Aastatel 2012-15 kolm hooaega Eestis mänginud leedulasest mängujuht Augustas Peciukevicius on pärast ühte aastat Pärnus ja kahte edukat hooaega Tartu Ülikoolis veetnud oma karjääri peamiselt Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kui on mänginud Hispaania tugevuselt teise liiga tiimides ning esindanud kolm aastat Belgias meistriliigaklubi Brüsselit.
Korvpall24 võttis tänavu Hispaanias LEB Goldi liigas Ourense meeskonnas palliva 30-aastase ja 191 cm pikkuse tagamehega ühendust, et uurida, kas ta pärast Eestist lahkumist on siinsel korvpallil ka silma peal hoidnud. Tulemuseks oli see, et leedulane rääkis pikas intervjuus väga huvitavaid meenutusi aegadest, mil ta veel Eesti korvpallisaalides toimetas.
Panime Peciukeviciuse konkreetselt ka fakti ette ning tahtsime teada, kas ta oli eelmise hooaja eestikate finaalseerias Pärnu Sadama või Tartu Ülikool Maks & Mooritsa poolt ning kas täpselt kümme aastat tagasi Pärnus mängides oli üldse kuskiltki otsast reaalne unistada, et Pärnu tähistab kunagi Eesti meistritiitlit. Lisaks uurisime, kas leedulane nägi ära, mis masti mängumehed kasvavad välja näiteks toonastest meeskonnakaaslastest Kristjan Kitsingust ja Mihkel Kirvesest ning kas ta teab, et Valmo Kriisa tegi veel mullu 47-aastasena tagasituleku kõrgliigasse.
Kas Sa mängid endiselt korvpalli või enam mitte?
Jah, ikka mängin. Hetkel mängin Hispaania esiliigas Ourense klubis.
Mis on Sinu arvates kõige tugevam klubi, kus Sa kunagi mänginud oled?
Ma olen mänginud paljudes heades võistkondades, aga ma ütleksin, et kas Brüsseli korvpalliklubi või siis Tartu Rock, kellega tulime kahekordseks karika- ja ühekordseks meistriliiga võitjaks.
Mida mäletad Eestis veedetud aastatest, kas mõni mäng on eriti eredalt meelde jäänud?
Mulle meeldis Eestis väga, Pärnus ja Tartus oli hea mängida. Iga hooaeg oli natuke erinev, kuid treenerid, mänedžerid ja mängijad, kes mind ümbritsesid, olid toredad inimesed. Mul on neist ainult head mälestused.
Kas suhtled mõne endise Tartu Rocki või Pärnu meeskonnakaaslasega siiamaani ja kui jah, siis kellega?
Enam ei suhtle kellegagi, kuna ma pole juba seitse aastat Eestis käinud. Sel ajal, kui Eestis mängisin, sain hästi läbi Rain Raadiku, Kristjan Evarti, Kent-Kaarel Vene ja Kristen Meistriga.
Statistika näitab, et olid hea vaheltlõigete tegija (2012/2013. hooaja põhiturniiril koguni 1,7 vaheltlõiget mängu kohta – toim.). Kuidas saada nii heaks vaheltlõigete tegijaks?
Pead lihtsalt kaitses aktiivne olema. Pead mängu mõistma ja natuke riske võtma.
Kes on Sinu arvates praegusel hetkel kolm parimat Euroopa korvpallurit?
See on raske küsimus. Kui NBA kutid Luka Doncic, Nikola Jokic ja Giannis Antetokounmpo kõrvale jätta, siis on keeruline vaid kolme mängijat esile tõsta, aga ma ütleksin, et Vasilije Micic, Sasha Vezenkov ja Nikola Mirotic.
Oled Leedu noortekoondistega võitnud U18 MM-i hõbemedali ja U16 EM-i pronksmedali. Mida Sa mäletad nendest turniiridest?
Ma mäletan neid turniire kogu oma elu. Rahvusmeeskonnaga võidetud medalid on alati väga erilised, ükskõik mis vanuseklassis. Need turniirid olid lühikesed, kuid mälestused jäävad kestma igavesti!
Miks on Leedu korvpall viimased 30 aastat olnud selgelt Baltikumi parim?
Arvan, et see kõik tuleb traditsioonidest. Leedus tahab iga poiss korvpalli mängida. Kui see ei meeldi või ei tule välja, siis proovivad nad midagi muud, aga alguses tahavad kõik saada korvpalluriks.
Eesti korvpall on seevastu olnud pikka aega Baltikumi nõrgim. Kas arvad, et suudame kunagi Leedule ja Lätile järele jõuda?
Näen järjest rohkem noori eestlasi mängimas kõrgemal tasemel, mistõttu arvan, et Eesti noortetöö on muutunud paremaks. Eesti korvpalliliiga tase ei parane võib-olla nii kiiresti, nagu te tahaksite, aga sellegipoolest on teil andekaid mängijaid ja arvan, et järgmise paari aasta jooksul võite kõiki üllatada. Ei saa unustada, et Eestis elab ainult 1,3 miljonit inimest ja nii väikese rahvaarvu juures on raske oodata, et tuleks palju andekaid mängijaid.
Kes olid Sinu eeskujud noormängijana?
Ausalt öeldes pole mul kunagi olnud suuri iidoleid ega eeskujusid. Mulle lihtsalt meeldis vaadata teisi inimesi – mitte ainult korvpallureid – ja proovida neilt midagi õppida. Arvan, et nüüd, kui olen vanem, proovin õppida isegi rohkem kui varem.
