Endine Läti koondislane ja väga kireva karjääri jooksul Euroopas tegusid teinud 208 cm pikkune keskmängija Martinš Meiers on uuel hooajal tõmbamas selga mulluse Eesti pronksiklubi BC Kalev/Cramo särki. Laenulepinguga Prantsusmaa esiliigaklubist Elan Chalonist Kaleviga liitunud 31-aastane Meiers on oma karjääri jooksul sattunud mängima lausa kaheksa (Eesti ja Läti on sisse arvestatud – toim.) erineva riigi klubide eest. Ühed nimekamad neist on Kaasani Unics, Astana, Riia VEF ja Buducnost Voli.
Läti koondisega neljal EM-finaalturniiril käinud Meiersi jaoks oli viimane hooaeg väga edukas, kui ta tuli Poola klubi Wroclawi Slaskiga riigi meistriks. Palju Euroopas karastust saanud Meiers on samuti mängida saanud tummises Balkani liigas, Euroopa tugevuselt teises klubisarjas Eurocup, VTB Ühisliigas ja Saksamaa Bundesligas. Korvpall24 portaalil oli võimalus Meiersiga veidi juttu teha, kui rääkisime Kalevist, eelnevatest hooaegadest, Läti koondisest ja paljust muust põnevast.
Intervjuust tuleb välja nii mõndagi huvitavat. Näiteks see, kes korvpallimaailma superstaaridest 2011. aasta EM-finaalturniiril Leedus talle kõige enam muljet avaldas, mis põnevas valdkonnas näeb Meiers enda tulevikku pärast korvpallikarjääri lõpetamist ning milline mulje Tallinnast talle esimese hooga linnas liikudes jäi.
Martinš, räägime alustuseks Su liitumisest Kaleviga. Sa oled Kalevi vastu mänginud VEF-i, Jenissei ja Astana päevadel, aga nüüd oled liitunud Kaleviga. Kas Kalev oli sellevõrra turvalisem valik, et said liituda tiimiga, keda varasemast hästi tundsid?
Alustuseks olen nõus, et olen Kalevi vastu väga palju mänginud ja mulle meeldib Kalevi organisatsioon. Kalev on hea võistkond, kus mängida. Tulekul on väga palju mänge, hooaja ettevalmistus ja põhiturniir. Valiku Kalevi kasuks otsustas see, et klubi asub lähemal mu kodule Lätis, otsus sündiski läbirääkimistes oma perega ja kui Kalev pakkumise tegi, siis pikka mõtlemist ei olnud.
Räägi oma liitumisest Kaleviga. Teame, et tulid siia laenulepingu alusel, aga kuidas see protsess täpsemalt käis? Kas tahtsid ise laenule minna või soovis seda klubi? Kas Sinu vastu oli huvi ka mujalt välismaalt?
Muidugi oli mul paar pakkumist ka mujalt, oli Poolast ja muidugi leping ka Prantsusmaa klubiga (Elan Chalon – toim.). Aga Kalev on hea koht, kus teha samm veel edasi, mängida rohkem ja aidata võistkonda võitude nimel. Ma arvan, et tegin õige otsuse tulla Tallinnasse.
Milline on Kalev organisatsioonina, kuidas kõik on sujunud ja kas Sa oled õnnelik uue tiimiga?
Organisatsioon on väga professionaalne, veetsin mõne aja hotellis, nad aitasid mind sisuliselt kõigega, alustades pesu pesemisest ja lõpetades toidupoes käiguga. Siiamaani on kõige eest väga hästi hoolt kantud. Mulle leiti hea korter, küsitakse tihti, kas mul on midagi vaja. Klubina on tegemist väga kõrgetasemelise, väga hooliva organisatsiooniga ja olen selle eest neile juba väga tänulik. Treeningud on samuti väga mitmekesised – jookseme, viskame -, mis näitab klubi head suhtumist.
Mõned Sinu tiimikaaslased ja peatreener on hõivatud rahvuskoondise tegemistega (intervjuu on tehtud EM-finaalturniiri ajal – toim.), aga kas Sul on olnud juba vestlust peatreener Heiko Rannulaga tema ootustest Sinu suunas?
Me pole jõudnud temaga palju rääkida, aga ühe korra Tallinnas oleme kohtunud. Ta oli minu saabumise üle väga õnnelik, sest ma saabusin siia teistest veidi hiljem. Esiteks öeldi kohe, et hakkame füüsise kallal palju tööd tegema, palju jooksmist ja jõudu, et olla hooaja alguseks võimalikult heas vormis. Teen tööd ka enda viske kallal, et seegi võimalikult heaks muuta.
