Close

K24 MILANOS | Sten Sokk: see võib kõlada halvasti, aga mis si*asti, see uuesti

-Sten Sokk | Foto: Siim Semiskar

Eesti korvpallikoondis pakkus laupäeval EM-finaalturniiril Milanos Mediolanum Forumi tribüünidele kogunenud poolehoidjatele mõnusa korvpallielamuse, kuid kahjuks jäi südantlõhestaval kombel i-le täpp peale panemata. Ukraina võidunumbrid olid lõpuks kõige napimad 74:73 (15:21, 18:14, 23:26, 18:12).

Oma tänavuse turniiri debüüdi tegi 33-aastane mängujuht Sten Sokk, kes avakohtumises Itaalia vastu platsile ei pääsenud. Nüüd Ukraina vastu pani peatreener Jukka Toijala Soku veidi enam kui kuueks minutiks platsile ning tagamees viskas kaks punkti, hankis ühe lauapalli ja jagas ühe resultatiivse söödu.

Kuna Eestil on taasiseseisvumise ajast ette näidata väga vähe korvpallureid, kellel CV-s kirjas kahel EM-finaalturniiril mängimine, siis palus Korvpall24 Soku pärast Ukraina kohtumist oma mõtteid jagama. Loomulikult oli peamiseks teemaks valusad emotsioonid, mis sellise kaotusega alla tuleb neelata.

Esimesed emotsioonid väljakult tulles – miinus üks?

Valus-valus! Selles mõttes, et tegelikult kogu mängu mõnes mõttes isegi kontrollisime, et olime mängu lõpuni kogu aeg ees. Sellised kaotused on väga valusad, aga ma loodan, et õpetlikud.

Ise tulid mängu, sopsasid kohe viske, leidsid sööduga (Maik-Kalev) Kotsari, olid mänguks valmis? Kas Toijala ütles, et pead Ukraina vastu nii-öelda lahingusse minema?

Otseselt ei suhelnud sellel teemal, aga eks nagu ma varem ütlesin, et kogu aeg peab valmis olema. Vahet pole, kui kaua mängid või mis situatsioonis, valmis peab alati olema.

Kuidas nüüd edasi, et tegelikult enne turniiri juba sai räägitud, et Ukraina on võtmetähtsusega mäng edasipääsu osas, et mis mõtetega nüüd riietusruumi lähete?

See väljend võib kõlada jube halvasti, aga mis si*asti, see uuesti. 2015. aastal saime ka esimesed kaks mängu tappa, mida kõik arvasid, et me peaksime võitma. Samas suutsime nende võib-olla nõksa tugevamate vastu väga suured lahingud anda, olime mängus sees ja ühe võitsime. Pead pole mõtet norgu lasta. Iga mängu tuleb võitma minna, siis vaatame, kuhu selle viie mänguga jõuame.

Tulles veel Ukraina mängu juurde, siis tundub, et paika pandud kaitseplaan töötas. Svjatoslav Mõhhailjuk hoogu ei läinud, Oleksi Len oli ka päris hädas.

Toimis. Maik võttis Leni ilusti maha ja Mõhhailjukiga saime ka mingi piirini ikkagi hakkama. Nad viskasid meile muidugi päris valusaid raskeid viskeid sisse. See on korvpall, see on sport. Nemad võitsid täna ühega, järelikult nad olid natuke paremad.

Kas tunned meeskonna ühe kõige kogenuma mängijana kohustust ja vastutust riietusruumis noorematel meestel emotsioon taas ülesse saada?

Me teeme seda kõik koos, see on meeskonnamäng. Siin pole mingit masti maha laskmist, et nagu oleme öelnud, siis väga tore, kui meil tuleb siit tulemus ja me muidugi läheme võidu peale mängima ning üritame jätkuvalt alagrupist edasi saada. Aga vaatame nüüd natukene oma ninast ettepoole ka, tuleb maksimum võtta, mis turniir meile pakub.

scroll to top