Close

INTERVJUU | Georg Allemann: Kalevi “vana” pole mitte kuhugi kadunud, meil on selletaoline liikumine täitsa olemas

-Georg Allemann hooajaeelses mängus BC Kalev/Cramo vastu | Foto: Siim Semiskar

Tallinna Kalev/Audentese 21-aastane mängumees Georg Allemann on alustanud oma neljandat hooaega meistriliigas. Varem Audentese Spordigümnaasiumi ja TalTechi võistkonnas kõrgliigakarastuse kätte saanud 2-meetrine Allemann on teist hooaega järjest Tallinna Kalevi koosseisus. Ise end pigem perimeetril mugavamalt tundev Allemann peab hetkel taas harjuma noorteklassides talle tavalisemaks olnud keskmängija positsioonil.

Korvpall24 portaal vestles vägagi avameelse Allemanniga pikemalt pärast Tallinna Kalev/Audentese üllatuslikku kaotust karikavõistluste 1/8-finaali korduskohtumises esiliiga liidri Tere Kadrina Karude vastu, mis küll kõrgliigatiimi edasipääs ei vääranud. Loomulikult küsisime Allemannilt kohe otse, et kuidas on see võimalik, et kõrgliigameeskond kaotab esiliiga tiimile ning noormehe sõnul ühtegi vabandust sellele olla ei saagi.

Ülejäänud intervjuus keskendusime rohkem aga ajatutele asjadele ning meenutasime Allemanni noorteliigade aegu ning esimesi punkte meistriliigas. Uurisime nimekate meeskonnakaaslaste Kristjan Kanguri, Sten Soku ja Rain Veidemani pedagoogioskuste kohta, rääkisime tema eelmise hooaja käigust Itaalia kunagise Euroliiga tiimi juurde, tahtsime teada, kui kuulsaks on Genka ja Paul Oja tuntud kossulaulu “Meie mäng” muusikavideos keskse rolli mängimine teda teinud ning rääkisime “Kalevi” filmist ja legendaarsest kombinatsioonist “vana”.

Georg, alustame sellest, et kuidas juhtus nii, et meistriliiga sats kaotas karikasarjas ühes mängus esiliiga tiimile?

Häälestus oli kuidagi vale, see esimese mängu võit Kadrinas tuli tänu sellele, et ise viskasime sisse ja vastased tegid kaitses vigu. Fookus polnud ilmselt õigel kohal ja selline nädalasisene mäng ka veel… Küllap alahindasime vastast liialt palju.

Kas juba annab kuidagi tunda see lühem pink või ka väsimus, et sellised apsakad sisse tulevad?

Väsimuse taha kindlasti ei jäänud midagi, see oli lihtsalt keskendumise küsimus ja kui lased vastasel võtta esimesel poolajal 17 ründelauda ja mängu peale 21, see on lihtsalt lubamatu. 

Kas Sinu võimas mäng Kadrinas (20 minutiga 20 punkti, visked väljakult 12/9 – toim.) andis Sinu silmis nüüd võimaluse võidelda Eesti-Läti liiga mängudes rohkemate minutite eest?

Usun, et esiliiga satsi vastu visatud 20 punkti ei peaks olema minu lagi. Sain tegelikult juba oma karastuse kätte eelmisel aastal kõrgliigat mängides, kus tegin ka häid mänge. Pigem tuleb neid asju trennis pingutades ja mängus õnnestudes välja teenida. 

Räägime nüüd Sinu sattumisest Tallinna Kalevisse. Eelmine hooaeg Tallinna Kalevis oli Sinu n-ö läbimurdehooaeg (Eesti-Läti liigas keskmiselt 17,8 min ja 5,8 punkti – toim.). Kuidas ise oma esitustega rahule jäid?

See eelmise hooaja Tallinna Kalev oli pigem keerulises olukorras, nagu kõik nägid. Tänu sellele saime Aleksander Oliver Hindiga pildile tõusta. Enda emotsiooni järgi kasutasime seda päris hästi ära. Ise jäin üsna rahule, sest selliseid mänge, kus meid üle joosti, oli vähe. Suutsime viisakalt vastupanu osutada. Tegingi endaga palju tööd, teised nägid seda ja see aitaski kaasa sellele, mis toimus enne ja toimub praegu. 