Naaberrahvastel on teineteise kohta nii häid sõnu kui ka teravaid nalju. Kas Leedus on Eesti kohta laialt levinud arvamusi või nalju?
Meil räägitakse eestlaste kohta, et te olete aeglased, kuid Eestis mängimise ajal ma seda ei kogenud.
Kes on Sinu senise karjääri jooksul olnud Sinu lemmiktreener ja kes treeneritest on olnud kõige karmim?
Mul on vedanud, et mul on alati olnud head treenerid, aga peamiselt vedas mul sellega, et nad olid head inimesed. Ma arvan, et see on väga oluline. Sa võid väljaku ääres olla karm treener, aga väljaspool väljakut on kõige tähtsam, et sa oled hea inimene.
Kas uskusid noore poisina, et suudad korvpallis nii kaugele jõuda?
Ma ei tea, kas saab öelda, et ma jõudsin kaugele. Loodan, et noored tahavad jõuda palju kaugemale. Olen rahul sellega, mida saavutanud olen, aga peamine on teadmine, et andsin endast kõik. Ma ei kahetse midagi.
Milliseid soovitusi annaksid noortele korvpalluritele, kes soovivad Sinu jälgedes minna?
Ära hüppa ühelt asjalt teisele, vaid keskendu ühele asjale korraga. Parem on osata ühte liikumist väga hästi kui 100 liikumist keskpäraselt. Koosta plaan ja järgi seda, kannatlikkus viib sind kaugele. Iga päev 15 minutit lisaharjutusi teha on parem kui 0 minutit. Tee põrgatamist, viskeid ja jõutrenni või mida iganes sa kõige enam vajad. See võib tunduda väga lühikese ajana, aga aastas teeb see kokku umbes 90 tundi tööd. 15 minutit lisatrenni suudavad ju kõik teha.

Millise võistkonna vastu oli Eestis kõige raskem mängida?
Mulle meeldib, kui fännid on meie vastu. See teeb asja palju huvitavamaks. Sellepärast oli Kalev/Cramo vastu mängimine minu jaoks alati nii lõbus. Rivaliteet tegi õhkkonna mõnusaks.
Kui palju oled Eestist lahkumise järel Eesti klubidel ja liigal silma peal hoidnud?
Tegelikult jälgin päris palju, eriti oma kahte endist võistkonda Pärnut ja Tartut. Võib öelda, et tean enam-vähem kõike.
Eelmisel hooajal mängisid Su mõlemad endised klubid Eesti meistrivõistluste finaalis. Kas hoidsid rohkem pöialt Tartule või Pärnule?
Ma päriselt olin õnnelik mõlema meeskonna üle! Ma veetsin Tartus kaks hooaega ning me võitsime kahel korral karika ning korra meistritiitli. Seega ma arvan, et 55% minust toetas Tartut ja 45% Pärnut (Naerab.).
Kui suur üllatus oli Sinu jaoks, et Pärnu suutis meistriks tulla? Su hooaeg Pärnus oli täpselt kümme aastat tagasi ning ilmselt tol ajal oli Pärnus üsna lootusetu meistritiitlist unistada?
Jah, tol hetkel oli finaalis mängimisest ja tiitli võitmisest keeruline mõelda. Aga nähes Pärnu meeskonda aasta-aastalt kasvamas, oli loogiline, et nad ühel hetkel suudavad finaali jõuda. Ja kui sa juba finaali jõuad, siis võib kõike juhtuda (Muigab.).
Pärnus mängisid Sa koos 22-aastase Kristjan Kitsingu ja 16-aastase Mihkel Kirvesega. Kas Sa juba siis nägid, et Kitsingust tuleb üks paremaid viskajaid suurte meeste hulgas Eesti korvpalli ajaloos ning Kirves areneb hilisema Pärnu meistritiitlimeeskonna üheks nurgakiviks?
Kitsing oli tol hetkel värskelt tulnud kaitseväest ning tal võttis rohkem aega, et mänguliselt vormi jõuda. Aga oli näha küll, et ta on juba hea mängija. Eriti nüüd, kui mängu laiali tõmbavad “number neljad” (inglise keeles stretch four – toim.) on nii populaarsed, pole see üllatav. Kirvese puhul ütlen ausalt, et ma ei osanud toona näha, et temast korralik mängumees tuleb. Ta oli noor ning polnud just kõige talendikam. Aga nagu näeme, siis raske tööga võib kaugele jõuda.
Oled Sa enda jaoks läbi mõelnud, kui kaua tahad veel professionaalset korvpalli mängida? Kas tead, et Su endine meeskonnakaaslane Tartust, Valmo Kriisa, tuli eelmisel hooajal tagasi ning mängis 47-aastasena üheksa mängu Eesti-Läti liigas? Kas tahad sama kaua mängida?
Kui ma suudaksin, siis mängiksin kuni 60. eluaastani (Naerab.). Aga see sõltub mu kehast ning sellest, kuidas ma koormustele vastu pean. Aga Valmo oli juba siis hullumeelne, kui temaga koos mängisin. Ta oli nii tugev ja imelises füüsilises vormis. Ta on suurepärane atleet ja kõigile eeskujuks. Nüüd on väga põnev tema poega jälgida. Kui peaksin ennustama, siis arvan, et Kerr teeb pärast Arizona ülikoolist lahkumist suurepärase karjääri!

