Close

K24 MILANOS | Heiko Rannula: Gallinarit asendavad mängijad võivad meie jaoks olla isegi ebamugavamad

-Heiko Rannula | Foto: Siim Semiskar

Korvpall24 palus ca 24 tundi enne Eesti koondise EM-finaalturniiri avamängu Itaaliaga meie tiimi abitreeneril Heiko Rannulal lahata detailselt itaallaste tugevusi ja nõrkusi. Kuna Rannula ülesandeks on skautida just vastaste individuaalseid oskusi, siis keskendusime nimeliselt Itaalia koondise eeldatavatele liidritele.

Korvpallisõber saab sellest intervjuust päris hea ülevaate, mida on oodata Sander Raieste eelmise hooaja meeskonnakaaslaselt Baskonia klubist Simone Fontecchiolt, kes uueks hooajaks siirdub unistusteliigasse NBA. 26-aastane ja 203 cm pikkune ääremängija on kerkinud Itaalia koondise vaieldamatuks liidriks ning Rannula selgitab, mille pealt see juhtunud on.

Eraldi saavad intervjuus tähelepanu ka kogenud Nicolo Melli ning mängujuhid Marco Spissu ja Nico Mannion. Huvitaval kombel viskab Rannula õhku ka mõtte, et itaallaste NBA staari puudumine võib meie jaoks olukorda isegi ebamugavamaks teha, kuna teda asendavad mehed võivad mängustiililt meile üsna ebamugavad olla.

Heiko, hetkel, kui me seda intervjuud teeme, on üks treening esimese mängupäeva hommikul veel jäänud. Mis siin Milanos seni teinud olete ja mis viimases trennis plaanis on?

Hommikul (neljapäeval – toim.) jooksime Itaalia asju läbi, mängisime mõned mängud ka kontaktiga. Õhtul oli rahulikum viskamine.

Mis seisus meeskond on, kas kõik mehed on valmis?

Jah, kõik on terved ja usun, et meeleolu on hea ning energiat peaks olema. Kindlasti EM-finaalturniiri esimeses mängus peame valmis olema.

Sina oled Eesti koondise treeneritebrigaadis see mees, kelle ülesandeks on teha vastastest individuaalne skauting. Kes Itaalia koondises Sinu kaustikus suurimate staaridena kirjas on?

Neil kindlasti pole ühte kindlat superstaari, aga ohtlikumad mehed on (Simone) Fontecchio, (Nicolo) Melli ja tagaliinis (Marco) Spissu ja (Nico) Mannion. Nemad on meie n-ö põhilised target‘id (märklauad – toim.). Aga Itaalial on ühtlane sats ja nende kõige suurem tugevus on pigem kiirus ja palli liigutamine. See on kõige suurem probleem, millega me tegeleme.

Oli Sul vigastada saanud Danilo Gallinari vastu ka juba skauting tehtud?

Ikka, jah. Esimene vastane oli juba enam-vähem selleks ajaks läbi võetud. Eks Gallinari koha pealt oli enam-vähem niigi teada. Polnud tegemist võõra mängijaga. Itaalia puhul on kvaliteeti piisavalt, ühe mängija puudumine väga palju ei muuda.

Kas võib öelda, et Gallinari eemale jäämine muudab Itaaliat ehk isegi ühtsemaks löögirusikaks?

Jah, ma isegi arvan, et (Giampaolo) Riccil ja (Amedeo) Tessitoril tuleb suurem roll ja meile on nad võib-olla isegi ebamugavamad mängijad. Kindlasti on Itaalial relvi piisavalt. Meie jaoks on kõige tähtsam just nende rünnaku poolel teatud olukorrad maha saada. Et neil pall rohkem seisma jääks ja rohkem üks-üks mängu oleks. Siis on meil hea võimalus.

Nimetasid juba Fonetcchiot, kes on jõuline mängumees, kes tahab agressiivselt lauda minna ning teeb endast suurematele kiirusega ja väiksematele jõuga ära. On see õige iseloomustus?

Jah, see oleks võib-olla Fontecchio iseloomustus veel paar aastat tagasi. Täna on ta palliga juba enesekindlam ning samamoodi ka enesekindlam viskaja ka pick & roll olukordades. Ta on praegu väga mitmekülgne mängija ja tal on roll varasemast suurem. Tal on roheline tuli antud võtta ka raskeid viskeid. Kindlasti on tema üks liider ja just skooriliider, kellega peame kõvasti tegelema.

Kui palju Sa Sander Raieste abi tema skautimisel kasutasid?

Väga palju ei kasutanud. Oleme Fontecchio vastu ise varasemalt mänginud. Aga kindlasti ma Sanderiga veel homme räägin läbi, aga suures vaates ma arvan, et meil on pilt selge. Või vähemalt on teada, millist tüüpi mängija ta on. See muidugi ei tähenda, et sellise kvaliteediga mängijaga on kerge seda teha (teda pidurdada – toim.). Igal juhul on see individuaalne pool tähtis, aga meeskondlik pool on võib-olla veel tähtsam.

Kas võib oodata, et Sander Raieste läheb oma endist klubikaaslast ka katma?

No, eks nad on sama positsiooni mängijad… päris reaalne (Muigab.).

-Heiko Rannula | Foto: Siim Semiskar

Võtame järgmisena Nicolo Melli, kes mängib “number viie” positsioonil, aga pole päris traditsiooniline keskmängija.

No kes täna ütleb, milline on traditsiooniline “viis”? Ta on väga tark ja väga liikuv mängija. Ta on ka piisavalt füüsiline. Kindlasti suur peavalu meile. Ta on hea viskaja ja samas võimeline ka palli põrkesse panema ja teistele olukordi looma. See ongi see üks asi, millega peame väga palju tegelema, et nende pick & roll rünnak maha võtta.

Kas Itaalia koondise võtmesõna kiirus saab alguse nende mängujuhtidest Nico Mannionist ja Marco Spissust?

Ma ei ütleks nii. Neil on viis venda väljakul, kes kõik on võimelised rünnakut alustama, pluss nende tagamängijad on väga head ilma pallita jooksjad. Mõned mängijad isegi kaitses seetõttu natukene cheat‘ivad (petavad – toim.). Oleme selle üle vaadanud, teame seda ja üritame rohtu leida.

Kas Mannion on n-ö Ameerika stiiliga tagamees, kuna ta on seal keskkonnas mängijaks kasvanud?

Jah, nad on Spissuga kaks erinevat tüüpi. Mannion on korvile orienteeritud väga suure energiaga mängija, kes kindlasti muudab kohe mängurütmi. Spissu on meeskondlikum ja distsiplineeritum. Neil on kaks varianti, kuigi vahepeal nad mängivad ka koos. Mannion on mängija, kellega peab just kohtumise alguses vaeva nägema, et ta enesekindlust kätte ei saaks.

Mina ennustasin Itaaliat suisa alagrupi võitjaks. Kas tegin väga rumala pakkumise?

No seda näeme hiljem, aga Itaalia, ma arvan, et on selleks võimeline. Täna on neid ennustusi veel väga raske teha.

Homme on need tribüünid siin rahvast täis, nii itaallasi kui eestlasi. Kas Sul võtab ka treeneritepingil kõhu õõnsaks?

No kindlasti. Ikkagi minu jaoks esimesed euroopakad, võimas saal ja võimas publik.

scroll to top