Uuel hooajal on Eesti korvpallisõpradel taas põhjust silmad pöörata ka Islandi korvpalli meistriliiga suunas, kui eksootilise loodusega saareriigis hakkavad tiitli eest heitlema Saimon Sutt ja Martin Paasoja. Korvpall24 võttis kaugekõne otse Islandile ning sai Reykjavikist kätte endise koondislase Martin Paasoja, kelle uueks koduklubiks saab algaval hooajal olema IR Reykjavik.
IR Reykjavik on kõva ajalooga klubi, kui tegemist on ühe 1952. aastast tegutseva Islandi korvpalli kõrgliiga asutajaliikmega. Aastatel 1954-77 võideti koguni 15 Islandi meistritiitlit ning 1964. aastal oldi esimeseks sealseks korvpallivõistkonnaks, kes osalenud mõnes Euroopa klubisarjas. Hiljem pole meeskond aga suuremat edu saavutanud. Kõige lähemale jõuti hooajal 2018/19, kui pääseti finaali. Küll on suudetud selle aastatuhande sees võita kahel korral Islandi karikavõistlused – 2001. ja 2007. aastal.
28-aastane ja 191 cm pikkune Martin Paasoja mängis eelmisel hooajal Rapla Avis Utilitase tiimis, kuid on välismaal saanud ennast proovile panna Rumeenia kõrgliigas ning Kreeka ja Hispaania tugevuselt teistes liigades. Mäletame, et Hispaanias sai Paasoja hooajal 2020/21 raske põlvevigastuse, millest taastumine jooksis sisse ka eelmisesse hooaega. Korvpall24 portaalile antud intervjuus selgitas Paasoja, kuidas ta Islandile sattus, mis mulje on jätnud uued meeskonnakaaslased ja kui vägevaid numbreid on temalt algaval hooajal oodata.
Martin, alustame sellest, et vaatame, kas Sul on kodutöö tehtud. Ütle oma uue koduklubi täisnimi ja kuidas seda hääldatakse.
Ei ütle (Naerab.). IR Reykjavik, nagu nad ise kutsuvad. Nad ei häälda seda pärisnime ise ka välja. Seda ei ole ma veel selgeks saanud.
Pärisnimi (Íþróttafélag Reykjavíkur ehk Reykjaviki spordiklubi – toim.) on siis põhimõtteliselt hääldamatu?
Vähemalt minu jaoks veel küll.
Kuidas Islandi variant Sinu lauale üldse jõudis?
Läbi agendi ikka. Kaks nädalat tagasi tekkis üsna konkreetne huvi ja jõudsime üsna kiiresti kokkuleppele. Nii ta läks.
Kas Sul oli mingeid muid pakkumisi ka või olid juba valmis uuesti Eestis alustama?
Ma olin tegelikult terve suvi Eesti tiimidele öelnud, et ma ikkagi otsin väljast variante. Eestis oleks saanud ammu kuskile allkirja panna ja juba mängida või trennidega liituda, aga pigem tahtsin välja. Tegelikult oli soov Hispaaniasse minna ja kahe klubiga oli üsna konkreetne asi, aga siis viimasel hetkel ütlesid nad, et lõpliku vastuse annavad kahe nädala pärast, sest keegi sai vigastada ja juhtkond natuke muutus. Ehk siis kaks nädalat tagasi öeldi, et läheb kaks nädalat veel ja see poleks olnud kindel, et sinna lõpuks võetakse. Umbes samal hetkel tekkis ka Islandi variant ja võtsin otsuse, et lähen kindla peale.
Kas oli mõni Eesti klubi, kes Sinu poole ei pöördunud? Keila lisandumisega on eestlaste turg teatavasti veel ahtamaks läinud.
Ikka oli, aga vahet pole, kes need olid. Jäägu see mänedžeride teada (Muigab.).
Island on Eesti korvpalli mõistes üsna eksootiline koht, kuigi seal on meie mehi käinud. Renato Lindmets ja Joonas Järveläinen on käinud. Kas Sa võtsid need mehed jutule ja küsisid, et mis mängu seal mängitakse?
Kusjuures seda ma ei mäletanudki, et Renato ka Islandil mängis. Joonase peale ma mõtlesin, aga lõpuks ikkagi ei helistanud talle, kuna suhtlus selle Reykjaviki klubiga käis tegelikult üsna kiirelt. Mul polnud otseselt midagi küsida ka.
Nii palju, kui mina tean, siis Islandil on võõrmängijatel väga suur roll. Neil on kõrged minutid ja seal on võimalik päris head statistikat teha. Oled Sa seni samamoodi aru saanud?
