Close

HURRAAA! | Eesti U20 koondise “hoovilööming” A-divisjoni koha eest kergitas esile ootamatu MVP

-Kaspar Sepp | Foto: Ekraanitõmmis

Eesti U20 korvpallikoondis lõpetas rohkem kui nädal Gruusias, Tbilisis kestnud B-divisjoni EM-turniiri võiduga, kui sai tõeliselt agressiivseks võitluseks ja kaitselahinguks kujunenud pronksimatšis 63:53 (17:13, 15:12, 20:19, 11:9) jagu Soomest. Sellega tagas Eesti turniiri võitnud Serbia ja teise koha saanud Islandi kõrval järgmisel selle vanuseklassi EM-il koha A-divisjonis.

Tbilisis peetud seitsmest mängust lõpuks vaid ühe kaotanud Eesti U20 koondisest õnnestus turniiri sümboolsesse viisikusse pääseda mängujuht Kasper Suurorul, kes kindlasti oli meie tiimi üks veduritest. Ülejäänud Eesti meeskonna liidrid tulevad kenasti välja, kui lugeda Korvpall24 kõiki varasemaid ülevaateid, alates esimesest alagrupikohtumisest Islandiga, kuni käesoleva pronksimängu jutuni välja. Huvitaval kombel tõuseb meie pronksikohtumise analüüsis mängu MVP troonile aga hoopis üks sel turniiril numbrite järgi rollimängija staatuses olnud noormees.

Hinne kogu koondisele: 5 (viis)

Mängu ilu ja voolavuse koha pealt kohtumine Soomega kindlasti Eesti U20 selle turniiri kaunimate hulka ei pääsenud. Kaugel sellest. Küll oli aga selle mängu tähtsus kõigile selge: võidad ja saad koha A-divisjonis… ja muidugi ilusad pronksmedalid samuti. Seega oli tähtis ainult võit, kõik muu oli, nagu öeldakse, tilu-lilu. Kuna eesmärk sai täidetud ja võit tuli, siis meie poolt ka hinne viis!

Võib öelda, et kaitses tegelikult teeniti see viis täielikult ka ära, sest ülimalt füüsiliseks kujunenud matšis ei andnud kumbki pool järele. Kuna meie noortekoondistel on Soomega pikki aastaid olnud väga tihedaid kontakte, siis teame hästi, kuidas sealne noortekorvpall on üles ehitatud ülimalt agressiivsele ja kiirele mängule. Pühapäeval Tbilisis käiski tinglikult 40 minutit vastastikune hoopide jagamine ning lõpuks seisis püsti just Eesti koondis. See oli korvpalli analoog ühele korralikule hoovilöömingule.

Huvitav oli jälgida, kuidas kahe inimloomuselt reeglina pigem põhjamaiselt kinniste rahvuste esindajad agressiivsusele vindi peale keerasid ning siis stoilise rahuga üksteisele jõudumööda, reeglite piires ja kohati natuke neid ka ületades, haiget tegid.

Kui hiljuti kerkis Eesti korvpallis üheks murekohaks meie koondislaste füüsiline valmisolek, siis U20 tiim suutis turniiri lõpuni agressiivselt pressida ning kiirelt mängida. Kuigi peatreener Alar Varrak mainis Basket.ee portaalile antud kommentaaris, et pühapäevases pronksimatšis oli lõpuks veidi näha väsimuse märke, siis see kajastus ilmselt pigem ründefaasis kehvas viskeprotsendis, sest kaitses tundus küll, et järele ei antud. On tõesti hea tõdeda, et füüsisega oli meie U20 kuttidel suures vaates lõpuks kõik väga hästi.

Rääkides mängust endast, siis soomlaste alguse taktika oli sarnaselt Serbiale suruda palli korvi alla. Kui serblaste vastu tuli peatreener Varrak esimese hooga pika koosseisuga, siis Soome vastu jooksis platsile lühike viisik, kus “viie” peal oli Kaspar Sepp. Soome koondise veel 18-aastane ja 205 cm pikkune tsenter Gezim Bajrami kasutas oma (meie meestest) selgelt suuremat kehakaalu ära ja tegi korvi alt paaril korral kohe pahandust. Üldiselt suudeti aga tekkinud augud isiklike vigadega lappida ning kaitse suures plaanis töötas. Murekohaks oli vaid meie liidri Joonas Riismaa kaks kiiret viga. Rünnakul saadi veerandi lõpus punn eest ära tänu Sverre Aavale, kes tabas kaks kolmest järjest.

Taas sarnaselt päev varem peetud Serbia mängule olid Eesti jaoks kõige raskemad hetked teisel perioodil. Soome vastu tehti rünnakul palju lihtsaid eksimusi pallikaotuste ja möödavisete näol ning soomlased suutsid meie meestel elu nii raskeks teha, et viis ja pool minutit olime täielikult kuival. Kuigi pall jäi seisma ning kolmesed ei tabanud, siis kaitses näidati jätkuvalt väga head võitlusvaimu ning ka Soome skoor kasvas väga visalt. Vabanemise hetk aga tuli ja tuli läbi Joonas Riismaa seitsme järjestikuse punkti, mis tegid pildi kohe palju ilusamaks. Veerandi lõpul jäid hoopis soomlased täiesti kuivale ning meil õnnestus sisse teha kümnene edu, mille aga soomlased said oma platsipoolelt teele saadetud viimase sekundi viskega pikemaks pausiks seitsme peale.

