Üheks möödunud suve kõige üllatavamaks Eesti korvpalluri üleminekuks oli U20 koondise särgis suurepärase EM-turniiri teinud Kasper Suuroru liitumine nelja-aastase lepingu alusel Hispaania suurklubi Badalona Joventutiga. Igapäevaselt põhimeeskonna ja tütarklubi CB Prati vahel pendeldav 20-aastane ja 197 cm pikkune mängujuht on Hispaania tiimis pandud kõva treeningkoormuse alla ning enda sõnul noor eestlane naudib protsessi täiega.
Korvpall24 portaal rääkis Suuroruga pikemalt Eesti rahvuskoondise treeningul enne MM-valikmänge Rootsi ja Soomega, millest viimases noormees hiljem ka oma meestekoondise debüüdi ära tegi. Lisaks sellele, et uurisime eelmisel hooajal ookeanitaguses üliõpilasliigas NCAA üsna tagasihoidliku aasta teinud Suurorult koondisekutse emotsioonide kohta, tahtsime ka teada, kuidas täpselt tal Hispaanias need seisud põhitiimi Badalona Joventuti ja tütarklubi CB Prati vahel on.
Suurorg rääkis väga põhjalikult lahti, kui palju ta treenib esindusmeeskonnaga ning kui palju LEB Silveris mängiva tütarklubiga, kui suur on võimalus, et ta tänavusel hooajal näiteks Eurocupis Joventuti eest oma debüüdi saab teha, kuidas on korraldatud noormängijate eluolu, kui palju pööratakse klubis tähelepanu füüsise arendamisele ning mille taha on jäänud see, et LEB Silveri sarjas on Suuroru statistilised numbrid jäänud oodatust seni veel tagasihoidlikumaks.
Räägime esmalt Sinu klubiasjad selgeks. Kui palju Sa treenid Badalona meeskonnaga ja kui palju tütartiimiga CB Prat?
Alguses olin ainult ACB meeskonnaga ja sain mängida ka (Belgradi) Partizani ja Valencia vastu. Kaks kuud augusti keskelt kuni oktoobri keskpaigani olin ACB meeskonnaga ja nüüd viimasel ajal, kuna nad on hakanud rohkem Eurocupil käima, olen õhtuti pigem LEB Silveri võistkonnaga. Aga meil on kõik omavahel nii seotud, et LEB Silveri tiimi peatreener on ühtlasi ACB meeskonna abitreener. Ta ei lähe välismängudele kaasa ja tegeleb siis teise satsiga. Lõppkokkuvõttes väga vahet pole, aga hooaja alguses sain pikalt nendega teha ja nüüd ka. Sõltub sellest, kuidas neil vaja on. Vahepeal kutsutakse nii, et 10 minutit enne trenni helistatakse. Äratatakse üles ja öeldakse, et nüüd on vaja. Muidu on põhimõtteliselt igal hommikul individuaalne trenn Badalonas. Üks abitreeneritest teeb seda meiega. Oleme mina, üks horvaat, kes on 2002. aastal sündinud ja siis kaks hispaanlast. Teeme üks-ühte ja viskamisi. Siis on jõusaal koos ACB mängijatega, aga meil on veidi teistsugused kavad, kuna oleme noored. Pärast seda treener otsustab, kas meist on kedagi ACB trenni vaja või mitte. Näiteks kui mõni pikk on vigastatud, siis võtab selle horvaadi. Mina olen noortest seni kõige rohkem ACB trennis käinud. Õhtuti on iga päev LEB Silveri trenn Badalonas, kuigi klubi on tegelikult Pratis. Vahepeal käime ka seal, kuna seal on tegelikult meie kodusaal. Praegu on kuidas kunagi. Kuna võistkond reisib nii palju, siis kunagi ei tea ja peab alati valmis olema.
Noored istuvad Badalona Joventuti kodumängudel kenasti otsajoone taga ja saate põhimeeskonnale kogu aeg patsu anda. Sa oled Eurocupil Joventuti koosseisus üles antud. Kui suur on šanss, et Sa teed sel hooajal oma debüüdi Eurocupis?
See sõltub treeneri otsusest ja mängijate vormist. Kui mängujuhtidel kipuvad mingid väiksemad vigastused tulema, siis ma pean alati valmis olema. Meil on tegelikult kaks puhast mängujuhti. Kuna pean alati valmis olema, siis meie liikumised on LEB Silveris samad, mis põhimeeskonnal. Mängu struktuur, ülesehitus ja treeningud on ülisarnased ACB võistkonnaga. Arvan, et mul on noortest ilmselt kõige suurem võimalus, aga eks see sõltub mängijate seisundist.
Kuidas on mänguline ja trenni tase kõrgliigas ja siis seal kolmandas liigas? Kas see tasemevahe on väga märgatav?