Jah, suhteliselt. Nii palju, kui ma enda meeskonna mängijate ja treeneritega rääkinud olen, siis küll. Välismängijate piirang on siin selline, et korraga võib platsil olla kolm leegionäri. Juba sellest kajastub, et võetakse välismängijaid, kes seda meeskonda veaksid. Asjalikumad kohalikud võetakse paremate meeskondade poolt endale, nagu igal pool mujalgi. Siin peaksid suured minutid ja muud numbrid tulema.
Aga meeskonnas võib välismaalasi rohkem olla kui kolm ja ainult väljakul on see piirang?
Jah, võib küll rohkem olla. Ma tean, et ühes meeskonnas on näiteks viis välismängijat. Eks treeneril on siis nuputamist, keda platsile panna.
Palju teil on?
Meil on kolm, pluss üks Islandi passiga ameeriklane, kes on siin mingi 10 aastat mänginud. Tuli siia, leidis naise ja jäi siia.
Mis tasemega teised välismängijad Sinu koduklubis on?
On üks tagamängija, kes mängis minuga samal aastal Hispaanias LEB Goldis (29-aastane ja 183 cm pikkune argentiinlane Luciano Massarelli – toim.). Tema on tasemelt väga okei. Mäletan väga hästi, kuidas teda pidi taga ajama. Mõlemad ameeriklased on Euroopa korvpalli mänginud. Sel, kes on siin esimest aastat, läheb vist kolmas hooaeg (25-aastane ja 198 cm pikkune “number neli” Tylan Birts – toim.). Ta on varem Austria liigas olnud ja siis Gruusias. Eks paistab, aga esmamulje on praegu pigem hea. Kui mängud pihta hakkavad, siis näeb, mis tase teistel päriselt on.
Kui palju kohalike mängijate puhul tase kukub? On see märgatav?
Meil on praegu 16 mängijat, kellest kuus või seitse käivad veel gümnaasiumis. Nende seas on paar sellist, kes on täitsa tublid, aga on ka selliseid noori, kes arvatavasti ei hakkagi mängima ja on vaid trennikehad. Arvan, et meil on võib-olla kaheksa tasemel mängijat. Sealt edasi läheb natuke kehvemaks. Eks paistab, mida noored endast kujutavad, kui mehed vastu tulevad.
Kui suur oli Sinu jaoks üllatus, et Saimon Sutil samuti sealsamas Reykjavikis asjad susisevad? Või Sa teadsid seda ette?
Kusjuures ma sain sellest niimoodi teada, et tulin siia ja siis kohe esimesel päeval treener küsis, et kas tead, et üks Eesti poiss tuleb veel siia mängima. Siis kirjutasin Saimonile ja ta ütles, et jah, ta on just alla (lepingule) kirjutamas. See tuli minule päris huvitava uudisena.
Saate seal vähemalt mingi hetk koos eesti keeles rääkida.
Jah. Ta juba jõudis kohale ka. Pidimegi lähipäevil kokku saama.
Kas teie klubide vahel on ka mingit kõvemat derbi-õhkkonda ja omavahelised mängud lähevad tulisemaks kui muud liigamängud või seal sellist asja pole?
Siin on küll sellised derbid, aga Reykjavikis on vist isegi kuus võistkonda. Tean, et selline klubi on küll, kes on meie jaoks nagu derbivastane, aga Saimoni tiim on minu meelest lihtsalt üks nendest meeskondadest, kes samas linnas mängivad. Kuna Islandi elanikkond on enamjaolt Reykjavikis, siis on siia ka rohkem klubisid kogunenud.
Mis ootustega te hooajale vastu lähete või mis kohtadele te peaksite mängima?
Seda pole treenerite ja juhtkonna poolt otseselt paika pandud, aga nii palju, kui olen aru saanud ja mängijate ja treeneritega rääkinud, siis väga hea tulemus võiks olla poolfinaal. Play-off‘i peaks kindlasti saama, see on kindel eesmärk ja sealt edasi on kõik juba boonus.
Seal vist väga palju tiime ei ole, kes play-off‘ist välja jäävad?
No 12 meeskonda on kokku, mõned ikka jäävad.
Oled juba jõudnud Islandi loodusega tutvuda või on need asjad veel alles ees?
Loodus on siin natuke teistsugune. Ükspäev käisin natuke linna peal ja täna käisin mere ääres. Päris vabasse loodusesse pole veel läinud, pigem olen linnas olnud. Aga kindlasti plaan on ja tuleb võimalust ära kasutada. Kui tihti sa ikka sellisesse riiki satud.
Sul on hea kontrastina tuua kogemus Lõuna-Euroopa riikidega. Islandi sporti ja nende süsteemi tuuakse eeskujuks. Räägi, kuidas on sealne infrastruktuur ja spordirajatised võrreldes Lõuna-Euroopaga, kus see on ilmselt üsna väsinud?
