Close

INTERVJUU | Sten Sokk: koondise pikkade sektor on potentsiaalilt palju edevam kui tagamängijate oma

-Sten Sokk | Foto: Siim Semiskar

Eesti korvpallikoondise pikaaegne põhimängujuht Sten Sokk alustas tänavust hooaega traumadega maadeldes TalTech/Optibeti meeskonnas, kuid sai jaanuaris pakkumise Kreeka tugevuselt teises liigas pallivalt Charilaos Trikoupis Mesologiou meeskonnalt. Hooaja teise poole head mängu näidanud 33-aastane tagamees lõpetas hooaja keskmiselt 8,6 resultatiivse sööduga Kreeka esiliiga parima sööduandjana.

Põhiturniiril aitas 17 kohtumist kirja saanud Sokk tiimi kolmandaks, kuid erinevate traumade tõttu lõpuks poolfinaalist edasi ei saadud. Lisaks vägevale söödunumbrile kogus Sokk keskmiselt 33,5 minutiga ka 8,5 punkti ja 3 lauapalli. Hindamatu on aga see, et mehe enda sõnul aitas Kreeka hõredam mängukalender ja ilmselt ka mõnusam kliima tal pikalt muret teinud jalad taas korralikult korda saada.

Korvpall24 portaal rääkis Sokuga pikemalt Kalevi spordihallis pärast ühte korvpallikodu trenni, kus tagamees rassis veel teiste vanemate olijatega kangisaali nurgas. Enda sõnul hiljuti vaikselt juba ka loobumismõtteid mõlgutama hakanud Sokk kinnitas, et hea tervis pani teda oluliselt positiivsemalt mõtlema, et võiks ikka paar-kolm aastat veel kuuma anda. Samuti kinnitas mängujuht, et kui nooremad mehed teda eest ära ei lükka, on ta koondise treeneritele lubanud teha kaasa kogu koondisesuve, sealhulgas ka EM-finaalturniiri.

Olid Kreeka esiliiga parim söödumees. Jäid Sa oma hooajaga rahule?

Jah, absoluutselt.

Sa oled Kreeka esiliigas ka varem mänginud, aga kas tänavune mänguline tase oli selline, mida Sa ootasid?

Natuke oli teistmoodi. Liiga on natuke nooremaks läinud. Aga üldjoontes muidugi teadsin, kuhu lähen ja mida seal tegema peab.

Kas Charilaos mängisite tempokat mängu või võtsite hoo maha?

Meil oli pigem nooremapoolne ja füüsiliselt võimekas sats. Jooksime palju. Pigem tahtsime tempot kiiremaks ajada, kui seal muidu oli. Üritasime kaitses agressiivsemad olla ning rünnakul rohkem joosta ja visata, aga sats oli natuke pahasti komplekteeritud. Pallikäsitsejaid oli vähe. Lõpus olin mina ainuke, kes teistele mingeid olukordi lõi. Sellest meil jäigi lõpuks natukene puudu. Siis ühel põhilisel tagumisel läks kannakõõlus ja pikad olid samuti kogu aeg poolvigased. Trenni nad seal väga teha ei saanud ja ainult mängisid. Lõppkokkuvõttes läks nii, nagu minema pidi.

Saan aru, et kõik teised mehed olid vigased, aga Sina püsisid siis enam-vähem tervena?

Ühtegi mängu ma vigastuse pärast vahele ei jätnud. Püsisin niivõrd-kuivõrd terve. Mingeid pisiasju ikka oli, aga sellises vanuses oleks juba imelik, kui midagi viga ei ole.

Sulle valmistas varem ka jalg probleeme, kanna alt vist mingi luu? Kuidas see hooaja jooksul tunda andis?

See sai varem juba ära puhastatud, lihtsalt taastumine võttis natuke kauem aega, kui arvata oli. Liipasin ka Eestis ringi, kui ma siin veel mängisin, kuna väänasin teise jala kõvasti välja. Olin siis ka kaks ja pool kuud audis. Kuna Kreekas polnud mänge nii palju kui Eesti liigas, kus pannakse kaks-kolm mängu nädalas, siis see päästis natuke. Jalad said rahu ja said üsna kiiresti korda. Praegu nendega probleeme pole.

Kas soe kliima ja soolane merevesi aitavad ka korvpalluril just vigastuste mõttes paremas vormis olla?

