Close

INTERVJUU | Kregor Hermet kõvast konkurentsist koondises: müts maha Eesti noortetreenerite ees, see on nende töö vili

-Kregor Hermet kuulab koondise peatreenerit Jukka Toijalat | Foto: Siim Semiskar

Eesti koondise kandidaatide ringist teenis tänavu suvel ühena esimestest välislepingu viimased kaks hooaega BC Kalev/Cramot esindanud 25-aastane ja 205 cm pikkune hea viskekäega ääremängija Kregor Hermet. Hermeti jaoks pole piiri taga mängimine tundmatu, kuna aastatel 2016-18 tegi ta Forca Lleida tiimis kaasa Hispaania tugevuselt teises liigas. Nüüd ootab koondislast aga Poola liiga klubi Lublin MKS Start, kellega saadi asjad lukku üsna kiirelt pärast hiljutise hooaja lõppu.

Enne, kui Hermet saab hakata ennast Poola liigas tõestama, on ta pürgimas Eesti koondise ridadesse septembri alguses toimuvaks EM-finaalturniiriks. Tõsi on aga see, et just Hermeti positsioonil ehk hästi viskavate “kolmede” ja “neljade” osakonnas on konkurents väga kõva ja rahvusvahelist talenti on pikkade positsioonidel üleüldse rohkem kui viimaste kümnendite jooksul harjunud oleme.

Korvpall24 portaal tegi Hermetiga pikema intervjuu just Kalevi spordihalli korvpallikodus juba juunikuus, kui Kalev/Cramoga hooaja pettunult lõpetanud mees kinnitas, et tema silmad pole rahvusmeeskonnas sellist konkurentsi varem näinud ning välja võiks panna lausa kaks koondist. Loomulikult rääkisime Hermetiga ka Lublini klubiga teenitud lepingu tekkeloost ja tagamaadest, arvustasime Poola liigat üldiselt ning küsisime Hermeti eeldatava rolli kohta mulluse hooaja 12. kohaga lõpetanud tiimis.

Sul on uus klubi sel suvel üsna vara juba leitud. Kuhu selle tehingu tagamaad ulatuvad ja kuidas see teoks sai?

Tagamaad ulatuvad sinna, kui ma talvel agenti vahetasin. Tänu temale ja tema tutvustele ma selle (võimaluse) sain. Mul on nüüd lätlasest agent ja olen Läti agentuuris. Pärast uut aastat hakkasin temaga tööd tegema. Hooaja lõpus ta väga ei torkinud mind variantidega, mis ta leidnud on, sest ta sai aru, et mänge oli nii tihedalt, pinge oli peal ja draamat oli palju. Kui hooaeg läbi sai, siis tuli välja, et ta on ikka tööd teinud ja juba kaks päeva hiljem rääkisin telefonis ühe Rumeenia treeneriga ja siis veel kaks päeva pärast seda vestlesin juba Poola klubi treeneriga. Selles mõttes liikus asi üsna kiiresti. Ei jõudnud hooaja rütmist väljagi tulla, kui juba kaks reaalset varianti olid laua peal. Nendest siis osutus valituks Poola. Rumeenia asja välistasime suhteliselt kiiresti ja keskendusime Poola klubile.

Seda mõtet ei tulnud, et kui kahe päevaga tuli Poola ja Rumeenia, siis mis kahe kuuga võiks tulla?

Kindlasti mõtled, aga sel pakkumisel, mis Lublini klubist tuli, väga palju miinuseid polnud. Oleks olnud raske ära öelda. Kunagi ei tea, võib-olla oleks tõesti midagi paremat tulnud, aga ma ei kahetse, et jah ütlesin. Ma ei mõtle selle peale, et mis kuu aja pärast oleks võinud tulla. Nii palju atraktiivne see minu jaoks oli ja treeneriga rääkides tekkis klapp. Praegusel hetkel oli see mõistlik valik.

Kui palju Sa Poola liiga kohta tead? (Tanel) Kurbas on ka seal omal ajal mänginud. Kas rääkisid tema või kellegi teisega sel teemal?

Kurbas mängis vist pool aastat seal, jah. Praegu ei rääkinud temaga, aga Kurbas on varem, hooaja keskel, mingi arutelu käigus öelnud, et see on kõva liiga. Tegelikult mitmed Kalev/Cramo arvestatavad võõrleegionärid, kes meil siin on olnud, eesotsas Chavaughn Lewise, (Ivan) Almeida ja isegi (Tony) Wroteniga, on Poolast läbi käinud. Need on ju tasemega mängumehed.