Kaks treenerit (Heiko Rannula ja Indrek Reinbok – toim.) ja mõned tiimikaaslased (Martin Dorbek ja Kristjan Kitsing – toim.) on hetkel eemal. Kui palju see mõjutab Sinu arust tiimi hooaja ettevalmistusel?
Kindlasti mõjutab see võistkonda hooaja ettevalmistusel, kuid proovime anda endast parima. Muidugi on oma riigi esindamine auasi ja väga tähtis. Kindlasti ei aita see tiimil nii hästi samm-sammult edasi liikuda, mis tähendab, et treeningutel ei keskendu me eriti palju taktikale, vaid rohkem jooksmisele ja viskamisele, et hoida võistkond vormis.
Sa juba rääkisid kodule lähemal mängimisest, aga palun kirjelda seda veidi laiemalt. Kui tähtis see ikkagi Sinu jaoks on?
Olen juba mitu aastat välismaal mänginud, olnud kodust eemal. See tähendas, et sõbrad ei saanud nii tihti mänge vaatamas käia. Eks muidugi vahepeal sõideti mulle külla ka. Aga nüüd on neil suurepärane võimalus mind rohkem näha, sest Tallinn on Riiast ainult kolme ja poole tunni autosõidu kaugusel ning sõbrad on juba oma huvi üles näidanud, et tulla minu mänge Tallinnasse vaatama. Selle üle olen väga õnnelik ja see annab mulle motivatsiooni ainult juurde. Boonus on muidugi see, et sel aastal reisime päris mitu korda ka Lätti, mis tähendab, et pääsen (kodule) veelgi lähemale.
Sul on väga palju kogemust tuntud tiimides ja liigades. Kas Sa uskusid oma professionaalse karjääri alguses, et oled jõudnud 31-aastasena mängida kaheksas eri riigis? Mis Sinu esimesed eesmärgid karjääri alguses üldse olid?
Noorena oli esimene eesmärk muidugi mängida NBA-s, aga kui tulid kutsed rahvuskoondisesse ja sain mängida, siis olin väga tänulik selle üle. Unistus Euroliigast säilis samuti ning seda ma loodan siiani, et see ühel päeval juhtuks. Mängides paljudes kohtades olen säilitanud oma positiivsuse ja võimaluse mängida võimalikult hästi.

Sa pole veel Kalevi eest väljakul käinud, aga milline klubi on Sulle seni Lätist väljaspool kõige mugavamaks olnud? Kus Sa tundsid end kõige õnnelikumalt nii tulemuste kui ka tiimi mõttes?
Ütleksin, et parim liiga minu jaoks oli siiski VTB Ühisliiga. Kõik sai alguse üldse koos (Riia) VEF-iga, tänu kellele teenisin lepingu Unicsi ja Jenisseiga. Klubide konkurents oli tugev ja liiga ise väga hea. Järgmiseks tooks välja kindlasti ka Buducnosti (hooaeg 2019/20 – toim.), kus klubi oli väga tugev ja mängis Eurocupis. Aga ikkagi jään enda Ühisliiga mõtte juurde, kuid teame, mis olukord sellega praegu on.
Räägi sellest Buducnosti hooajast. Mille poolest see kogemus Sinu jaoks eriline oli?
See oli tegelikult minu jaoks päris kummaline hooaeg. Suvi ja hooaja ettevalmistus oli kindlasti teistsugune, sest treener oli Serbiast. Meil oli kuu aega kaks trenni päevas, käisime ka mägedes, mis oli minu jaoks väga raske. Muidugi oli see huvitav kogemus, sest sellist ettevalmistust mul varem polnud ja hooaeg oli ka selline, et reisimist oli palju. See oli tore, kuid samas väga raske. Aga lätlasena oli seal kindlasti huvitav mängida, fännid olid väga hullud, toetasid palju ja näitasid oma emotsioone.
2013. aastal proovisid oma õnne NBA draftis, kuid seal valituks ei osutunud. Siis sõlmisid oma esimese lepingu väljaspool Lätit. Kas Saksamaa Bundesliga võistkond Mitteldeutscher BC oli tagantjärele vaadates tol hetkel parim valik?