Füüsiline vorm on seotud ka psüühilise vormiga. Kui olin Eestis, kus on pime ja kõik kohad valutasid, siis oli raske. Jalad kogu aeg valutasid ja mängisin valuvaigistite peal. Siis hakkasin mõtlema, et miks ma seda endale teen, milleks ennast piinata. Kui läksin Kreekasse, siis hakkas natuke paremaks minema. Seal oli soojem ja valgem ning üks mäng nädalas. Sai natuke rohkem puhata ja keskenduda füüsilisele poolele, kuna mänguks valmistusid nädal aega. See aitas palju. Kõik asjad elus on detailides kinni.

Võib öelda, et Sul tuli mängurõõm tagasi?

Absoluutselt! Kui enne mõtlesid, et miks üldse edasi mängida, kui kogu aeg kõik kohad valutavad, siis pärast seda poolt hooaega mõtled, et võiks teha kaks-kolm hooaega veel. Nii palju, kui keha lubab.

Mis kontaktid Sul klubiga jäid? Kas nad tahavad Sind tagasi või pead hakkama kuskile mujale vaatama?

Nendega ei olegi rohkem jutuajamisi olnud. Neid küsimusi küsiti seal pigem enne hooaja lõppu, et kas ma tahaksin siia jääda jne. Tol hetkel ma ei vastanud nendele asjadele. Mõtlesin, et lõpetame hooaja ära ja siis vaatame edasi. Tean, et mingi huvi on Kreekast juba olemas, aga ma ei tea, mis liigadest. Hetkel ma väga tõsiselt veel ei mõtle selle peale. Just jõudsin Eestisse tagasi ja üritan jälle Eesti asja nautida, sest Eestis on ka tore. Eriti mõnus, et siin praegu nii valge on. Pimedaks ei lähegi. Tuleb päev-päevalt seda nautida ja siis sügisel vaadata, kuhu ja kuidas edasi.

Mis plaanid Sul sel suvel koondisega on? Kas osaled selles MM-valikaknas, mis nüüd tuleb ja kas EM-finaalturniirile oled mõelnud?

Ma olen treeneritele lubanud, et kui mind vaja on ja ma kellelegi jalgu ei jää, siis olen muidugi olemas. Ma kindlasti ei ütle, et ma ei osale kuskil.

Kas on juba see kartus, et hakkad jalgu jääma?

Kartust pole, aga natuke oleks tore, kui hakkaks jalgu jääma. Nende noorte meeste pärast mul poleks midagi selle vastu, kui keegi võtaks jõuga selle koha ära. Aga niisama ei tohi ju midagi elus anda. Lihtsalt omamoodi oleks tore.

Neid pikki, kellega pick and roll‘i mängida, on nüüd veel üks rohkem. (Matthias) Tassil on ülikool läbi ja ta saab ka koondises kaasa lüüa. Kas see ka motiveerib, et on järjest rohkem mehi, kellele sööta?

Absoluutselt. Sats on ju väga tore ja perspektiivi on sellel koosseisul kõvasti. Nüüd saab vist esimest korda treeneritel suve lõpus raske olema, et keda võtta ja keda jätta. Pikkade sektor on meil palju edevam kui tagamängijate oma, eriti just potentsiaalilt. Ma ei tea, kas see lisamotivatsiooni annab, aga seda on lihtsalt kihvt vaadata, et on nii palju talenti ja perspektiivi. Üritan olla alati see inimene, kes ei vaata ainult oma nina ette, vaid tahan ka natuke kaugemale vaadata. See MM-valiksari ja EM on toredad asjad, aga arvan, et tegusid hakkavad need mehed tegema alles mõne aja pärast. Aga alati on tore, kui see juhtub varem, kui sa eeldad.

Need müüdid on nüüd purunenud, et Eestist tulevad ainult tagamehed ja pikki pole kuskilt leida?

Nüüd on vastupidi. Eks tulevadki need, keda sa parajasti arendad. Oleme kogu aeg kurtnud ja siis ilmselt ongi pikkadele rohkem tähelepanu pööratud ning nüüd on hoopis tagamängijate sektor varju jäänud. Oleme jälile saanud, kuidas pikki õpetada ja kuidas neid sellele tasemele saada, nagu vaja on.

