Eesti korvpallikoondis jõudis kolmapäeva õhtupoolikul Milanosse ning kohe saabumispäeva õhtul tehti võistlushallis Mediolanum Forumis ka esimene treening. Kerge võimlemise ja visketrenni õhkkond oli mõnusalt positiivne ning pikkadele söötis pukki palle ette teiste seas ka peatreener Jukka Toijala isiklikult.
Korvpall24 otsustas Milanos tehtavate intervjuude avalöögina juttu puhuda koondise pikaaegse füsioterapeudi Priit Lehismetsaga, kes on kogu delegatsioonist üks väheseid, kellel finaalturniiri kogemus varasemast olemas. Mäletatavasti tegime me Lehismetsaga intervjuu ka pärast juuni lõpus Saku Suurhallis peetud MM-valikmängu Saksamaa vastu, kus usutluse toon oli väga negatiivne. Oli selge, et tol hetkel olid koondislased füüsiliselt heast vormist kaugel.
Nüüd umbes 48 tundi enne esimest mängu EM-finaalturniiril oli Lehismetsa oleks hoopis teistsugune ning jutt palju positiivsem. Uurisimegi, kuidas õnnestus meie koondislastel vahepealse ajaga füüsiliselt ennast konditsiooni viia ning kui palju vaevavad tiimi pisivigastused. Pikemalt peatusime Kaspar Treieri käetraumal ning põhjustel, miks ta meeskonna juurde jäeti. Lõpuks saime jutu käigus teada sellegi, mis muusikat koondise rõivistus mängitakse ja kelle valikud vanematele meestele üldse peale ei lähe.
Priit, me rääkisime Saksamaa MM-valikmängu järel juuni lõpus ja Sa ütlesid toona “Mehed said ise ka praegu aru, et suhteliselt s*tt vorm on”. Mis seisus mehed just füüsilise poole pealt nüüd, 48 tundi enne esimest mängu, on?
Nooh… Suvi läbi on vaeva nähtud. Kõvasti!
Kuidas möödus see kolm nädalat iseseisvat tööd pärast eelmist MM-valikakent, mida Sa isegi oma jutus pidasid võtmekohaks?
Iga normaalne inimene, kes korvpalli jälgib… noh, okei, ühe mängija jätame välja, kuna ta oli haige, aga ülejäänud kõik on sellised, kes ei pane enam käsi risti ja ei näita pärast neljandat-viiendat minutit, et anna vahetust. Kõik kestavad ja kõik tahavad lõpuni mängida.
Viimases MM-valikmängus Soome vastu just kolmandal veerandil suutsid meie mehed agressiivsust lisada ja vastased ära suruda. Kas see on märk heast füüsisest?
Muidugi! Mehed jõuavad vähemalt joosta. Pärast Iisraeli mängu anti meestele kolm-neli päeva vabaks ja siis hakkasid trennid pihta. Kõik tegid väga tublisti, ikka väga korralikult. Staadionil trennid, lõikude jooksmised, viskamised… see kõik mõjus päris hästi.
Kuidas koondises praegu vigastuste ja tervisega seis on?
Kui Treier välja arvata, siis polegi enam midagi. Mingid mängudes saadud näpuvigastused on. Aga päris head füüsilised mängud on olnud, seal ikka juhtub. Enamusel on kõik korras. Aga (Kaspar) Treieriga läks küll kehvasti. Elu tippvorm, mees pole vist nii palju trenni kunagi suve jooksul teinud. Mega kahju.
Kas Sina nägid kohe ära, kui Treier oma käe peale selliselt kukkus, et seal on asjad päris tõsised?
Saime aru küll. Käsi läks ikka nii tagurpidi, et oli kohe näha, et midagi on tuksis.
Oled Sa midagi taolist korvpalliväljakutel varem ka näinud?
Õnneks ei ole ja ma ei taha, et kellegagi selline asi juhtuks ka. Me olime veel Eestist kaugemal ka… lennureis ja asjad.
Milline Treieri taastumine välja näeb?
Meil (arst) Taivo Väärsi siin möllab iga päev temaga. Sellepärast Treier tuli meeskonnaga kaasa ka, õnneks ta ei pidanud praegu klubi juurde minema. Ta on siin kenasti kontrolli all, saame tema kätt liigutada ja pole eraldi vaja kedagi palgata. Tundub, et praegu sujub päris hästi. Kraadid on Taivo möllamise tulemusena kätte saadud, nii palju, kui sirutust vaja saada on.
Kui pikalt ajaliselt ta platsilt eemal peab olema?
