Kuum ja tegus suvi on juba mõnda aega seljataga ja korvpallihuvilistel on EM-finaalturniiri emotsioonid ammu lahtunud ning sisse on pugenud uus ärevus – klubihooaeg on alanud. Kui enamus Euroopa kõrgliigasid said avapaugu septembri lõpus ja oktoobri esimestel päevadel, siis Vana Maailma tugevaim sari Euroliiga alustab sel nädalal 6. oktoobril. Eesti korvpallihuvilisel on tänavu Euroliigas võimalus kaasa elada ka meie väikese Eesti korvpalluritele Maik-Kalev Kotsarile ja Sander Raiestele, kes algaval hooajal kuuluvad Saski Baskonia ridadesse.
Raiestele on algav Euroliiga hooaeg Baskonia särgis juba kolmas, Kotsar peaks tegema aga oktoobri alguses oma Euroliiga debüüdi Valencia Basketi vastu. Kahe hooaja peale sai Raieste Baskonia eest käia väljakul kahekümnes Euroliiga mängus, millest viies alustas ta isegi algviisikus. Tema keskmised statistilised näitajad kahe hooaja peale olid 1,2 punkti, 1 lauapalli ja 0,2 resultatiivset söötu ning vaheltlõiget. Vähestele punktidele vaatamata oli Raieste visketabavus päris hea, kui mitte öelda isegi suurepärane. Ta tabas 46,2% kahepunktivisetest ning 44% kolmestest.
Raieste vähesel mänguajal on olnud erinevaid põhjuseid, millest kindlasti pole vähetähtsad ka erinevad vigastused. Kuna suuremad terviseprobleemid tunduvad olevat seljatatud ning tihedast koondisesuvest on kaasa võetud rohkelt kogemusi tipptasemel meeste katmisel, siis annab see lootust, et Raieste mänguaeg ja statistilised näitajad võiksid algaval hooajal kasvada.
Milliseks kujuneb Kotsari roll, on veel vara ennustada. Arvestades tema suurepäraseid sooritusi lõppenud hooajal Eurocupis ning eeskujulikke esitlusi koondisesärgis paljude nimekate Euroopa keskmängijate vastu, pole ilmselt kahtlust, et Kotsar saab Euroliigas kenasti hakkama ning temast võib kujuneda mängija, kes ületab varasemate kaasmaalaste statistilised sooritused Euroliigas. Igatahes on Eesti korvpallisõbral põhjust sel hooajal jälgida Euroliigat ning eriti Baskonia klubi.
Edasist artiklit lugedes tasub meeles pidada, et selline Euroliiga, nagu me seda tänapäeval oleme harjunud nägema, sai alguse 2000/01. hooajal. Tol aastal oli Euroopas justkui kaks kõrgemat klubisarja: FIBA poolt korraldatud Suproliiga ja Euroliiga. Suproliiga jäigi vaid üheaastaseks ilmutuseks, kui hooajast 2001/02 alates korraldab Euroopa kõrgeimat klubisarja Euroliiga.
Seoses Suproliiga üheaastase eksisteerimisega on huvitav fakt, et varem oli ka FIBA oma klubisarja organiseerinud Euroliiga nime all, kuid jätnud selle kaubamärgina registreerimata. See võimaldas FIBA-ga rahulolematutel klubidel luua oma liiga ning kasutada nime Euroliiga. Ühtegi juriidilist hooba FIBA-l selle vastu võitlemiseks polnud ja seetõttu üritati olukorda päästa Suproliiga loomisega.
Aastatel 2001-16 mängiti Euroliigat turniiriformaadis ning hooajast 2016/17 kasutatakse liigaformaati. Eelmine hooaeg oli seega Euroliiga tänapäevasele formaadile 22., kuid 2019/20 hooaeg jäi koroonaviiruse tõttu lõpetamata ja tiitleid on seega välja jagatud ühe võrra vähem. Aga nüüd läheme lõpuks edasise jutu ja statistikatabelite kallale.