Sel hooajal saad väljakut jagada väga kogenud endiste koondisemeeste (Kristjan) Kanguri, (Rain) Veidemani ja (Sten) Sokuga. Kuidas Sa proovid seda ära kasutada ja kui palju kelleltki kolmikust head nõu küsid?

Kanguriga mängime trennis üksteise vastu. Tema käest alati küsin, mida võiks teha paremini ja kui teen midagi valesti, annab tema mulle julgelt soovitusi, mida teha teisiti. Mängudes annab ka päris häid soovitusi, mida saaks paremini, sest tal on palju kogemusi, mille pealt mind õpetada. Eks Rain ja Timmu (Sten Sokk – toim.) annavad ka mulle vahel märku, mida tegema peaks, et ka nende mäng sujuks tänu minule paremini. See on väga positiivne ja kindlasti tuleb väga õpetlik hooaeg.  

Paistab, et vanemad mehed annavad ikka päris häälekalt noortele poistele nende eksimustest märku. Kui palju see teile päriselt abiks on?

See on igati õigustatud, kui nad annavad endast märku, sest eriti sellised mängud, kus sa reaalselt kaotadki esiliigasatsile, siis selline reaktsioon ongi ainult hea. Tegemist on ikkagi kogenud mängumeestega, keda me hindame kõrgelt ning nende reaktsioonidest saamegi aru, et midagi on valesti. Ütleme nii, et seda võib võtta kui kerget häirekella noorte poiste suunas. 

Mida peatreener Rauno Pehka teilt kui noortelt kõige rohkem nõuab?

Kõige rohkem nõuab ta noortelt võitluslikkust ja head kaitsemängu, tänu millele tulevad lõpuks ka õnnestumised rünnakul, kus on võimalik luua omad võimalused. Vanemad mehed kindlasti aitavad ka luua neid võimalusi rünnakul ja nende ära kasutamise järgi sõltuvad ka mänguminutid. 

Millise mängijana Sa ennast ise väljakul näed ja kui palju sellega praegu arvestatakse?

Sellel hooajal on läinud need asjad nii, nagu ma poleks arvanud, sest “viie” positsioon on mulle veidi harjumatu. Eelmisel hooajal lõin pigem oma õnnestumised väljast viskamisega. Ka hooaja lõpp Itaalias näitas seda, kui viskasin üle 15 punkti mängus. See “viie” positsioon pole kindlasti koht, kus ma peaksin mängima. Ma ei ütle, et ma ei suuda seal mängida, aga efektiivsem ja kasulikum olen tiimile pigem väljast. Suvel tegin tegelikult väga palju tööd selle nimel, et hea hoog jätkuks ka sel hooajal. Aga hetkel on tiimis olukord nii, nagu ta on ja tuleb sellega leppida. Loodetavasti saan hooaja jooksul proovida ikka ka väljas mängimist. 

Kuidas praegu hooaja alguses tiimi sisekliima üldse on?

Sisekliima meeskonnas on päris hea, Tartu napp kaotus (70:72 – toim.) andis meile ainult motivatsiooni juurde, et Rapla (90:73 võit – toim.) ära võtta ja selles Kalev/Cramo mängus (68:78 kaotus – toim.) oldi lihtsalt meist üle ja seal polnud midagi teha. See Rapla võit tuligi sellest, et meil on päris hea tiimi vaim, vanemad õpetavad noori ja noored võitlesid isuga, mis on väga positiivne.

Kes teil tiimis kõige suurem tujutõstja ja pullivend praegu on?

Veidekas (Rain Veideman – toim.) ilmselt. Tal on alati midagi head öelda. Kui tekivad vähe keerulisemad hetked, siis on tal mõni motiveeriv sõna olemas. Pärast mängu on ta ka see vend, kes riietusruumis paar kildu maha paneb. Temalt tuli ka see idee, et Rauno (Pehka) veega üle valada, kui Raplat võitsime.

Rääkides nüüd Sinu noorteklasside ajast ja esimestest hooaegadest kõrgemal, siis Sa oled välja kasvanud Rae Kossu klubist. Kui eesrindlik noorkorvpallur Sa noorteklassides olid? Mis Su tugevused olid?