Meil on järgi jäänud üsna vähe mehi, kellel on finaalturniiri kogemus olemas. Sina ja Siim-Sander Vene.

Seni pole Veidekat (Rain Veideman – toim.) näha olnud. Ma ei tea, kus ta praegu on.

Kas see võiks olla üks põhjus lisaks, miks Sind koondises vaja oleks? Et oleks järjepidevust ja finaalturniiri kogemus tuleks kaasa.

Kui Siim on olemas, siis ma ei tea mitut sellist meest sinna kogemuste pärast vaja on. Ühte oleks kindlasti vaja, võib-olla kahte. Oleks tore, kui näiteks Kerr (Kriisa) saaks ka tulla koondist EM-ile aitama. Kui oleks (Kristian) Kullamäe ja Kerri tagapaar, siis oleks mõnusam neid noori aidata. Suurturniiri kogemus on ülitähtis just arvestades edaspidiseid valiksarju, EM-finaalturniire ja isegi võib-olla MM-finaalturniire, aga ärme nendest veel nii vara räägi. See võistkond pole ju veel midagi saavutanud. Kõigepealt tuleks kuhugi jõuda, siis hakkame edasi mõtlema.

Kas mul on õigus, et meil on potentsiaal panna koondises välja kolm täiesti erinevat mängujuhti – Sina, Kerr Kriisa ja Kristian Kullamäe? Kõigil on erinevad trumbid ja asjad, mida nad kõige paremini teevad.

Põhimõtteliselt on õigus. See saab olema treenerite pärusmaa, kuidas nad tahavad mängule minna. See pole meie otsus. Meie mure on lihtsalt teha trennis kõik asjad, mis meilt nõutakse, nii hästi kui võimalik. Siis vaatame, mis see tulemus lõpuks on.

-Sten Sokk 2015. aastal Riias EM-finaalturniiril | Foto: Siim Semiskar

Saan siis aru, et Sina ise kõrvale ei astu, vaid lähed siis, kui lükatakse?

Asi pole ainult lükkamises. Pole lihtsalt mõtet kellelegi niisama midagi anda. Pigem on see, et kui mind on vaja, kui ma kellelegi jalgu ei jää ja treenerid usuvad, et ma saaksin neile kuidagi abiks olla, siis muidugi lähen ja toetan. Kasvõi pingi pealt kaasa aidates. Mänguaeg ei ole mulle nii oluline, minule on tulemus tähtis. Et me saaksime kas võidud või piisavalt kogemusi kõikidest nendest mängudest, mis nüüd ees ootavad.

Kas Sa jälgisid oma endise koduklubi Kalev/Cramo tegemisi?

Ikka. Vaatasin VTB Ühisliigat ja koduseid play-off‘e.

Mis Sinu arvates neil hooaja lõpus juhtus, et nad kõigest ühe pronksiga lõpetasid?

Neil oli mängujuht puudu. Martin (Dorbek) oli lõpus eriti tubli ja hoidis asja üleval, aga kui tema läks pingile, siis pall täiesti seisis. Ma ei tea, mis nende võimalused olid. Võib-olla pandi mingil hetkel komplekteerimisega puusse, võib-olla tõesti ei olnud turult kedagi võtta. Vahel lihtsalt juhtub. Tulebki halb aasta ja sul ei vea mängijatega. Ei ole häid kokkulangevusi ja läheb kehvasti. Samas ei tahaks ma Pärnult midagi ära võtta. Pärnu oli tubli nii Eesti-Läti liiga mängudes kui ka play-off‘is. Olgem positiivsed. Ärme küsi, mis Kalev/Cramol valesti läks, vaid küsime, miks Pärnu õnnestus.

Võib vist öelda, et päris mitu Pärnu meest on nüüd ennast ka koondises pildile mänginud?

Absoluutselt. Kalev/Cramo on nii pikalt nii tubli olnud, et anname neile asu. Vahel juhtub. Mulle küll ei meeldi see näide, aga Kaunase Žalgirisel läks tänavu ka pahasti. Kõigil juhtub, et üks halb aasta tuleb vahele. Arvan, et see on neile hea mõttekoht, kuidas edasi teha. Võib-olla järgmisel aastal nad teevad midagi teistmoodi ja jälle õnnestuvad.

scroll to top