LEB Silver on kindlalt kiirem. ACB-s on rahulikum, targem ja rohkem selline viis-viis mäng. LEB Silveris pole mängijad taseme poolest ilmselgelt nii kõvad ja kipuvad tulema kiired ja ebaloogilised lahendused. See liiga nõuab natuke harjumist. Paar esimest mängu olid enam-vähem. Arvan, et detsembri paiku on juba palju parem. See lihtsalt võtab aega ja seda on öeldud ka. Ma olen ACB vendadega rääkinud ja nad kõik on sarnase teekonna läbinud. Näiteks Yannick Kraag, kes mängis hiljuti juba ka Hollandi koondise eest ja on nüüd ACB võistkonnas. Ta oli kaks aastat Pratis ja siis sai ACB-sse. Samuti Guillem Vives ja Andres Feliz. Tegelikult põhimõtteliselt kõik mängijad on sealt alt läbi tulnud, välja arvatud Ante Tomic, Pau Ribas ja sellised staarid. Alguses antakse mänguminutid madalamal, et enesekindlus kasvaks ning siis mingi hetk võetakse ACB juurde, kui hästi läheb.
Ma olen jälginud Sinu statistikat LEB Silveris ja see on olnud üsna kõikuv. Kas see on sellest, et oled mängujuht ja Sa ei lähe seal ise skoori tegema? Kui seal on kiire ja võib-olla mitte kõige intelligentsem mäng, siis numbrite põhjal vist ei saagi mingeid järeldusi teha?
Meil on praegu raske, sest mõned vennad on vigastatud ja meie oleme kogu aeg olnud kahe võistkonna vahel. Trenne on ülipalju. Üks päev enne mängupäeva on meil üks-üks trennid ja peab alati valmis olema. Ausalt öeldes pole mul seal LEB Silveris praegu statistika poolest tõesti kõige paremini läinud, aga treener nõuab erinevaid asju ja see nõuab harjumist. Muidu olen ma rahul. Trennid on mõlemas võistkonnas väga head ja sarnased.
Noormängijatele antakse siis kõva trennikoormust hoolimata sellest, kuidas mängud lähevad?
Tegelikult on meie eesmärk ikkagi see liiga võita. Igal aastal kõigub CB Prat seal LEB Goldi ja LEB Silveri vahel. Eelmisel aastal olimegi Goldis ja kukkusime välja. Nüüd soovime uuesti üles tõusta. Liigatabelis oleme praegu teisel kohal.
Badalona Joventut on ajalooliselt silma paistnud noormängijate kasvulavana. Kui palju seal näiteks Ricky Rubiot ja Rudy Fernandezi mäletatakse ja meenutatakse?
Eks ikka. Ma ise pole neid seal näinud, aga vahepeal nad käivad ka kohapeal. Kui igal pool räägitakse seda perekonna juttu, et võistkond peab olema nagu perekond, eriti USA-s, siis Badalonas on see tõesti olemas. Seal on president, mingi viis kuni kümme mänedžeri, peatreenerid, abitreenerid, jõusaali treenerid, ÜKE treenerid, doktorid jne kõik kogu aeg koos ja räägivad omavahel. Kõik on teadlikud, kuidas kellegi enesetunne on ja kuidas läheb. Seal räägitakse alati omavahel hästi pikalt. Ei ole nii, et vaid tšau, kuidas läheb? Peatreener tunneb huvi ja ACB abitreenerid alati küsivad, kuidas meil LEB Silveris läheb. See süsteem on väga kõva. Kui vaatan nooremate, 13-, 15- või 16-aastaste trenne, siis individuaalne töö on seal väga kõva.
Kui pikk leping Sul nendega on?
Mul on nelja-aastane leping Badalonaga, Pratiga pole mingit lepingut.
Sa pole siis mingi ühe aasta projekt ja sinusse panustatakse ikka pikalt?
Jah. Nelja-aastane leping annab kindla tunde. Nüüd tuleb lihtsalt kõvasti vaeva näha ja ennast mõlemas võistkonnas tõestada.
Kui rääkida mängustiilist, siis eeldan, et Sinule selline mõistusega ja intelligentne korvpall sobib? Sina ju väga selline üles-alla jooksja pole.
Jah. Olen suhteliselt sarnane Guillem Vives’ile ja trennides vaatan, kui hästi ta oskab erinevaid asju teha. Nad mängivad nii hästi ja samas see pole väga intensiivne mäng. ACB-s on muidugi mõned satsid, kus on tagaliinis ameeriklased, kes panevad igas mängus 30 punkti, aga meie sats on selle poolest erinev. Meil on just see viis-viis mäng ja igas kohtumises tõuseb esile keegi erinev. Selline mängustiil sobib mulle kindlalt rohkem. Selline mitte just aeglasem, aga targem mäng. Muidugi on ka hea mängida, kui teed (Ante) Tomiciga pick and roll‘i ja sul on kõrval (Pau) Ribas ja (Kyle) Guy, kes panevad visked iga kell kotti. Mulle meeldib, mida treener (Carles Duran – toim.) nõuab ja ühegi asja vastu pole midagi öelda. Minu arvates on kõik nii, nagu olla võiks.
