Close

K24 MILANOS | Briti korvpalli sisekaemus: piinlik huvipuudus, kuigi koondises on 1,7 miljoni jälgijaga tõsielustaar

-Ovie Soko | Foto: EPA/Scanpix

Sarnaselt meie hiljutisele kirjatükile Horvaatia korvpallist, tegi Milanos kohal olev Korvpall24 portaal väikese sissevaate ka Suurbritannia korvpalli. Kasutasime selleks Iirimaa ajakirjaniku Emmet Ryani abi, kes kirjutab väljaandele Ballineurope.com. Üllataval kombel ühtegi briti žurnalisti Milanos polegi ning ka EM-finaalturniiri mängud koduse telepublikuni ei jõua.

Lahkasime Suurbritannia korvpalliga üsna detailselt kursis oleva Ryaniga põhjuseid, miks koondise tasemel korvpall britte nii külmaks jätab, et tõsieluseriaal “Armastuse saar” on olulisem eetrisse lasta, kui koondise mängud EM-finaalturniirilt. Rääkides “Armastuse saarest”, siis on koondises üks mängumees seal tõsieluseriaalis osaledes kogunud metsiku hulga sotsiaalmeedia jälgijaid ning isegi seda kapitali pole suudetud korvpalli hüvanguks ära kasutada.

Seevastu on Ryanist saanud suur Eesti korvpalli fänn ning EM-finaalturniiri ajal kirjutatud artiklis kiitis ta ülivõrretes meie noore koondise liidreid ning vaatas kadedusega, milline fänniarmee meil Milanosse kohale on sõitnud. Kõigest sellest ja paljust muust saab lugeda enne brittide vastu võetud suurt võitu tehtud pikemast intervjuust Emmet Ryaniga.

Siin Milanos pole üldse Suurbritannia meediat?

Jah, siin pole ühtegi Suurbritannia meedia esindajat, samamoodi oli ka EM-il 2017, kui koondis mängis Istanbulis EM-finaalturniiri alagrupimänge. See räägib kõnekalt, kuidas inimesed, isegi korvpallihuvilised, suhtuvad Suurbritannia koondisse, rääkimata peavoolumeediast. Kui Iirimaa koondis oleks siin, siis meil oleks vähemalt kolm ajakirjanikku tulnud, mis väikese kogukonna jaoks on päris hea. Brittidel pole kohal ühtegi ajakirjanikku teist EM-i järjest, kus nad osalevad. See on kurb, sest rahvuskoondis on võti, kuidas tekitada huvi selle ala vastu. Sest kui sa saad oma koondisele kaasa elada, isegi kui kvaliteet pole nii hea ja sa ei kvalifitseeru play-off‘idesse, siis inimesed hakkavad siiski hoolima ja mängudel käima.

Milanos pole ka eriti Suurbritannia poolehoidjaid?

Jah, olen mõningaid küll märganud, aga brittidel on ilmselgelt kõige väiksem toetajate hulk. Eestlasi on ligi 2000, kui Iirimaa oleks kvalifitseerunud, siis meid oleks ka kindlasti mitusada. Tuleb aru saada, et huvi tuleb tekitada, peavad tekkima fännid ja siis lõpuks tuleb ka meedia sellega kaasa. Kui rääkida näiteks teie lähinaabritest Soomest, siis 30 aastat tagasi polnud seal mingit korvpalli. Iirimaa koondis oli nendega samal tasemel, aga nüüd me isegi ei unista Soome võitmisest. Suurbritannia oleks toona Soome hävitanud. Nüüd on isegi idee mängida Soomega nii meile kui ka Suurbritanniale hirmutav, sest nad hävitaksid meid isegi ilma Lauri Markkanenita. Soomes on ilmselgelt palju tööd tehtud ja see on tulemust andnud. Suurbritannias tuuakse palju ettekäändeid, öeldakse, et riik ei toeta, sest nad eelistavad alasid, mis võiksid tuua medali olümpialt. Aga siiski on palju britte, kes mängivad korvpalli ja inimesed, kes seda ala veavad, peaksid olema võimelised leidma sponsoreid.

Aga kui siin on vähe fänne ja telekanalites mänge ei näidata, siis kui palju inimesed üldse teavad koondise mängijaid?

Kõige kuulsam mängija on vaieldamatult Ovie Soko (Eesti vastu mees ei mänginud – toim.), sest ta oli suur staar tõsielusarjas “Armastuse saar”. Aga isegi tema kaudu pole suudetud Suurbritannia korvpalli vastu huvi tekitada. Kõik rääkisid lihtsalt, et ta mängib korvpalli ka, nagu see oleks tema harrastus. Ta on olnud ikkagi FIBA Meistrite liiga tasemel mängija, jõudnud seal poolfinaali (Murciaga 2017/18 hooajal – toim.) ja ta valiti toona lausa sümboolsesse viisikusse. Pärast sellist edukat hooaega läks ta tõsielusarja, miljonid britid teadsid, kes ta on, aga seda ei suudetud korvpalli populariseerimisel ära kasutada. Sokol on 1,7 miljonit Instagrami jälgijat, ta on väga tuntud telestaar, keda oleks lihtsalt saanud BBC-s, ajalehtedes ja igal veebisaidil ära kasutada korvpalli edendamiseks.

Seega mitte keegi ei näita EM-finaalturniiri Suurbritannias? Isegi raadios ei tehta ülekandeid?

Ei, mitte midagi! Ma tean paljusid briti väljaandeid ja nad teavad, et ma kajastan korvpalli, aga ma pole saanud ühtegi e-maili, telefonikõnet või sõnumit neilt. Võib-olla nad veel võtavad ühendust, aga praeguseni pole seda keegi teinud. Ka viis aastat tagasi ei saanud ma ühtegi kõnet briti meedialt, kuigi ma olen inglise keelt emakeelena kõnelev ajakirjanik ja ühtegi briti ajakirjanikku siin pole.

Aga kuidas korvpallihuvilised sellesse suhtuvad?

Kui me räägime huvist, siis korvpallifänne huvitab NBA, siis tuleb suur tühimik, seejärel Suurbritannia liiga ja siis veel 10 astet madalamal on koondis.

Samas Suurbritannia liiga pole väga tugev, et miks see koondisest rohkem huvi pakub?

Jah, sul on õigus. Aga klubid teevad head turundust ja suudavad kaasata kohalikke ning seeläbi tekib huvi. Nad mõistavad, mida tuleb teha inimeste saali meelitamiseks. Heaks näiteks on Newcastle.

Aga kus Briti noored siis ennast arendavad? Kas nad lähevad varakult välismaale?

Mõned lähvad tõesti varakult ära, aga samas on meil Londonis mõned head talentide arendamise keskused. Mõned ütlevad, et need keskused peaksid saama suuremat riiklikku toetust, aga ma pole sellega nõus. Arvan, et Londoni keskused saavad hästi hakkama. Nad peaksid raha suunama rohkem väiksematesse kohtadesse. Aga paljud noored lähevad ka välismaale akadeemiatesse, näiteks nagu Suurbritannia kapten Daniel Clark, kes läks (Hispaaniasse) Estudiantesesse, kui ta oli 14- või 15-aastane. Mõned noored üritavad USA ülikoolidesse jõuda.

Ja lõpetuseks, mida Briti meedia enne Eesti mängu kirjutas?

Briti meedia ei kajastagi eriti Euroopa meistrivõistlusi (Muigab.).

scroll to top