Kuigi algaval hooajal lööb Euroliigas kaasa kaks Eesti korvpallurit, siis näeme ajaloos tagasi vaadates, et lisaks Kotsarile ja Raiestele on modernses Euroliigas väljakul käinud veel viis Eesti korvpallurit. Siinkohal on paras hetk tuletada meelde, kes nad olid ning milliseks kujunesid nende mängud Euroliigas ning milliseks peaks kujunema Kotsari mäng ning sooritused, et ületada oma eelkäijatest kaasmaalasi.
Alustame Janar Taltsist, kes mängis Kölni 99ersi eest Euroliigas 2006/07. hooajal. Talts kuulus algviisikusse 11 korral ning kokku käis ta Kölni eest Euroliigas väljakul kolmeteistkümnes mängus, kogudes keskmiselt 2,9 punkti, 3,2 lauapalli ja 0,5 korvisöötu. Kuna tol ajal polnud Talts veel see snaiper, kellena me teda tunneme ja oleme hilisemalt näinud näiteks 2015. aastal Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril Leedule pea keskjoonelt kolmest silmade vahele lajatamas, oli tema kolmeste tabavus Kölni eest Euroliigas mängides kõigest 17%. Siiski sai Talts kirja keskmiselt 16 mänguminutit ja enam-vähem okei visketabavuse – 47% kahestel ja 63% vabavisetel.
Eesti koondise kapten Siim-Sander Vene mängis Kaunase Žalgirise ridades koguni neli hooaega ning seda erinevatel aastatel vahemikus 2009-16. Lisaks Žalgirisele on Vene Euroliigas esindanud ka Gran Canariat (2018/19. hooajal), visates seal ka oma Euroliiga karjääri punktirekordi – 19 punkti. Kokkuvõttes on Vene näitajad Euroliigas olnud 4,2 punkti ning seda 57-protsendilise kahe- ning 35-protsendilise kolmepunktivisete tabavusega. Vabaviskeid on Vene tabanud Euroliigas 78-protsendiliselt. Lauapalle kogus Vene Euroliigas keskmiselt 1,5 ning jagas resultatiivseid sööte 0,6 mängu kohta.
Loomulikult ei saa me üle ega ümber Eesti korvpalli suurkujust ning viimase kümnendi legendist Kristjan Kangurist. Mängides nelja eri tiimi eest neljal erineval hooajal, jättis Kangur endast maha päris korraliku jälje. Kokku osales Kangur 57 mängus, millest algviisikus alustas ta 13 matšis. Keskmiselt 6 punkti, 2,6 lauapalli ja 0,9 söötu mängus kogunud Kanguri kõige muljet avaldavamad numbrid peituvad tema tõhususes. Kahepunktiviskeid tabas ta 49,5- ja kolmeseid 42,4-protsendiliselt. Lisaks oli Kangur suurepärane ka vabaviskejoonel, tabades sealt 82,9 protsendiga. Tema keskmised statistilised näitajad punktide, lauapallide ja söötude osas ei tundugi võibolla midagi erilist, aga silmas peab pidama, et need näidud tulid keskmiselt 18,5 minutiga. Selliseid minuteid ei pakuta Euroliigas mitte kellelegi, kui ta ei ole suurepärane mängija.

Eestlaste osalemine Euroopa tugevaimas korvpalliliigas ei piirdu aga ainult eelmainitud korvpalluritega. Eriti nooremate (mittetartlastest) korvpallifännide jaoks võib olla üllatuseks Tartu Rocki legendi Tanel Teini nimi. Hooajal 2003/04 Wroclawi Slaski eest mängides viskas Tein ühes mängus 21 punkti. Keskmiselt kogus ta Euroliigas 8,1 punkti mängus ning lisaks võttis ka 2,9 lauapalli, andis 0,8 resultatiivset söötu ning tegi 1,2 vaheltlõiget. Nuriseda ei saa ka tema viskeprotsentide üle – 55,3% kahepunktivisetel, 31,5% kolmestel ning suurepärased 87,5% vabavisetel. Selliseid numbreid on keeruline tänapäeval üle trumbata.