Rae Kossust liikusin suhteliselt kiirelt TalTechi süsteemi, et tegelikult kasvasin hoopis sealt välja. TalTechis tekkis väljund mängida EYBL-it (Euroopa noorte korvpalliliiga – toim.) ja teisi noorte välisliigasid. Õnneks sain ka noortekoondistes (U16 ja U18 – toim.) osaleda. Noorena tuli mulle kindlasti kasuks hea füüsiline vorm, millega teen siiani tööd, et mitte seda ära kaotada. Noorteklassides polnud ma üldse viskaja, pigem on see külg välja arenenud viimastel aastatel. Tol hetkel mängisin kahemeetrisena pigem korvi all. 

Sa tegid meistriliigas debüüdi juba hooajal 2017/18 Audentese Spordigümnaasiumis. Kui palju ja mida sellest mäletad?

Paari üksikut momenti ikka mäletan, erilisemana on meeles vist minu esimesed punktid meistriliigas. Need punktid tulid Tartu vastu, seal mängis üks väga pikk Rootsi keskmängija (216 cm pikkune Carl Engström – toim.), läksin tema vastu läbi ning kalastasin endale vabavisked, millega silmad pähe sain.

Seejärel tuli päris pikk paus, kui Audentese Spordigümnaasium lahkus kõrgliigast ja Sa TalTechis ühel hooajal (2020/21 – toim.) olid küll meeskonnas, aga kõrgliigas said peale vaid paaris kohtumises. Kas lootsid ise varem meistriliigas korraliku võimaluse saada? Mille taha see jäi, et seda ei juhtunud?

Eks ta nii ole, et kui oled TalTechis üles kasvanud, siis loogiline jätk oleks olnud, et ma oleks meistriliiga satsiga liitunud. Olles seal ka ülikooliõpinguid alustanud, siis liitusin ka võistkonnaga, aga treenerid nägid, et mängiksin rohkem esiliigas ja treeniksin meistriliiga satsiga, kus lubati samuti oma võimalust. Aga tol hetkel oli meistriliiga sats päris hästi komplekteeritud, et trenne nendega tegelikult tuli päris vähe. Sel hetkel võtsin vastu otsuse, et arenen palju paremini kuskil mujal, kus mulle antakse piisavalt mänguminuteid. Tagantjärele oli see õige otsus, sest sain oma enesekindluse ja kõik muud asjad kätte. 

Mida huvitavat Sa TalTechis õpid?

Olen kolmandal kursusel ärinduses, mille proovin sel aastal ka ära lõpetada.

Tulevane ärimees?

(Naerab.) Kas just seda, aga kindlasti olen omandanud teatud teadmised selle jaoks küll. 

-Georg Allemann loo “Meie mäng” muusikavideos | Foto: Ekraanitõmmis

Lõbusamaks minnes, Sa olid ilmselt pikalt kuulsam kui Genka “Meie mängu” muusikavideo üks peakangelasi kui kõrgliiga korvpallur. Kas nüüd on need kaalukausid muutunud või läheb selleks veel aega?

Äkki tänu eelmise hooaja õnnestumistele tegin pigem endale meistriliiga korvpallurina nime? Loodan, et inimesed tunnevad mind rohkem ikka meistriliiga korvpallurina kui muusikavideo näitlejana. Leidsin küll enda nime Delfist kui näitleja, aga sisimas loodan ikka, et nüüd teen korvpallurina rohkem nime kui ühe muusikavideo näitlejana.

Mis pilguga Sa ise seda videot vaatad?

Seda videot vaatan läbi kerge huumoriprisma, sest see oli väga tore võimalus. Imestan, et mul oli üldse julgust seal midagi teha. Kohapeale jõudes vaadati, et sobin suuremat rolli täitma ning siis muutus nädalavahetus kohe veelgi lõbusamaks. Genkaga oli samuti tore tuttavaks saada ja alati, kui seda lugu kuskil saalis lastakse, siis tuleb kerge muie suule. 

Kas Sind on seoses videoga kuskil ära ka tuntud või mingeid huvitavaid juhtumisi olnud?