Muidugi, eks oli ka paremaid valikuid, aga tol hetkel oli klubi juures treener (Silvano Poropat – toim.), kes oli minuga ka Ventspilsis olnud. Ta tahtis väga mind võistkonda ja teades, et klubi mängis Saksamaa kõrgliigat, siis kogemuse mõttes oli see esimeseks hooajaks Euroopas väga hea. Eks ta oli muidugi raske, sest enam ei näinud nii tihti sõpru, perega koos viibimist oli vähem ja reisimist oli oluliselt rohkem kui Lätis. Tihtipeale ootasid meid ees rohkem kui kolmetunnised bussireisid, mis oli mõnes mõttes tollel ajal väga hull. Kuid see-eest sain mängida väga tugevate tiimidega ja nägin palju teistlaadi korvpalli. Klubid mängisid väga erinevate stiilidega, mõni rahulikumalt, mõni lõhkus sama hullusti nagu tänavakorvpallis. Seepärast oligi see tol hetkel kogemuse mõttes ainuõige valik.
Eelmisel hooajal mängisid Wroclawi Slaskiga Euroopa tugevuselt teises klubisarjas Eurocup ja nüüd alustad Kaleviga uut hooaega FIBA Europe Cupi kvalifikatsioonist. Kas Sinu jaoks on oluline, et klubi mängiks lisaks koduliigale ka Euroopas?
Muidugi on minu jaoks oluline, et klubi mängiks mõnda Euroopa klubisarja. Klubi jaoks ongi hetkel esimene eesmärk võidelda end (FIBA Europe Cupi) alagrupiturniirile, mis annaks võimaluse mängida heade tiimide vastu ja annab noorematele kuttidele kogemust juurde. Kindlasti anname kõva võitluse, see on selge.
Tulid võistkonda suurte kogemuste ja kvaliteediga. Kas arvad, et see tuleb kasuks alagrupiturniirile jõudmisel?
Muidugi, ma juba proovin tuua võistkonda rohkem kokku, et paremini üksteist tunda ja et me sõbruneksime omavahel. Üritan vestelda kaaslastega teemadel, mida paremini teha. Teeme ju ühiselt tööd hea tulemuse nimel ja isiklikult annan endast parima, et see ka õnnestuks.
Kas Sul oli juba varasemast kontakt või sõprussidemed mõne eestlasega?
Erilisi kontakte kahjuks pole, aga mäletan, et eestlased võitlevad palju. Minu sõprus Eesti vastu tekkiski teie vastu võideldes, sest alati on meil Eestiga olnud tulised lahingud ja palju jutustamist (Muigab.).
Mida Sa arvad Eesti korvpallist üldiselt?
Mul pole väga suurt kogemust Eesti kohaliku taseme kohta, aga Eesti on Läti jaoks alati ebamugav vastane olnud ja eestlased mängivad head korvpalli.
Eelmisel hooajal mängisid meie koondisemeeste Maik-Kalev Kotsari ja Kaspar Treieri vastu Eurocupis. Kas tead midagi nende meeste tegemiste kohta ja mis Sa arvad, kes eestlastest teeb järgmiste aastate jooksul suure sammu edasi?
Usun, et kui Maik jätkab samamoodi võitlemist ja treenimist, siis on tal kõik võimalik. Aga ma ütlen, et kõigil eestlastel on võimalik iga päev teha samm edasi ja tõusta kõrgemale.
Oled eelmisest hooajast Poola meister ja 2017. aastast VEF-iga ka Läti meister. Kas nüüd on aeg lisada CV-sse juurde Eesti meistrivõistluste, Eesti-Läti liiga ja karikavõistluste tiitel? Millised on Sinu ootused hooaja eel?
Tean, et Kalev eelmisel hooajal ei võitnud ühtegi tiitlit. Minu esimene mõte, kui klubiga liitusin, oligi, et ma pole veel Eesti meistritiitlit võitnud ehk hakkasin juba suvel selle peale mõtlema ning soov on see tagasi tuua. Soovin seda tiitlit väga ja annan endast parima, et tuua tiitel Tallinnasse tagasi.
Sinu esimene EM-finaalturniir oli 2011. aastal Leedus (Läti kaotas kõik kohtumised – toim.), kui noor ja kogenematu Läti koondis mängis n-ö surmagrupis koos Prantsusmaa, Serbia, Saksamaa, Iisraeli ja Itaaliaga. Sa mängisid selliste staaride nagu (Dirk) Nowitzki, (Marco) Belinelli, (Danilo) Gallinari, (Joakim) Noah’, (Tony) Parkeri, (Nicolas) Batumi, (Miloš) Teodosici ja (Nenad) Krstici vastu. Kui palju sellest turniirist mäletad ning kuidas Sa tundsid end noore mängumehena selliste superstaaride vastu mängides?
