Eesti korvpallisõprade väga tihe suvi jätkus pühapäeval Saku Suurhallis järjekordse MM-valikmänguga, kui meie mehed pidid vaatamata suurepärasele kolmandale veerandile 68:76 (21:23, 15:24, 18:10, 14:19) alla vanduma Soomele. Kuigi tulemust vaadates võib mängu lahterdada n-ö ilusate kaotuste sektsiooni, siis laiemat pilti vaadates võiks korvpallifännina olla üsna positiivne. Siin kirjatükis arutamegi esmalt suurt pilti ning lõpuks jõuame ka Soome mängu hinneteni.
Oleme Korvpall24 portaalis sel suvel korra kirjutanud, et Eesti korvpallisõber on koondise suhtes väga nõudlik ning mingi ilusa kaotuse ja särava tuleviku jutuga saadetakse teatud kaadri poolt üsna kiirelt puu taha. Aga faktide vastu ei saa. Ja fakt on, et Soome vastu oli taas selge, et Eesti koondises on toimunud praeguseks ära pea täielik põlvkondade vahetus. Kusjuures, huvitav on see, et veel selle suvise tsükli alguses polnud see üldse nii kindel, kui mängujuhi positsioonil pandi suured panused Sten Sokule ning “kolme” ja “nelja” peal peeti Siim-Sander Venet ja Kristjan Kitsingut asendamatuteks.
Suvi on näidanud, et need kolm koondise veterani võivad rahulikult EM-finaalturniirile vastu minna ilma n-ö liidripingeteta, kuna noorem seltskond on tulnud tasemes järele ja osalt vist läinud möödagi. Kui 33-aastane Sokk on viimastes mängudes jäänud põhimõtteliselt täiesti pealtvaatajaks, siis 32-ne Vene on küll minutite järgi kuulunud põhitegijate hulka, kuid kahjuks pole mehel vise üldse läinud ja seega tema panus just ründefaasis on olnud oodatust palju väiksem. Kontrollmängudes statisti rolli jäänud 32-aastane Kitsing on jällegi viimases kahes MM-valikmängus kerkinud esile kui suurepärane rollimängija, kes võib väheste minutitega paari tabava viskega anda tiimile kõva energia ja lisakäigu.
Sellega on koondise põhituumikus vanuselt järgmised mehed 29-aastane Janari Jõesaar ja 26-aastane Maik-Kalev Kotsar. Kristian Kullamäe, Sander Raieste ja Matthias Tass on 23-aastased, Henri Drell 22 ning Kerr Kriisa 21. Lisame sinna ka meie viimaste aegade ühe talendikama mängija, 18-aastase Henri Veesaare, Läti kohtumises vigastada saanud 23-aastase Kaspar Treieri, kogu koondisesuve vahele jätva veel viimaseid nädalaid 21-aastase Mikk Jurkatamme ning koondisega sel suvel töös olnud 25-aastased Kregor Hermeti, Robert Valge ja Siim-Markus Posti, 23-se Märt Rosenthali ning mõned A-divisjoni tõusnud U20 koondise liidrid eesotsas Joonas Riismaaga, siis on meil paigas üsna hästi erinevate positsioonide vahel jaotunud tuumik vähemalt veel kaheks järgnevaks EM-finaalturniiriks.
Iseasi on see, et Eesti mängijate kõrgem klass teeb meile praeguse süsteemi kohaselt ka omamoodi karuteene, kuna pole saladus, et hooaja sees on valikmängude akendes tippklubide mängijaid raskem või NBA ja Euroliiga puhul ka sisuliselt võimatu saada. See tähendab, et kindlasti on meil vaja ka seda, et n-ö teise ešeloni rahvusvaheline tase järjest tõuseks. Muidu võib juhtuda nii, nagu Lätil, et teoorias on meil üliäge koondis, aga EM-finaalturniiri pääset pole. Aga see on juba hoopis teise loo teema.