Lewis oli vist isegi samas klubis?

Jah, Lewis mängis samas klubis. Ameeriklaste jaoks tundub see ka üsna atraktiivne koht olevat. Selline tugev Kesk-Euroopa liiga, vahepealne samm enne täielikke Euroopa tippe. Kindlasti pole see mingi naljaliiga ja üleüldine tase ja füüsilisus on väga kõvad. Kui ma treeneriga rääkisin, siis ta võrdles Poola liiga taset VTB Ühisliigaga, kui Moskva CSKA ja Peterburi Zenit välja jätta. Meeskonnad on hästi komplekteeritud, suurte ja võimsate korvialuste meestega.

Kui Sa treeneriga rääkisid, siis millist rolli tema sinul näeb? Kas ta ikka saab aru, kelle ta sinna klubisse toob?

Jah, ta jättis hästi põhjaliku inimese mulje. Sain aru, et ta on oma kodutöö teinud ja niisama ei katseta. Ta oli vaadanud minu viimase aja mänge ja vist isegi rääkinud mingite Ühisliiga klubide peatreeneritega.

Vastastega, kes on Sind skautinud?

Jah. Ta tõi juba esimeses telefonikõnes vägagi detailselt välja minu mängu plussid ja miinused. Järelikult on tal skauting tehtud. Ta ei vaadanud ainult mingit ühte viieminutilist videot, vaid ikka terveid mänge. See põhjalikkus jättis väga positiivse mulje. Tundub, et ta otsis sellist mitmekülgset kuju number nelja peale, kes oleks väljast hea viskega, aga võimeline ka korvi all mängima ning pikemate ja aeglasemate vastu nägu ees üks-üks tegema. Ju siis need mänguvideod andsid talle rahuldava mulje, et ta oli nõus telefonis suhtlema ja minuga arvestama. Ta ütles, et rollid võivad muidugi alati hooaja jooksul muutuda, aga tema näeb mind vähemalt hooaja alguses kui põhilist “nelja”.

Pärast Hispaaniast naasmist mängisid Sa neli hooaega Eestis: kaks Tartus ja kaks Kalev/Cramos. Kas Sa ise lootsid, et järgmine välismaa võimalus tekib varem?

Kuna tegin Tartus üsna stabiilsed hooajad, siis pärast teist Tartu aastat lootsin mingit arvestatavat välismaa varianti küll, nagu umbes Poola. Aga siis oli palju asju, mille taha see jäi. Sain mingeid pakkumisi Slovakkiast ja Rumeeniast, aga Kalev/Cramo ka selgelt tahtis mind ja tol hetkel kaalus Kalev need teised pakkumised üle oma Ühisliiga variandiga. Siis sai nii otsustatud ja ma ei kahetse, et ma välismaale ei läinud.

Kas võib siis öelda, et Kalev/Cramo variant oli tänu Ühisliigale, mida enam arusaadavatel põhjustel pole, nagu välismaal mängimine? See on ikkagi üks Euroopa tugevamaid liigasid.

Eesti mängija jaoks kindlasti. Ja aastate jooksul on Ühisliiga olnud tõmbenumber ka teistele ning põhjus, miks Kalev saab häid välismaalasi. Kui mängid ainult Eesti liigat, siis pead ikka väga hästi maksma või ei saagi päris selle tasemega mängijaid, kes meil siin vahepeal on käinud. Eestlase jaoks on Tartus või Pärnus mängides peaaegu võimatu saada kõvasse ja arvestatavasse liigasse. Teed väga hea hooaja, aga ainult Eesti liiga CV pealt on väga keeruline saada jalga otse ukse vahele. Eestlase jaoks oli see nagu vahesamm. Tegid hea hooaja Tartus, Pärnus, Raplas või Viimsis ning siis said minna Ühisliigasse, kus sa tunnetasid taset. Seal olid ikkagi hoopis teised kiirused ja suurused. Sealt tuli sulle järjekordne märge CV-sse. Kui seal mingil määral hakkama said ja mõned head mängud tegid, siis olid atraktiivsem ja nähti ära, et saad sellisel tasemel hakkama. Ilmselgelt pidi Kalev/Cramos olema väga heas vormis, kui sa tahtsid eestlasena Ühisliigas põhirolli kanda. Tavaliselt on Ühisliigas põhirollis olnud rohkem välismaalased. Aga isegi kui sa tegid paar head mängu või jätsid kellelegi Ühisliigas hea mulje, siis treenerid ikka suhtlevad omavahel ning sealt liikus info Euroopasse kergemini edasi.

