Pärast laupäevast valusat kaotust Ukrainale ei lasknud Milanos kohal olevad Eesti korvpallikoondise fännid pead norgu ning üritasid meie mehi pärast kohtumist enne hotelli sõitvasse bussi istumist innustada.
Korvpall24 püüdis fännide hulgast kinni endise mängumehe ning praeguse treeneri, lõppenud hooajal Rauno Pehka kõrval abitreenerina Audentes SK/Tallinna Ülikool/TSK U18 meeskonna Eesti meistriks aidanud Tair Tenno.
Tair, esimesed kaks mängu peetud, Sina oled siin fännina. Mis tundega teiselt mängult ära lähed?
Väga kahju muidugi, et kaotasime, aga lihtsalt olukord on selline. Itaalia mängus oli raske võitu oodata. Ise arvasin, et kaotame 10 kuni 15 või 16 punktiga. Oleks võinud natuke parema fiilingu saada, aga poisid olid mängus. Lihtsalt tuli mitu kolmest järjest liidrilt (Simone) Fontecchiolt ja oli väga keeruline. Rauno (Pehka) ja (Gert) Kullamäe arvasid, et Eesti pole veel seda õiget koosseisu leidnud. Aga samas siis tulebki seda koosseisu otsida, kui tead, et sa võitu ei saa. Siis proovidki ja annad natuke mänguaega ühele ja teisele. (Matthias) Tassile anti, täna (laupäeval Ukraina vastu – toim.) tuli Timmu (Sten Sokk – toim.) väljakule, (Martin) Dorbekut prooviti. Turniir on pikk ja juhtuda võib kõike, võib tulla ette vigastusi. Aga Ukraina mängust on tõesti siiralt kahju.
Mis seal lõpus siis juhtus? Me juhtisime ju kogu mängu.
Jah, terve mängu juhtisime, aga see ongi sport ja arvata on, et tegelikult oli Ukraina tugevam. Ta ikkagi võttis Suurbritannia väga kindlalt ära. Neil võit, meil kaotus. Üks tuleb mängule 20-punktilise kaotuse pealt, teine 30-punktilise võidu pealt. Neil on ikkagi sisu olemas. Eesti poisid olid tublid, aga järelikult on veel aega vaja.
Sulle fännina Ukraina mängust kibedat tunnet ei jäänud, kuigi oli valus kaotus?
Valus jah, aga olgem positiivsed. Ees on Horvaatia ja Suurbritannia, vaatame edasi. Mida me leiname ja nutame siin? Rahvas on siin tegelikult fantastiline. Kuigi kahju muidugi on.
Mida Sa arvad, mida treenerid ja kogu abijõud seal pingi peal tunnevad? Sul sellist Eurobasketi kogemust ei ole, aga kuidas treenerid sellist mängu läbi elavad?
Eks see oleneb treenerist. Igaüks elab omamoodi, aga kindlasti pole see kerge, kui vaadata seda rahvamassi. Mitutuhat inimest seisavad ja elavad kaasa.
Ma ise arvasin, et Ukraina tuleb meie vastu kahe pikaga, sest neil on väga võimas eesliin. Aga pigem vist meie surusime oma mängu peale?
Seda taktikalist poolt on praegu väga raske arutada, sest praegu on emotsioonid üleval. See võib käia üles-alla ja kahju, et ta seekord käis meie kahjuks. Aga poisid olid tublid ja rahvas elas kaasa. Väljavilistamist polnud, nagu mingi aeg tagasi. Loodame, et edasi läheb paremini.
Oled Sa Horvaatiat-Kreekat ka näinud? Kas meil nende vastu mingit šanssi on?
Ausalt öeldes pole näinud. Olen kuulnud, aga mänge pole vaadanud. Kreeka vastu on väga raske ja Horvaatia vastu on ka kindlasti väga raske, aga nagu ma ütlen, oleme positiivsed. See on sport ja kõigil võib käia üles-alla. Seekord jäi natukene puudu. Kui oleks võit olnud, siis oleksid emotsioonid hoopis teised olnud.
Kuidas Sulle kui kunagise mängumehena korvpalli areng kui selline meeldib? Mäng on ülikiire, jõuline ja agressiivne.
Jah, väga kiire on. Need ebaõnnestumised on meie koondisele õppetunnid. Kindlasti on vajalikud kogemused pidevalt sellise publiku ees mängida, olles tippliigades oma võistkondade liidrid. Meil kahjuks veel pole seda, aga see on võimalik.
Sina jääd meeskonnale kuni lõpuni kaasa elama?
Loomulikult. Ma olen siin terve tiimiga ja elan kaasa tulihingelise fännina. Saan siit isegi kogemusi.