Need, kes seda vanuse juttu eriti tõsiselt ei võta, toovad vastukaaluks näite Luka Doncici kohta, et kus tema oli ja mida tegi juba 18-aastasena. Aga jätame korra sellise ekstreemse näite kõrvale ja mõtleme korraks meie seniste koondislaste peale, et kes mis vanuses rahvusmeeskonnas tegusid tegema hakkas ning põhiraskuse enda õlule võttis. Kui veidi mälestustes sobrada, siis selgub, et ega ilmaasjata ei nimetata korvpalluri kõige paremaks ajaks umbes nelja-viie aastast perioodi, mis algab umbes 26. või 27. eluaasta juures.
Selle eelneva mõtte kohaselt peaks Janari Jõesaar praegu mängima oma karjääri parimat korvpalli, Maik-Kalev Kotsar on just sellesse perioodi sisenemas ning ülejäänud nimetatud meestel on veel vähemalt kolm kuni viis hooaega aega karastuda, paremaks saada ja kogemusi koguda, et eeldatavalt parimate aastate lävele jõuda. Ega ilmaasjata ei öelnud koondise peatreener Jukka Toijala pärast Sloveenia mängu, et meie noor koondis hakkab tõsiselt lärmi tegema kolme-nelja aasta pärast.
Aga need mõtted veeretatud, paneme koondisele Soome mängu eest ka hindeid…

Hinne kogu koondisele: 4 (neli)
Sarnaselt kohtumisele Sloveenia vastu hindas Korvpall24 Eesti koondise mängu nelja vääriliselt. Poolajapausile minnes liikus hinne vägisi kolme suunas, aga võimas kolmas veerandaeg ning mängu tagasi tulemine andis niivõrd mõnusa emotsiooni, et alla nelja ei tahaks kuidagi panna.
Positiivse poole pealt saab Soome mängust kaasa võtta selle, et ka NBA staare on võimalik pidurdada, kui Lauri Markkanen tegi küll korraliku mängu, aga polnud nii domineeriv, nagu näiteks eelmises valikaknas siinsamas Saku Suurhallis olid Saksa koondislased Dennis Schröder ja Isaac Bonga. Samuti väärib kiitust, et teisel poolajal saadi kaitses asjad hoopis paremasse korda. Kui esimesel poolajal viskasid soomlased kokku 47 silma, siis teisel poolajal vaid 29.
Negatiivse aspektina on põhiline taas see, et meil tuleb sisse liiga palju väga halbu hetki, mis lõpuks põhimõtteliselt otsustavad kohtumise saatuse. Sel korral võib selleks halvaks momendiks pidada kogu teist veerandit, kus halvas mõttes kirsiks tordil oli üks soomlaste kuue punkti rünnak. Tõsi, tolles olukorras tundus ikka väga, et kohtunikud ei tulnud oma asjadega toime ning meie meestele tehti kõvasti liiga. Seal Henri Drelli poolt saadud tehniline viga oli esimene samm tema teise poolaja ärasaatmise suunas.
Kokkuvõttes võib kasutada Jukka Toijala Sloveenia mängu järel lausutud sõnu, et sellel Eesti koondisel on, mille peale ehitada. Kuigi Soome korvpalli kohta on Eestis mingitest vanadest aegadest endiselt ringlema jäänud mingi teatav üleolev suhtumine, siis Soome koondis läheb oma viiendale järjestikusele EM-finaalturniirile ning nüüd pääsetakse teist korda kolme tsükli jooksul ka MM-ile. Seega on Soome kõikide objektiivsete mõõdikute järgi hetkel paberil meist tugevam meeskond. Sel korral olid väljakul ka, aga kindlasti ei tulnud see neile kergelt.

MVP – Henri Drell / Maik-Kalev Kotsar
Esmakordselt otsustasime kohtumise MVP auhinna kahe mehe vahel ära jagada. Henri Drell oli meie koondise kõige väärtuslikum mängija kuni momendini, kui ta teisel poolajal platsilt nii tehnilise kui ebasportliku vea kogumise eest ära saadeti. Seda kinnitas ka tiimi peatreener Jukka Toijala, kelle sõnul oli Drell kaitses tolleks momendiks olnud meie parim mees ning rünnakul tegutses samuti kasulikult. Drellile jäid 16 minutiga kirja 9 punkti, 7 lauapalli, 3 väga ägedat vaheltlõiget ning üks kibe kogemus, et mõttetud esimese poolaja tehnilised vead võivad lõpuks väga valusalt kätte maksta. Seejuures oli Drelli +/- näitaja koguni +11, mis teeb juhtunu tagantjärele eriti valusaks.