Kõige noorema eestlasena on õnnestunud Euroopa parimas korvpalliliigas väljakule pääseda Eesti koondise ning Arizona Ülikooli mängujuhil Kerr Kriisal. Kriisa aeg Euroliigas jäi küll lühikeseks, kui ta tegi Kaunase Žalgirise eest kaasa vaid ühes mängus. Kohtumises, milles ta mängis küll ainult kaks minutit ja üheksa sekundit, ei tundnud noor eestlane absoluutselt mingisugust kartust ega hirmu ning viskas vabaviskest ühe punkti. Seejuures milline see punkt oli! Ta tabas oma esimese vabaviske 15 000 seisva ning plaksutades kaasa elava Žalgirise fänni ees. Tabamuse järel tõstis noormees võidukalt rusika taeva poole ning sai Jock Landale’ilt kiituseks võmmu kuklasse.
Viimaseks olen jätnud Eesti korvpalluri, kes lisaks mängimisele Euroliigas on suutnud ainsa eestlasena murda ka maailma unistuste liigasse NBA-sse. See mees on loomulikult Eesti korvpalli elav legend Martin Müürsepp. Müürsepa punktirekordiks Euroliigas jäi 23 visatud punkti Ateena AEK eest. Tema keskmised näitajad kahe hooaja peale, millest ühe veetis ta juba mainitud AEK särgis ja teise Moskva CSKA-s, viskas Müürsepp keskmiselt 8,3 punkti, võttis maha 4 lauapalli ning jagas 0,8 korvisöötu. Tema kahepunktivisete protsent oli 55,1%. Lisaks sellele, et Müürsepp domineeris korvi all, oli ta ka päris hea kolmeste viskaja, tabades kaugelt 33,3%. Tema vabavisete protsent 57,5 pole just kiita, kuid see ei kõiguta Müürsepa staatust kui läbi aegade parimat eestlast Euroliigas.
Maik-Kalev Kotsari näol on Eesti korvpall saanud endale tulevikuks suure korvialuse jõu. Kuidas kulgeb tema esimene hooaeg Euroliigas, on raske prognoosida. Arvestades tema varasemaid etteasteid NCAA-s, viimaseid hooaegu Saksamaal ja mullu ka Eurocupil ning loomulikult tänavuse koondisesuve kulminatsiooni ehk EM-finaalturniiri, on Eesti korvpallisõbral igatahes põhjust iganädalaselt istuda teleri taha ning elada kaasa tema tegemistele Euroopa tugevaimas korvpallisarjas.
Erinevat numbrimaagiat
Läheme esmalt utoopia manu. Eestlased on Euroliigas visanud 1123 punkti, mis tähendab, et Kotsar peaks viskama Euroliiga põhiturniiril keskmiselt 33 punkti mängus, et koguda ühe hooajaga sama arv punkte, kui kõik teised eestlased Euroliigas läbi aegade visanud on. See pole loomulikult reaalne. Ka lauapallidega pole seis kergem – 15 lauapalli mängus võtta on ikkagi äärmiselt keeruline. Kõige kergem oleks lugu resultatiivsete söötudega. Kuna meie poisid pole olnud põhilised playmaker‘id, on kogutud kõigest 141 korvisöötu, mis tähendab seda, et kui Kotsar annab keskmiselt 4,2 söötu mängus, tõuseks ta liidriks. Aga kui jagada need keskmised ära kahe hooaja peale, näeb asi välja palju-palju reaalsem. 16,5 punkti, 7,5 lauapalli ja 2,1 söötu kõlavad juba palju jõukohasemalt.
Kui tahame, et Kotsar tõuseks statistiliselt juba esimese hooajaga Euroliigas läbi aegade parimaks eestlaseks, siis see pole üldsegi eriti ebareaalne. Euroliiga kõigi aegade punktitabelist leiab meie meestest kolm. Need on Kristjan Kangur 667. kohal 344 punktiga, Martin Müürsepp 674. kohal 339 punktiga ning Siim-Sander Vene 800. kohal 263 punktiga. Ülejäänud meestel on visatud kokku liiga vähe punkte, et kuvatavasse statistikatabelisse pääseda. Selleks, et Kotsar tõuseks ühe hooajaga mööda Venest, peaks ta viskama 7,7 punkti mängus. Kangurist ja Müürsepast möödumine on natukene keerulisem, seda vähemalt ühe hooajaga. Kangurist ette rebimiseks oleks Kotsaril vaja visata keskmiselt 10,2 punkti, Müürsepast möödumiseks vajatav keskmine on natukene väiksem – 10 punkti.