Kas see, et Ühisliigat enam pole, toob Kalev/Cramo Eesti liigas teistega põhimõtteliselt samale tasemele ja nad pole enam see esiklubi, mis oleks samm Eesti ja välismaa vahel?

Saan aru, et sa mõtled seda, et nüüd neil ei ole atraktiivset tõmbenumbrit, millega tõmmata kõvemaid eestlasi ja välismaalasi?

No küsime nii, kas näiteks Sinu jaoks oli see üks argument Kalev/Cramost lahkumiseks?

Raske päris nii öelda, sest Kalevil on praegu suhteliselt keeruline seis. Kus nad üldse mängivad järgmisel aastal? Saan aru, et Eesti-Läti liigas nad kindlalt jätkavad, aga kas neil tekib variant ka mingit eurosarja proovida? Nad ise kindlasti püüdlevad selle poole, aga see on väga lahtine. Ma ei tea nende järgmise aasta eelarvet ja teiste võistkondade eelarveid, aga kui Ühisliigat pole ja võib-olla pole ka eurosarja, siis see kindlasti võrdsustab taset.

Aga Sinu enda otsust see mõjutas?

Eks ikka. Arvan, et Poola keskmine tase on selles mõttes samm edasi. See on ikkagi välisliigas mängimine. Ma ei tahtnud siia ootama jääda, et mis saab. Eks kõigil Eesti esikolmiku klubidel on vaatamist, kas nende eelarve võimaldab eurosarjas mängida. Eestis on veel vara komplekteerida või midagi lubada, see võtab natuke aega.

-Kregor Hermet | Foto: Siim Semiskar

Küsin koondise kohta ka. Viskav “neli” on ilmselt positsioon, mis koondises on üks kõige kõvema konkurentsiga. Kas Sa tunnetad seda?

Jah. Tuleb välja, et Eestis on väga palju viskavaid “neljasid” (Muigab.).

Eesti korvpall on nüüd pikkade mäng?

Kuidagi tundub, et mida edasi, seda vähemaks neid lühikesi jääb (Muigab.). Kui alles viis aastat tagasi tahtsime Bambat (Bamba Fall – toim.) kodustada, siis nüüd poleks see mingi variant. Pigem, naljaga öeldes, proovime äkki Mike Jamesi kodustada. Viskavaid “neljasid” on siin tõesti kõvasti ja tuleb veel peale. Siin on ka treenerid öelnud, et “neli” ning “kolme” ja “nelja” vahepealne positsioon on kõige suurema konkurentsiga. Koondises praegu neid häid kutte jagub ja see on muidugi positiivne, kui mõelda Eesti kui korvpalliriigi peale. Konkurents on kõva ja see viib kõiki edasi. Ptüi-ptüi-ptüi, aga kui ühel midagi juhtub, siis on võtta samaväärseid asendusi. Koondisesse on muidugi raskem saada, aga kui mõelda üldsuse peale, siis see on positiivsem, kui oleks see, et meil üks mees peab mängima 35 minutit ja kui tema välja võtad, siis on pahasti. Just ühtlane tase on see, mis meid EM-ile viis.

Kui vaadata koondiseaknaid, siis iga kord oli meil koosseisus päris räigelt vahetusi. Oli mitmeid aknaid, kus (Siim-Sander) Venet või (Kristjan) Kitsingut polnud kohal. Kõik nupud polnud paigas, aga suutsime ikkagi ennast selle koosseisuga EM-ile viia. See näitabki kogu selle pundi ühtsust. Kui meil on kõik kohal, siis on superhea, aga kui kedagi klubi ei lase või juhtub mida iganes, siis on meil ühtlaseid mehi palju rohkem võtta kui mõned aastad tagasi, kui raskust kandsid meie legendaarsed (Kristjan) Kangur, (Gregor) Arbet ja (Janar) Talts. See näitab meie korvpalli edasiminekut ja arengut. Nüüd tulevad trenni 25 meest, kes kõik panevad sajaga, veri ninast väljas palli peale lennates, ja taseme poolest ei jää keegi jalgu. Võiks panna kaks koondist välja (Naerab.). Selle pundi keskmine tase on läinud nii tugevaks ja just see on meile praegu ka edu toonud.

Kes esimeste treeningute põhjal kõige vägevamas vormis on? Mulle tundub kõrvalt vaadates, et mõni mees on juba võtnud väga konkreetselt eesmärgiks ennast EM-finaalturniirile mängida.