Kuna Drell ei saanud kohtumise lõpuni oma panust anda, siis kogu mängu arvestuses kerkis taas kõige enam esile meie tsenter Maik-Kalev Kotsar. 27 minutiga kogus uuel hooajal Euroliigas palliv mängumees 14 silma, 9 lauapalli, 2 söötu ja 2 vaheltlõiget. Seejuures tuli Kotsaril võidelda soomlaste suurimate tulevikutähtede Lauri Markkaneni, Mikael Jantuneni ja väga hea esituse teinud Alexander Madseniga. Ka soomlaste NBA staarilt Markkanenilt pärast matši kiidusõnu teeninud Kotsar näitas taas, et lisaks talendile ja oskustele on temas ka sellist stabiilsust, mille pealt ta praktiliselt igas mängus teeb n-ö oma ära. Ja stabiilsus pidi ju olema taseme näitaja.
4 (neli) – Kerr Kriisa
Kui Sloveenia vastu võttis Kriisa viskeid vaid kolmesejoone tagant, siis soomlasi kostitas ta mitme ilusa läbimurdega. Kriisas on sel suvel olnud kõikides kaasa löödud mängudes see seeme olemas, millest võiks kasvada selline esitus, nagu nägime 2020. aasta suvel kodusel kontrollturniiril võidumängus Leedu vastu. Soome vastu kogus tagamees 13 punkti, ühe lauapalli, 4 resultatiivset söötu ja ühe vaheltlõike.
4 (neli) – Kristjan Kitsing
Teist kohtumist järjest näitas koondise üks kogenumaid täpselt seda, millist rolli temalt EM-finaalturniiril tahaks näha. 12,5 minutiga kogus vanameister 8 punkti ja 3 lauapalli, tabades kolmesejoone tagant 2/2. Eurobasketit silmas pidades võib hea viskekindlusega Kitsing olla sellises rollis päris kõva relv. Kui mõni tiim teeb meie pingimeeste kohta skautingu natuke üle jala, siis võivad nad seda päris kahetsema hakata.
4 (neli) – Matthias Tass
Matthias Tass kinnitas taas, et keskmängija kohal on Eesti koondises asjad pikaks ajaks päris kenasti. Meie varutsenter mängis Kotsarile puhkeminuteid andes 13 minutit ning kogus selle ajaga 2/2 visates 4 punkti, 3 lauapalli ja 2 vaheltlõiget. Tassi mängustiil pole eriti särav ja silmapaistev, aga tema väljakul olles on platsil teatav rahu ja kindlus, et asjad on kaitses kontrolli all ning rünnakul on hea ninaga mängumees meil katteid panemas ning ründelauas toimetamas.
4 (neli) – Janari Jõesaar
Jõesaar kogus Soome vastu 10 punkti ja 3 lauapalli, kuid need numbrid oleks võinud olla veel oluliselt ilusamad, kui kuuest kolmeseüritusest oleks läbi rõnga läinud rohkem kui üks. Aga soomlaste kvaliteetsete ääremängijate vastu tuli Jõesaarel kõvasti panustada just kaitse poolel. Lisaks Drellile oli Jõesaar meie koondises teine rotatsiooniminuteid mänginud mees, kellel +/- näitaja jäi positiivsele poolele (+3).
—
Soome koondis kindlustas selle võiduga FIBA kodulehe andmetel ka pääsu järgmisel aastal toimuvale MM-finaalturniirile, kui neil on tabelis saldoks 7-1. Eesti (2-6) langes J-vahegrupis viimaseks ehk kuuendaks.
Mis nüüd edasi? Pikalt mõelda ja põdeda pole aega, sest juba kolmapäeval sõidab meie meeskond Milanosse, kus reedel alustatakse võõrustaja Itaalia vastu EM-finaalturniiri. Korvpall24 on tänu meie heale peatoetajale Optibetile samuti Milanos kohal turniiril silma peal hoidmas ning meie lugejateni toomas.