Siin on tõesti nii, et klubid on pigem selliselt üles ehitatud, et ühe klubi all on väga paljud erinevad spordialad. Näiteks käsipall, mis on hästi populaarne, jalgpall, korvpall ja võrkpall on kõik ühe katuse all. Meil ongi just sel suvel valminud uus spordirajatis, kus on üsna suur sisehall jalgpallile, samuti saaliosa, kus oleme ka meie, ning siis jõusaalid. Need asjad tunduvad väga okeid ja linna peal ringi sõites näeb selliseid sarnaseid komplekse päris palju ja need näevad head välja. Kui oled varem Põhjamaades käinud ja seal saalides mänginud, siis need on hästi sarnased. Sellised suured multifunktsionaalsed saalid, mitte ainult korvpallisaalid, nagu näiteks Hispaanias või Kreekas. Ja tundub, et kõik on väga uued ja korralikud.

Selle paneb ilmselt kliima ka paika? Islandil ei saa päris nii ehitada, et Rait-Riivo Laane paneb võiduviske ja siis jookseb kohe otse päikese kätte õue?
Aitäh seda meelde tuletamast (Naerab.). Ei, seda pole, jah. Kreekas oli saalis suvel väga soe ja kui talv oli käes, siis pane või kindad kätte, kuna soojendust pole. Siin on selles mõttes korralik.
Mida Sa individuaalselt oma hooajast ootad? Loodadki suuri minuteid ja häid numbreid teha?
Jah. Eks ma üritan siin kohaneda ja vaadata, mida see liiga endast kujutab. Mina kui võistkonnamängija ikkagi üritaks seda võistkonda võimalikult kaugele vedada. Siis on enda numbritel ka suurem tähtsus. Kui kõmmutad numbreid kusagil lõpusatsis, siis see kuhugi kaugele ei vii. Eesmärk on ikka meeskonna edu.
Ma Sinult muud vastust ei oodanudki.
Ei oodanud või? Liiga poliitiline ja liiga igav (Naerab.)?
Ma ei tea, kas keegi on üldse kunagi öelnud, et ei, ma lähen ise paugutama. Martin Müürsepp kunagi vist ütles, et ta läheb paugutab kõik katki.
Arvan, et kindlasti on praegu ka neid, kes nii ütlevad ja see võib sisimas ka nii olla, aga kindlasti on ka meeskond tähtis. Endal on lõbusam, kui meeskond võidab. Kui paned 25 punkti, aga meeskond kaotab, siis treeningõhkkond ja igapäevane meeleolu pole nii hea.
Kui palju Sa EM-finaalturniiri jälginud oled? Kui palju just Eesti mänge jälgisid ja mis mulje Sul jäi?
Ikka. Eesti mänge nägin kõiki. Enamik mänge olen üritanud jälgida ja päris palju on see ka õnnestunud. Eesti jättis mulle väga hea mulje. Kõik, mis seal toimus, oli väga lootustandev, aga õigetel hetkedel ei olnud õnne, et oleks saanud tulemust teha. Aga väga tore oli seda vaadata. Soov oli ka ise seal olla, siis oleks veel ägedam olnud.
Paljud superstaarid on juba ammu kodus. Keda Sa EM-il esialgu favoriidiks pidasid?
Kui alagrupimängude põhjal vaadata, siis pigem arvasin, et Serbia, aga siis kukkus Serbia välja. Siis arvasin, et Kreeka, aga Kreeka oli laks ja väljas. Siis mõtlesin, et äkki Sloveenia teeb midagi, jälle väljas. Nüüd on mulle järjest enam hakanud meeldima Saksamaa. Väga võistkondlikult mängivad ja on hästi teisi staare neutraliseerinud. See on hea mulje jätnud. Ma pakuks neid, aga teades, et mul on kolmest null praegu, siis ega seal palju lootust ei ole (Naerab.).
Kui Poola või Saksamaa tuleksid Euroopa meistriteks, siis kaudselt oleks Eesti justkui Euroopa meister, sest oleme neid võitnud (intervjuu on tehtud vahetult enne EM-i poolfinaale – toim.).
Jah. Kaudselt oleme kindlasti ka USA-d võitnud, nii et oleme olümpiavõitjad ka (Naerab.). Aga seda küll, oleme neid näpistanud ja nüüd on nemad seal tipus. Ma ei ütle, et Eesti oleks pidanud võitma, aga kui mingid asjad oleks natuke teistmoodi õnnestunud, siis oleks vabalt võinud kuhugi kaugemale jõuda.