Kolmandal veerandajal juhtus igasuguseid põnevaid asju ning see oli selgelt kohtumise kõige lahtisem periood. Meie poolt tegi Kasper Suurorg üsna esimestel minutitel “Kitsingut”, kui tabas koos veaga kolmese ja vabaviske sinna otsa. Sama trikiga sai veerandaja keskel hakkama ka Ralf Küttis. Soome poolel ilmutas ennast teistkordselt Bajrami, kes seekord ehmatas järjest sisse kaks kolmepunktiviset. Perioodi lõpus oli Eestil hea võimalus otsustavalt eest ära minna, kui ründelauas saadi paari rünnaku peale neli ründelauapalli, aga kordusvisetest ei suudetud skoori teha.

Viimane veerandaeg tundus, et mõlemal meeskonnal on jõuvarud täiesti otsakorral ning seetõttu rünnakul enam pallid korvi ei läinud. Kogu energia jäeti endiselt kaitsesse ning seda mõlemalt poolt. Eesti koondisel oli pidev umbes kümnepunktiline edu ning soomlasi ei lastud kordagi ohtlikult ligidale tulla. Rünnakul suutis meie meeskonna poolt teravust hoida Johannes Kirsipuu ning mitmed koondise liidrid näitasid just tollel neljandikul kõige ennastohverdavamat heitlust.

Lõpuks on ilmselt kõige märgilisemad numbrid soomlaste visketabavuse näitajad. Kaheste protsent oli neil 32,4 ja kolmestel 26,1. Ka Eesti U20 koondise numbrid (kahesed 41,2% ja kolmesed 27,3%) on üsna madalad, kuid mängu iseloom oligi selline, et see tiim, kes suudab kaitses kõvemini ära seista, selle medali ja A-divisjoni koha ka võtab. Muljetavaldav on veel ka see, et soomlased said kogu mängu peale vaid neli kiirrünnakupunkti ja viis teise võimaluse punkti.

Igatahes Korvpall24 portaalile oli selline ühe noortekoondisega läbi kogu turniiri nii pingsalt kaasas käimine esmakordne kogemus ning sellise emotsionaalse lõpuga julgeme küll soovitada, et tasub sellistesse asjadesse kaasaelajana aega ja energiat investeerida. Korvpall on ka lõpuks nii vägev mäng, et kui seda poleks olemas, siis tuleks see välja mõelda.

Vaata Eesti – Soome U20 koondiste mängu SIIT!

-Kaspar Sepp ja Johannes Kirsipuu | Foto: fiba.basketball

MVP – Kaspar Sepp

Tartu Ülikool Maks & Mooritsa 19-aastane ja 199 cm pikkune mängumees on meie käest kiita saanud ka varasemates kirjatükkides, kuid nüüd pronksikohtumises tegi ta sellisel olulisel hetkel nii kaitses kui rünnakul oma turniiri parima esituse. Efektiivsusteguriga 17 Eesti U20 koondise edukaim olnud Sepp kogus lõpuks 26,5 minutiga 9 punkti (kahesed 3/6, kolmesed 1/2), 6 lauapalli (neist 3 ründelauast), 3 resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ja 2 blokki.

Seejuures ei teinud Sepp ühtegi pallikaotust, kuigi pall käis ka rünnakul üsna tihti tema käest läbi. Täiesti arusaamatu on aga see, kuidas alamõõdulise tsentrina Soome pikkade vastu rassides nii agressiivses mängus tartlane ühtegi viga ei teinud. Seejuures oli ta oma väljaastumiste, vahetuste ja kohavalikutega Eesti koondise hea kaitse üks tugisambaid. Lisaks siis need üks-üks olukorrad, kus Soome koondislased üritasid ennast selg ees korvi alla viskele prõmmida. Mees nagu metsapull!

Igal juhul oli Sepa esitus kogu turniiril tõsisema korvpalligurmaani jaoks nauditav vaatamine. Kui nüüd pronksimatšis tuli ka protokollis must-valgel kirjas olevatest numbritest tema kasutegur kõigile arusaadavalt välja, siis on hea meel just Sepp meie artikliseeria viimaseks MVP-ks tõsta.

Sepp peaks olema Gregor Kuuba ja Ken-Martti Reinarti kõrval selles koondises üks kolmest mängijast, kellel vanuse poolest reaalne võimalus järgmisel aastal ka ise see kätte võideldud A-divisjoni tase ära proovida. Ehk siis veel aasta vanemana, targemana ja kogenenumana saab proovida juba keskmiselt umbes sellisel tasemel mängu, mida pakkus Tbilisis meile Serbia U20 koondis.