Ma ei tea, kellest konkreetselt sa praegu räägid, sest siin üritavad kõik seda teha. Arvan, et üks väga näljane vend on (Matthias) Tass, kes pole varem (koondise juures) ju üldse käinud (intervjuu on tehtud enne MM-valikmänge Saksamaa ja Iisraeliga – toim.).

Ta on korra istunud ühes mängus pingil…

Mõtlesingi, et kas ta on saanud mängu kirja või mitte. Ta on USA ülikoolis ju neli aastat praadinud ja tal on ka vigastusi olnud. Nüüd viimasel hooajal sai ta õnneks korralikult jala maha ja sai endale hea agentuuri. Ta pole varem siin niimoodi pundis olnud. Nüüd on see üks suvi, kus ta saab seda teha. Ta oli siin esimesena kohal ja arvan, et ta on üks näljasemaid vendi praegu, kes kindlasti koha nimel väga pingutab. Ta on Ameerikas väga hästi edasi arenenud, kuigi tal jäi seal omajagu aega vahele. Ta on väga tubli ja jõuline. Ta pole enam poisike, vaid tugev jõud korvi all nii kaitses kui ka rünnakul. Tal on omad suured plussid.

Kõik mehed 12 hulka ei mahu. Kas nendel, kes lõpuks välja jäävad, tuleb see pettumus motivatsiooniks keerata ja sealt uus arengusamm teha? Nii nagu suurtes korvpalliriikides.

Kindlasti. See pettumus pole selline, et oled kõigi peale kuri, aga sportlasena tahad ikka minna riiki esindama ja kuhu veel kui mitte EM-finaalturniirile. Juba seal olemine on suur asi. Arvan, et need, kes finaalturniirile ei pääse, tahavad järgmistel kordadel sinna veel rohkem püüelda. See on edasiviiv jõud ja naturaalne protsess. Mõned mehed, kes on meid juba aastaid vedanud, on praegu oma parimas korvpallurieas. Järgmiseks EM-iks on see meeskond võib-olla juba hoopis teistsugune ja need, kes sel korral välja jäävad, saavad ka selle arvelt rohkem motivatsiooni püüelda järgmisesse EM-koondisesse. See on orgaaniline protsess. Pead aru saama, et sa ei saa minna ainult nooruse ja uljusega EM-ile lööma. Meeskonnas peab olema Euroopa tasemel kogemust. See on üks kindel asi, mida on EM-il vaja. Kuna punt on nii ühtlane, siis kogemustepagas, mida vanemad olijad saavad teistele jagada, kasvatab kiiremini üles ka noori, kes peavad järgmistel või ülejärgmistel suurturniiridel Eesti värve kaitsma.

Selle ajaga, mis meil on uus peatreener ja uus programm olnud, on väga palju andekaid noori peale tulnud. Mulle tundub, et meil on praegu väga hea generatsioon. Kui tavaliselt öeldakse, et on hästi, kui igast aastakäigust tuleb üks või kaks mängijat koondisesse, siis praegu tuleb nagu Vändrast saelaudu ja kõik on väga andekad. Järelikult müts maha ka Eesti noortetreenerite ees. See on ju nende töö vili, et koondis praegu nii tugev on. Umbes viimase 10-15 aasta jooksul on väga head tööd tehtud. Kuna oleme väike riik, siis me ei saa loota kvantiteedi peale, et teeme lihtsalt kossu ja mul on üks andekas poiss, aga ülejäänud võivad ujuma minna. Peame võtma kõiki 10-15 kutti, kes trenni tulevad, nii, nagu nendest peavad meistriliiga mängijad tulema. Kuna meil on klubidesse mängijaid vaja. Järelikult on tehtud kvaliteetset tööd ja see on väga positiivne.

Kas Sa loodad, et algav hooaeg Poolas saab Sinu jaoks olema läbimurdeks ja karjääri lõpuni saad rahulikult välismaal olla ning ei pea enam Eestisse tagasi tulema, et restarti teha?

Ikka ootan ja loodan, aga olen aru saanud, et ei tasu panna suure kella külge, et ma nüüd lähen lammutama ja teen seda ja toda. Need asjad kipuvad minema vastupidi. Pigem tahaks vaadata, kuidas see protsess naturaalselt käib. Muidugi tahan hästi mängida, sellele ma vastu ei vaidle, aga ma ei taha lubada, et nüüd lähen sinna ja järgmisel aastal olen juba ACB-s. Pigem vaatan, kuidas liiga ja peatreener mulle sobivad ja siis selle aasta pealt saab ehk aimu, mis need reaalsed variandid ja võimalused saavad olema.

scroll to top