Kõigi eestlaste punktisumma Euroliigas on 1123 punkti, individuaalsete mängijate tabelis oleksid kõik meie mehed koos 191. kohal. Ees Tanoka Beardist ja Davor Kusi seljataga. Lauapallide tabelis on uuesti need samad kolm eesti mängumeest. Enim on lauapalle kogunud Müürsepp 163 lauapalliga, mis jätab ta 592. kohale. 4,8 lauapalli on see arv, mida Kotsar vajaks, et temast ette liikuda. Resultatiivsete söötude tabelis asjad ei muutu. Seal esinevad samuti eelnevalt mainitud nimed. Söötude arvestuses on Kristjan Kangur kõrgeimal, 681. kohal 52 sööduga. Kuigi ta oli pika mehe kohta hea söötja, siis polnud Kangur Euroliigas kunagi oma meeskonnas mees, kelle käest pall väga palju läbi käis. Seega on Kotsaril vaja Kanguri edestamiseks algaval hooajal koguda keskmiselt ainult 1,6 söötu. See oleks siiski palju kõrgem Kanguri Euroliiga karjääri keskmisest ehk 0,9 söödust.
Euroopa korvpallis on üliolulisel kohal efektiivsusreiting PIR (Performance Index Rating). See mõõdab mängija sooritust tervikuna, võttes arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asju, mida keegi mängus teeb. Selles tabelis on järjekordselt need samad kolm Eesti korvpalli suurkuju, kellest esimesel kohal on jällegi Kangur. Koguarvestuses on Kangur 713. kohal 312 punktiga. Keskmise PIR-iga 9,2 tõuseks Kotsar Kangurist ette. Jällegi, kui Kotsar saab Baskonias läbi hooaja nautida põhirotatsiooni minuteid, siis pole see ulmeline eesmärk.
Kui toome siis võrdluseks Kotsari numbrid mullu Euroopa tugevuselt teisest klubisarjast ehk Eurocupist, siis meie poolt välja visatud eesmärgid ei tundugi nii kättesaamatud. Nimelt sai Kotsar Hamburg Towersi eest Eurocupis mängides 16 kohtumisega kirja keskmiselt 26,8 minutit, 13,4 punkti, 6,6 lauapalli, 1,4 resultatiivset söötu ja 1,2 vaheltlõiget. Hiljutisel EM-finaalturniiril, kus paljude ekspertide hinnangul oli alagrupiturniiri mängutase umbkaudu võrdne Euroliigaga, tõi Kotsar viie kohtumisega keskmiselt 12,2 punkti, 5,6 lauapalli, 2 resultatiivset söötu ja 1,6 vaheltlõiget.
Seitse Eesti mängijat on tänaseks Euroopa korvpalli kõige kõrgemal tasemel kasvõi korraks ära käinud. 6. oktoobril algaval hooajal lisandub ka kaheksas eestlane. Arvestades meie rahvuskoondise toimetamist EM-finaalturniiril, siis pole alusetu loota, et lähimatel aastatel tõusevad Euroliigas pildile veel järgmised eestlased, kes hakkavad kogu seda meie poolt välja toodud numbrimaagiat ümber kirjutama. Või naaseb ühel päeval näiteks Kerr Kriisa ja hakkab enda numbreid edasi lükkama? Igatahes numbrid numbriteks, palju olulisem on see, milliseid emotsioone Eesti korvpallurid meile oma mängimisega pakuvad. Võib vist kindlalt öelda, et televiisori vahendusel Euroliiga mängudele kaasa elades on oluline vahe sees, kas omad poisid jooksevad teiste Vana Maailma staaride hulgas kui võrdne võrdsega ringi või mitte. Nii et naudime!