Arvan, et nii, nagu esialgu öeldi, et kolm kuud. Eks seal on psühholoogiline faktor ka juures, millal ta julgeb palliga täissirutust tegema hakata. See vajab natuke jõudu ka taha.
Milline on koondise emotsionaalne vorm? Kes on see mees…
…kes duhhi üleval hoiab või?
Just, kes duhhi üleval hoiab?
No meil üks selline on… üks kloun on… (Naerab.)
Sina?
Ei ole. Meil ikka Drell on see vajalik mees riietusruumis. Tuleks nüüd Kerr (Kriisa) oma muusikaga kaasa ka. Aga pole tulnud.
Mis muusika Kerri playlist‘is on?
No tal tuleb puhast räppi, mustade räppi.
Kas teised mehed tulevad sellega kaasa ka?
Ei tule!! (Naerab.) Meil on paremad vennad! Ei-ei, kõik klapib väga hästi.
Mis põhiline riietusruumi muusika siis oli, kui Taltsid, Kangurid, Arbetid koondises bossid olid?
Ma ei mäletagi… eks põhiline oli Eesti muusika. Üheksakümnendad.
Ehk see, mille pealt meie generatsioon on üles kasvanud?
No just!
Kui praegu riietusruumis 90-ndad käima panna, mis siis juhtuks?
Käib juba! Eesti muusika, 90-ndad ja disko. Normaalne.
Kerri siis ei lasta selle räpiga riietusruumi sisse?
No alguses proovis, aga see ei lähe mitte. Vanematel meestel läheb kuidagi… (Grimassitab ja muigab.).

Kas Sa oled treenerite skautimist kõrvalt näinud ja vaadanud, millises füüsilises vormis Itaalia koondis võiks olla?
Me ei sekku üldse sinna. Treenerid teevad oma tööd. Ausalt öeldes ei tahagi vaadata. Eks me koosolekuruumides oleme koos videoid vaadanud küll, aga ma täpsemalt ei tea. Ma tean, et meil endal duhhi on. Aga usun, et Itaalial tuleb siin (viipab tribüünide poole – toim.) räige pinge peale. Aga eks nad on sellega harjunud ka.
Eesti koondise taustajõud on eelmise EM-finaalturniiriga võrreldes oluliselt suurenenud. Palun selgita, kellel mis ülesanded on?
2015. aasta näitas, et kahekesi on päris keeruline. Nüüd on tulnud nii palju igasuguseid aparaate juurde tulnud. Riina (Riisik) möllab siin TECAR-aparaadiga enne ja pärast mänge. See on selline seadeldis, mis soojendab lihaseid. Kellel on ahilkadega (achilleuse kõõlused – toim.) probleeme või õlgadega… Õhtused massaažid, game ready‘d, võib-olla külmavannid. See oli mul esimene asi, kui Jukkaga (peatreener Jukka Toijala – toim.) kokku saime, siis ütlesin, et kui kunagi EM-ile pääseme, siis peab kindlasti kolm füsioterapeuti kaasas olema. Siis jagab õhtu kiiresti ära. Nagu eelmine kord ütlesin, siis unetunnid tulevad siin päris napid. Kell 21 on mäng, paar tundi mäng, millal ükskord hotelli jõuad ja sööd. Järgmisel päeval on juba mäng ja kõik peavad saama lihashoolduse kätte. See on ülitähtis. Megatähtis! Kolmekesi saaks rahulikult kõik 12 meest ette võtta. Mõned saavad nagunii vähem minuteid, need ei tule. Kolm kutti pooleteise tunniga ära teha ja magama ära. Iseasi, kui palju meestel und tuleb. (Koondise füsioterapeutidest jäi veel nimetamata Harvis Mill – toim.)
Kui palju tippkoondistel füsioterapeute kaasas on?
Arvan, et kolm-neli. Enam-vähem sama palju. Me oleme siin päris hea jõuga peal, kedagi hätta me ei jäta.
Kas saame Sult ennustuse ka kätte, et mitme võiduga Eesti alagrupiturniiri lõpetab?
(Pikk mõttepaus.) Ma ei tea… ütleme, et kolm. Ei, kaks saame kätte.
Keda me võidame?
Suurbritannia on üks ja Ukraina. Tahaks öelda, et esimese mängu ehk Itaalia võtame duhhi pealt ka ära.
Kolm siis ikkagi?
Kurat, ma ütlen siis kolm! Jõuga. Võiks olla kolm! Tahaks!
Aga siis peab ju edasi Berliini sõitma?
Väga hea ju!




