valmis. Kui tuli lõpuks see päris kutse, et saan proovima minna, küsisid vanemad, kas ma tõsiselt soovin minna. Vanemad usaldasid mind ja ütlesid, et see on minu otsus ning nad toetavad mind igal võimalikul viisil. Kuna leping, mille sõlmisin, oli 1+3 aastat, siis mul oli alati esimese aasta järel võimalus Eestisse tagasi tulla. Mul endal kodust ära minnes väga suurt närvi sees polnudki, pigem vastupidi. Olin just selline seiklushimuline ja ootasin seda minekut väga.

Kui raske oli Itaalias kohanemine ning kas praeguseks on itaalia keel korralikult suus ja suurt koduigatsust enam pole?

Eks ta natuke ikka aega võttis. Kuna kõik siin inglise keelt ei rääkinud, oli mul ka raske endale sõprussuhteid luua. Mõned tiimikaaslased oskasid, nendega sain päris kiirelt sõpradeks. Esialgu pandi mind ka kohe nelja Itaalia poisiga samasse korterisse elama, nendest ainult üks rääkis normaalselt inglise keelt. Kodus veetsin esimesed kuud pigem oma toas, uks kinni. Tänaseks on itaalia keel suus ja saan kõikide sõprade ja treeneritega itaalia keeles suhelda. Muidugi koduigatsus on ka, Eestis on ju lähedased inimesed ning sõbrad, kellega soovin samuti koos olla.

Räägime nüüd korvpallist. Mis vanuseklassis Sa noorte tasemel sel hooajal kaasa lööd ning kuidas teil läinud on? Mis nime all tiim noortes mängib?

Sel aastal mängin noorte tasemel U19 Eccellenza, hetkel oleme täpselt liigatabeli keskel võidusaldoga 4-4. Tiim mängib nime all Pistoia Basket Academy.

Kui rahvusvaheline teil seltskond tiimis on? Kas lisaks Sulle on veel välismaalasi? Kui palju ja kust riikidest?

Peale minu on võistkonnas veel üks mängija Serbiast. Ülejäänud poisid on kõik kohalikud.

Milline Su roll noortemeeskonnas on?

Noortemeeskonnas olen alati kindel esiviisikumees, saan keskmiselt päris suuri minuteid ning olen rolliga meeskonnas väga rahul.

Kui palju Sa Pistoia Serie A2 tiimiga kaasa lööd? Kas põhitreeningud on nendega või kutsutakse Sind n-ö vajadusel?

Serie A2 tiimis olen igal treeningul kohal, kuid eriti palju ma seal veel platsile ei saa. Hommikuti saan nendega jõusaalis käia ning individuaalseid treeninguid teha, õhtustes meeskonnatrennides sõltub meil päevast. Kuna tavaliselt on mäng meestel pühapäeval, siis esmaspäeval mehed puhkavad, teisipäeval ning kolmapäeval käin hommikul nendega ning õhtuti tavaliselt jookseme palju, 4-4 olukorrad jne. Seal saame mina ning mõni teine noormängija veel platsile. Neljapäeva hommikul saan ka hommikul meestega olla. Tavaliselt neljapäeva pärastlõunal on video vastasvõistkonna mängijatest, pärast teevad mängivad mehed väljakul 5-5 treeningu. Kui kõik mehed on kohal, olen kõrval ning pean olema alati valmis, kui keegi saab vigastada, sest siis pean väljakule minema. Tavaliselt kui mina ja paar noort veel kõrval oleme, saame teha jõusaalitreeneriga erinevaid kerelihase harjutusi ning hoida end nii-öelda soojas, et kui vaja sekkuda, oled kohe valmis mängima. Reedel on teine video, kus vaatame vastasvõistkonna liikumisi ning pärast väljakul vaatame, kuidas me nende vastu kaitses mängime ja jookseme nende liikumised kõik läbi. Laupäeval viskame soojaks, jookseme 5-0 olukordi ja pärast jälle viskame paarides. Pühapäeval käime veel korra vastaste liikumised läbi, viskame paarides ja õhtul on mäng. Kodumängudel käin ka pingil istumas, võõrsile ma ei saa veel kaasa minna, sest lähen siin liigas kirja kui välismaalane.

Kui pikalt Sinu leping Pistoiaga veel praeguse seisuga kehtib?

Minu leping kestab selle hooaja lõpuni. Selle hooaja lõpuks on mul itaallase pass käes. Järgmise aasta kohta ei oska veel midagi öelda, kas jätkan Pistoias või vahetan keskkonda.