Mäletan seda turniiri väga hästi, sest see oli minu esimene. Kohal oli väga palju fänne ja mul oli kogu pere seal. Toetus oli väga suur ja noore võistkonnana püüdsime väga palju suurte vastu võidelda. Lätlased loodavad palju korvpalli peale, sest igaüks tahab anda endast parima, isegi kui mängime staaride vastu. Minu jaoks oli imeline mängida selliste mängijate vastu ning saime ülimalt palju häid emotsioone. Mäletan, kui katsin Nowitzkit ja ta pani ühe hullu viske sisse. Sel hetkel mõtlesin, et see ei saa ju võimalik olla, et ta selliseid viskeid tabab.

Rahvuskoondises oled samal positsioonil mänginud koos ka Kristaps Porzingisega. Kas ta on andnud Sulle mingeid näpunäiteid ja oled ehk midagi tema pealt õppinud, mida täna mängus kasutad? Kui tihti on Sul temaga vestlusi või kas üldse suhtlete omavahel?
Mängisime koos Türgis EM-finaalturniiril (2017. aastal – toim.) ja Kristaps oli väga sõbralik. Ta rääkis kõigiga ning temaga suhelda ei olnud raske. Me küll pole sõbrad, aga kui kohtume, siis viskame nalja ja räägime omavahel. Muidu on ta väga hull vend, tema vise ja pallikäsitsemine on teisest maailmast. Muidugi on sellepärast teda väga raske ka kaitsta.
Eesti vastu oled mänginud alates noortekoondistest kuni meestekoondiseni. Kuivõrd palju erilisem on mängida Balti riikide vastu?
Muidugi on eriline mängida, sest me asume üksteise kõrval, mis tähendab palju vihasemaid vastasseise. Aga need on muidu nagu mängud ikka, kuidagi teistmoodi see mõtlema ei pane ja ettevalmistus on sama. Muidugi eestlaste ja leedukate vastu mängides oleme valmis isegi platsi sööma, et võit võtta. See teebki mängu nende vastu palju lõbusamaks. Mängud Eesti ja Leedu vastu näitavad alati, kes on Baltimaade kõige kõvem kossusats.
Eestlased saavad EM-il rinda pista Kreeka gigandi Giannis Antetokounmpo vastu. Mida soovitad meie meestel tema ohjamiseks teha (intervjuu sai tehtud vahetult enne EM-finaalturniiri algust – toim.)?
See on hea küsimus, ma ei oska midagi soovitada, sest usun, et tegemist pole inimesega (Muigab.). Aga kõik on võimalik, sest eestlastel on väga head tagamängijad, kes on võimelised vajadusel väljast viskama. Giannist pole võimatu peatada ja kui eestlased võitlevad kõvasti vastu, siis on võimalik hambaid näidata, aga soovin Eestile ainult edu tema peatamisel.
31-aastaselt on veel suurepärane mängida korvpalli, aga ühel hetkel juhtub see, et karjäär saab läbi. Kas oled juba mõelnud sellele või võtad asja päev-päevalt?
Pärast karjääri lähen kindlasti kuhugi kooli õppima. Mind huvitab väga maaelu ehk kõik, mis toimub väljaspool linna. Huvitav oleks õppida midagi puude lõikusest või botaanikast. Lihtsalt proovin veel mõelda, mida täpsemalt tahaksin õppida, aga kindlasti peab see olema seotud kuidagi maaeluga. Lisaks muidugi sooviks samal ajal olla ka treener, sest mul on kaks poega, keda üritan samuti korvpalli mängima panna.
Lõpetuseks, oled nüüd viibinud mõnda aega Tallinnas. Kuidas see aeg on Sinu jaoks möödunud ja kas oled juba jõudnud ka linna avastama? Kuidas kohalikud inimesed tunduvad ja mis siiani kõige rohkem meeldinud on?
Kui siia saabusin, siis olin väga üllatunud, et liiklus polegi kõige hullem ja linnas oli võimalik päris kiiresti liikuda. Mind üllatas ka see, et Eestis räägitakse väga palju vene keeles, mida ma oskan suhteliselt hästi. See muudab kindlasti siinolemise kergemaks. Esimesed päevad linnas sõitsin tõukerattaga ringi ilma ühegi eesmärgita, lihtsalt soovisin kõike näha. Mulle väga meeldib Tallinna vanalinn, mis on väga ilus. Olen üritanud leida ka häid restorane, kust saab head toitu. Muidugi Tallinnast väljaspool on samuti väga ilus. Mere ääres suuri laevu näha on minu arvates ka päris vägev. Mu korter asub merele päris ligidal ja kuna mu isa on kalamees ja ta viis mind alati mere äärde, siis meri tekitab minus alati hea tunde. Ootan, kuni pere ka siia saabub, siis avastame linna kindlasti rohkem.