-Eesti U20 korvpallikoondis | Foto: fiba.basketball

Ülejäänud mängijate puhul on sellise kohtumise järel ülimalt keeruline kedagi eraldi välja tuua, sest kõik väljakul käinud mängumehed täitsid oma rolli ära, aga statistiliselt üksteisega suuri vahesid sisse ei tekkinud. Tähtis oli soomlased kaitses lukku keerata ning sellega saadi üldpildis kenasti hakkama. Kuna protokollis kajastub suuresti rünnakupoolel tehtav, siis arusaadavalt erilist efektiivsusnäitajate tulevärki meie koondislaste numbrites polnud. Lisaks on kõrvaltvaatajana ka keerulisem kaitses toimuvat hinnata, sest pole täpselt teada, mis ülesannetega keegi väljakule saadetud on ning millised on tiimisisesed kokkulepped erinevate olukordade lahendamiseks.

Teemegi sel korral veidi teistmoodi ja toome lisaks veel paari lausega need koondislased, kes rünnakul rohkem silma paistsid ning jätame meie meeste kaitsemängu hindamise treeneritele.

Kasper Suurorg. Turniiri sümboolsesse viisikusse valitud Suurorg näitas läbi nende mängude mehena, kelles on võitjamentaliteeti. Meie jaoks tuli see välja just asjaolus, et Suurorg leidis järjest erinevaid mooduseid, kuidas oma tiimi aidata. Kui tal võeti vastase poolt midagi ära või oli endal kehvem viskepäev, siis kuidagi kerkis ta ikka ja jälle esile. Soome vastu olid selleks aspektiks lauapallid – mängujuhina 10 punkti ja 2 korvisöödu kõrvale 12 lauapalli krabada pole just igapäevane nähtus.

Johannes Kirsipuu. Varasemalt noorema Johannes Kirsipuu mängu vaadates oli kohati tunda, et ta liigub vaid kahel kiirusel, kas null või sada. Sel turniiril võis aga täheldada, et kuigi kiire tagamees tekitas kindlasti peatreener Varrakul nii mõnegi halli juuksekarva pähe juurde, siis on tema mängu tekkinud oluliselt rohkem pooltoone. Tempo on endiselt kiire ja julgus kõiki vastaseid korraga ette võtta on ikka olemas, aga Soome vastu oli näha mitmeid tasakaalukaid lahendusi ekstrasöötude ja tempo maha võtmise näol. Samas, oma kõige olulisemad korvid tegi 12 punkti, 5 lauapalli ja 2 söötu kirja saanud Kirsipuu ikka siis, kui koondisel oli väga vaja, et keegi teravust üleval hoiaks.

Ralf Küttis. Küttise 3+1 olukord oli vägev. Vägevad olid ka tema neli ründelauapalli. Ühe kaitse tugisambana 31,5 minutit platsil rassinud noormees jättis Soome vastu just nende asjadega oma jälje maha ka ründefaasis.

Joonas Riismaa. Kui sa kogud EM-turniiri pronksimängus 13 punkti, 3 lauapalli ja 3 söötu, kuid kõrvaltvaatajale jääb siiski mulje, et sa oled enda kohta kehva esituse teinud, siis on latt päris kõrgele seatud. Riismaa puhul see nii ongi ning lati on noormees endale muidugi ise varasemate sooritustega ette pannud. Soome vastu kohe algusest vigadega hätta jäänud Riismaa ei saanudki lõpuni korralikult mängurütmi sisse, kuigi kerkis lõpuks meie koondise resultatiivseimaks.

Gregor Kuuba. Sarnaselt Riismaale oli Kuuba endale turniiri jooksul sättinud ette üsna kõrge lati ning seda just oma stabiilsusega. Soome vastu tal visked ei kukkunud üldse (kahesed 0/2, kolmesed 1/5), kuid 5 punkti kõrvale kogunes 7 lauapalli (neist 3 ründelauast), üks sööt ja üks vaheltlõige. Märgiline oli aga +/- näitaja number +14, mis oli Eesti koondislastest kõige kõrgem.

—

Sellega tõmbame sellisel kujul artiklisarjale joone alla, kuid loodame Korvpall24 veergudel lähiajal pakkuda juba ka asjaosaliste kommentaare. Püsige lainel!

—

Eesti U20 koondise koosseis Tbilisis:

Joonas Riismaa (Happy Casa Brindisi, ITA)
Kasper Suurorg (St. Francis Terriers, USA)
Gregor Kuuba (Libertas Livorno, ITA)
Johannes Kirsipuu (Central Arkansas Bears, USA)
Markus Ruubel (Rapla Korvpallikool)
Sverre Aav (Pärnumaa Korvpall)
Ken-Martti Reinart (TTÜ Korvpallikool)
Mait Peterson (Fortitudo Agrigento, ITA)
Kaspar Sepp (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi)
Joosep Heinla (TTÜ Korvpallikool)
Ralf Küttis (TTÜ Korvpallikool)
Markus Ilver (Wisconsin Badgers, USA)

Treenerid ja abipersonal:

Alar Varrak
Rauno Pehka
Toomas Kandimaa
Raido Ringmets
Elo Heinaste

scroll to top