Ikka on. Ühe korra Eesti koondise mängul, kui videot näidati suurelt ekraanilt, siis tunti ära ja vaadati otsa. Kuulda oli, kuidas sosistati kõrvalt, et “vaata, tema oligi seal videos!” Aga suurt ja erilist kuulsust õnneks sellega ei püüdnud. 

Kas võtetel Genkaga üks-ühte tegite? Või kui peaksite praegu mängima, siis kes võidaks?

Kahjuks Genkal oli väga piiratud aeg, et muu taustatöö ajal teda kahjuks polnud kohal. Aga praegu mängides oleks see ikka au küsimus, sest meistriliiga korvpallur peaks ikkagi võitma. Kui ma ei võidaks, siis inimesed ei peaks mind kindlasti meistriliiga tasemel mängijaks (Muigab.).

Seal videos on olulises rollis ka 30 aasta tagused kaadrid Kalevi Nõukogude Liidu tiitlivõidust. Kui palju selle ajaga kursis oled ning kas sealt videost või võtetelt inspireerituna tekkis suurem huvi ajaloo vastu?

Kindlasti tekkis, sest juba võtete ajal oli meil kõigil huvi, kuidas need ajaloolised hetked toimusid. Tänaseks olen ise ka Youtube’ist neid legendaarseid hetki üle vaadanud. Juba sellepärast, et Rauno (Pehka) on mul kolm aastat treener olnud, mille pärast end asjadega kursis olen hoidnud. Hiljutine “Kalevi” film oli ka väga põnev ja tõi seda pilti veelgi rohkem ette.

Kui Sa neid 1990-ndate alguse korvpallimängu kaadreid vaatad, siis kas on naljakas ka see kontrast tänapäevase mänguga ja praeguste kiirustega?

Mõtlesin ise ka pärast “Kalevi” filmi vaatamist, et üsna naljakas on mõelda, et palli jalge vahelt ja selja tagant viimine oli haruldane nähtus ning pealtpanekud polnud ka eriti mängu osa. Aga pigem huvitab mind, kuidas need arengud nii kiiresti toimusid ja mida huvitavat näiteks ka tagasi tuua, sest need mängijate positsioneerimised ja konkreetsed liigutused olid sellised, mida võiks praegugi näha. 

Kas trennis Rauno Pehka tuletab ka teinekord meelde, kuidas 90-ndatel asju tehti?

Eks me Kalevi “vana” ikka mängime ja see pole mitte kuhugi kadunud. Meil on selletaoline liikumine täitsa olemas.

Tuleme tagasi tänapäeva. Mis eesmärgi olete Tallinna Kalev/Audentesega sel hooajal endale pannud?

Mingid ootused ikka on, aga erilist survet peal pole, et peame hooaja lõpuks kuskil platseeruma. Pigem on tähtis ikkagi see, et võidaksime rohkem kui kaotame. Mõned haavatavamad tippvastased võiks ka kodusaalis kindlalt ära võtta. 

Mis Sa ise sellelt hooajalt loodad saada?

Kõigepealt tahaksin uuesti üles leida oma enesekindluse, mis selle hooaja alguses on olnud väga suureks murekohaks. See võiks olla taoline, mis oli eelmisel hooajal ja ka Itaalias käies. Siis annaks asju teha küll. 

Räägi lõpetuseks palun ka enda Itaalias käigust. Kus olid, mis tegid ja kuidas läks?

See Itaalia reis oli kindlasti üks minu kõige õpetlikumaid käike. Meeskond oli Siena Montepaschi (hetkel Itaalia tugevuselt neljandas liigas ehk Serie C-s mängiv Mens Sana Siena Basketball Academy, mis kunagi mängis ka Euroliigas ja domineeris Itaalia kõrgliigas – toim.), kus mängis omal ajal ka Kristjan Kangur (aastatel 2011-13 – toim.). Saal on täpselt sama ja väga suur osa inimestest klubis on samad. Kogu see keskkond oli huvitav, sest treenisime kolm korda päevas ning eraldi olid veel jõusaalitrennid. Sain väga hea kogemuse ja esimese välismaa hooaja kohta viskasin päris korralikult punkte ning suutsin end seal liigas kehtestada. Kindlasti ma ei kahetse seda minekut ja pärast ülikooli lõppu ei välista, et võiksin uuesti vaadata võimalusi välismaale minna. 

scroll to top