Kui palju teil seal füüsilisele rõhku pannakse? Sa oled alati selline pikk ja peenike olnud, kuidas liha luudele saamine edeneb?
Laupäeval või pühapäeval on meil tavaliselt mängud ja siis esmaspäevast kuni reedeni on jõusaal. Kokku on nädalas neli jõusaalitrenni. Kolm raskuste tõstmist ja siis üks trenn on rinnalevõtud ja sellised plahvatuslikumad asjad. Minu, horvaadi (19-aastane ja 203 cm pikkune Tomislav Buljan – toim.), siis itaallase (Leonardo) Okeke ja kahe Hispaania poisiga tegeletakse eraldi. Meil on erinevad kavad ja jõusaali treener on kogu aeg meiega. Füüsilise poolega tuleb kindlalt edasi minna.
Kuidas toiduga on? Üks asi on see, mida Sa jõusaalis teed, teine asi see, mida Sa sellise trennigraafiku juures sööma pead. Mis need põhisöögid Hispaanias on?
Ma elan koos kahe poisiga, horvaadi ja hispaanlasega, ning meil käib üks tädike süüa tegemas. Ta teeb lõuna- ja õhtusöögi korraga valmis ja seda sööme. Tihti on nii, et kord päevas jõuab seda süüa ja siis õhtul teed ise süüa.
Aga mis need põhitoidud on?
Nad on aru saanud, et meile Hispaania toit väga ei lähe. Nüüd teevad rohkem pastat, liha ja kana. Tegelikult on kõik tingimused üsna okeid.
Kuidas seal eluolu on? Elad noorte kuttidega koos korteris, kas teile on mingi auto ka antud?
Sel aastal veel pole, järgmisel aastal vist saame.
Praegu peate rongiga sõitma?
Ei pea. Badalonas on saal kohe kõrval, üks minut jalutamist. Kui on mäng Pratis, siis viiakse klubi autodega. Badalona on kohe Barcelona külje all, umbes 10-20 minutit metrooga ja oled kohal. Inimesed on muidu väga sõbralikud. Tulevad tänava peal vastu ja ütlevad forca penya (La Penya on Badalona Joventuti klubi hüüdnimi – toim.), teevad pilti ja küsivad autogrammi. Väikesed lapsed jooksevad järele. Selline kossulinn on. Tegelikult on väga äge, minule Hispaania inimesed ja kultuur meeldivad. Kliima on ka muidugi parem. Seal on praegu 20 kraadi, natuke hakkab külmemaks minema. Eesti pimedusega võrrelda ei anna. Siin on kell 15.00 pime ja on tunne nagu oleks 00.00 öösel. Seal läheb alles 19.00 paiku pimedaks.
Oled juba jõudnud Barcelonasse mõnda Euroliiga mängu vaatama?
Ei, Barca mänge küll vaatama ei lähe (Naerab.).
Vihavaenlased?
Ma olen ikka Badalona vend!

Räägime koondisest ka. Oli see Sinu jaoks üllatav, et Jukka Toijala Sind 14 mehe hulka valis või Sa juba eeldasid seda?
Ma ei eeldanud küll midagi. Tean, et tegin U20 koondises üsna hea esituse ja täitsime võistkonnaga oma eesmärgi ning seejärel sain hea klubi ja süsteemi, aga ma lihtsalt töötan kogu aeg enda ja võistkonna nimel. Ausalt öeldes ma ei osanud oodata, et Jukka (Toijala) mind siia kutsub, aga kui kutse sain, siis olin väga õnnelik ja tänulik. Loodetavasti saan võimaluse Eesti eest mängida. Eestlastega koos trenni teha on pull.
Kuidas koondise üldine tase praegu on? Väga paljud EM-koondise mehed on puudu ja on selline noorem koosseis.
Võistkond on kindlasti noorem. Arvan, et võiksime intensiivsemad olla ja kiiremini mängida, nagu ka Jukka nõuab. Tuleb endast maksimum anda. Arvan, et saab huvitav olema. Liidrid küll puuduvad, aga arvan, et see ei takista meil hästi mängimast.
Toijala ideest ja plaanist oled juba aru saanud? Aega valmistuda on üsna vähe ja kuigi Sa oled varem korvpallikodudes käinud, siis koondiseaknaid pole varem kaasa teinud. Kas mängustiil on Sulle juba arusaadav?
Jah. Ma isegi ütleks, et see on küllaltki sarnane Badalonale, eriti just liikumiste poole pealt. Vaatasin playbook‘i läbi ja kõik tundus lihtne. Eks alguses võttis ikka veidi aega, aga olin ka varem nendes korvpallikodudes olnud ja tean, mida Jukka nõuab.
Kui paks see Eesti koondise playbook on?
Ma seda ei hakka ütlema. Väljakul näete (Muigab.).
Korralik tellis ikka?
Väljakul näete. Siin ei hakka ma selliseid asju rääkima (Naerab.).