Kui suureks eeskujuks on Sulle olnud Joonas Riismaa, kellega Sa eelmisel hooajal said Serie A2 tiimis ka koos olla?

Joonas on mulle kindlasti suureks eeskujuks. Pistoias oli ta mulle nagu suure venna eest. Kuna tema oli sama raja läbi käinud, mida mina hetkel käin, siis oli tema poole alati hea pöörduda, kui millegagi hätta jäin. Vahel viskas ta mind pärast trenni autoga koju, sain kellegagi ka emakeeles rääkida jne. Võib-olla ma ei osanud siis veel hinnata seda, kui hea on elada sellises keskkonnas, kui sul on kaasmaalane sinuga koos. Nüüd, kui teda enam siin pole, eks ikka on tunda veidi, et on teistmoodi. Väike igatsus ta järele ikka on.

Kas Riismaa on eeskujulik näide sellest, kuidas Itaalias on eestlasel võimalik ennast kõrgliigasse ja Eesti koondisesse välja töötada?

Absoluutselt! Mina ütleks küll, et see on eeskujulik näide, kuidas eestlasel on võimalik end kõrgliigasse ja Eesti koondisesse välja töötada. Joonas tegi kõike seda ka juba väga noorelt. Esimesed mängud algviisikus Serie A2-s juba 19-aastaselt. Loodan, et ma ei eksi, võib-olla tegi juba isegi 18-aastaselt. Ta viskas oma teisel hooajal Serie A2-s keskmiselt 10 punkti mängu kohta ning debüteeris ka Eesti meestekoondises juba varakult.

Kui palju Pistoia tiim Riismaast sel hooajal puudust tunneb?

Eks natuke ikka tunneb, aga õnneks võistkond leidis tema positsioonile ühe noore mängumehe, kes saab ka sellel positsioonil suurepäraselt hakkama.

-Tormi Joonatan Metsla | Foto: Pistoia Basket Academy Facebook

Kui palju oled mõelnud oma tuleviku peale? Kas plaan on teha tööd, et Sinust saaks profikorvpallur?

Muidugi! Praegu näen igapäevaselt vaeva, et ühel päeval saaksin korvpalli mängimisega elatist teenida. Sellepärast ma siia ju 2019. aastal tulin.

Kuidas ennast mängijana iseloomustaksid? Mis on hetkel Sinu tugevused ning mis elementide kallal kõige rohkem vaeva on vaja näha?

Inglise keeles ütleksin enda kohta combo guard. Võin mängida positsioone “üks” ja “kaks”, hädaolukorras ka “kolme”. Muidugi, et mängujuhti mängida, pean veel kõvasti vaeva nägema oma pallikäsitsuse kallal. Füüsis on kindlasti üks asi, millele pean palju rõhku panema ning samuti ka plahvatuslikkus. Olen suhteliselt aeglase pöiaga. Tugevusteks ütleksin, et vise ja mängulugemine ning n-ö korvpalli IQ.

Pistoia on hetkel liikumas tabeli tipus. Mis klubi eesmärk sel hooajal on?

Klubi eesmärk on lihtne, võita tiitel ja tõusta Serie A-sse.

Kas Sina pead tänavu veel leppima üksikute minutitega või on reaalne mingil hetkel keegi rotatsioonis üle mängida ja stabiilselt veidi suuremat võimalust saada?

Sel aastal pean veel leppima nende üksikute minutitega. Põhirõhk on ikkagi noorteliigal ja Serie C liigal, kus saan palju mängida. Serie C tiimi nimeks on Libertas Basket Montale ning mänguminuteid saan seal 30-35 ligi.

Kui palju Sa enda tegemiste kõrvalt korvpalli jälgid ja vaatad? Mis on Sul lemmikliigad ja -mängijad?

Korvpalli vaatan vabal ajal ikka päris palju. Kui pole just Euroliigas topeltmängude nädal, siis veedame poistega iga neljapäeva ja reede õhtu elutoas teleka ees Euroliigat vaadates. Kõige rohkem jälgingi ilmselt Euroliigat ja siis Eesti-Läti ühisliigat. Lemmikmängijat kui sellist mul pole.

Kui palju eestlaste tegemisi jälgid ja kas Sul on ka Eesti korvpallurite hulgas eeskujusid?

Eestlaste tegemisi jälgin ikka tihedamini, loen korvpalliportaalidest ja Delfi spordist, millega Eesti poisid eri riikides tegelevad. Eesti korvpallurite hulgas on minu jaoks eeskuju Joonas (Riismaa), kuna nägin igapäevaselt, kuidas ta siin treenis ja vaeva nägi. Üritan tema jälgedes käia.

scroll to top