Close

Esko Tõnisson Tartu korvpallipüramiidist: asi toimib, kuigi eks ta ole veel lapsekingades

-Esko Tõnisson | Foto: Siim Semiskar

Enne noorte Eesti meistrivõistluste finaalturniiride algust räägiti, et Tartu Ülikooli Korvpallikooli noormeestel on hea võimalus teha puhas töö poiste kolmes vanemas vanuseklassis ehk U14, U16 ja U18 hulgas. Kui lisame sinna, et ka esindusmeeskond Tartu Ülikool/Maks & Moorits jõudis tänavu finaali, siis oli tartlastel reaalne võimalus kogu laud puhtaks teha. Kuigi nii lõpuks ei juhtunud ja koju viidi kaks meistritiitlit (U14 ja U16 poisid võitsid, U18 poisid said pronksi ja mehed hõbeda – toim.), siis kindlustati siiski oma staatust ilmselt edukaima Eesti korvpallipüramiidina.

Korvpall24 portaal tahtis veidi Tartu tegemistest rääkida ning palus Tartus toimuvat kommenteerida U18 tiimide juures töötaval ja lisaks ka korvpallikooli spordijuhi ametis toimetaval Esko Tõnissonil. Uurisime, kuidas neil on toimima saadud kõrgliiga ja esiliiga vahel toimuvad liikumised, kuidas suhtutakse sellesse, et kuulu järgi hinnatakse ka piiri taga tartlaste poolt üles ehitatud süsteemi kõrgelt ning mis on hetkel selleks kitsaskohaks, et väljastpoolt oma piirkonda veel rohkem lapsi vastu võiks võtta.

Esko, Tartut tuuakse Eestis esile kui kõige parema püramiidiga klubi. Kuidas teil esindustiimiga koostöö töötab? Aleksander Tassa käis teil aktiivselt alt üles, kas liikumisi oli ka vastupidi?

Esiliigat käis ka näiteks Kaspar Sepp mängimas, alguses käisid ka Patrik Saal ja Patrik Peemot, kes läks hiljem välismaale.

Liikumine käib siis nii ülevalt alla kui ka alt üles?

Käib mõlemat pidi, jah. Seal on veel kohad, mis vajavad läbimõtlemist, kuidas veel paremini saaks, aga praegu meil see asi toimib, kuigi eks ta ole veel lapsekingades. Minu meelest saaks veel paremini teha. Näiteks see, kui ruttu sa saad mängija treeningprotsessi, sest kui ta tuleb ülevalt alla, siis ta peab ju võistkonnaga kohanema. Treenerid peavad omavahel rohkem suhtlema. Sel aastal suhtlesime ja asi läks käima, nüüd tuleb teha järgmine samm. Esindusmeeskonna trennides võiks üks esiliiga treeneritest kogu aeg kohapeal olla. Arvan, et siis läheks see veel paremaks.

Teil oli huvitav hetk, kui kõrgliigavõistkond vahetas treenerit ja tõi treeneri välismaalt. Kuidas lätlasele Nikolajs Mazursile selgeks tehti, et Tartul on korralik püramiid ja kas ta vaatas kohe, mis allpool toimub?

Ta ikka käis meie esiliiga, teise liiga ja U18 mänge vaatamas koos teise treeneriga ja midagi nad seal arutasid. Eks nad on silma peale pannud mingitele mängijatele, keda nad jälgivad. Tõenäoliselt oli see (Aleksander) Tassa, kes oli esindusmeeskonnas juba varem ja käis juba eelmisel aastal seal trennis. Mina ei tea täpselt, kuidas see protsess läbirääkimistel käis, aga ta oli teadlik, et meil on kõik süsteemid koos püramiidiga olemas. Jälle, oluline on omavaheline kommunikatsioon, et mis me siis tahame saada või mis on meie eesmärk. Ilmselgelt meistriliigas on eesmärk võita ja tema mõtleb ainult selle peale, kuidas ta saaks mängijaid paremasse olukorda panna, et võit võtta. Kui ta peab veel hakkama mõtlema, kuidas kedagi arendada, siis see on juba teine teema. Ilmselgelt Mazurs mõtles, kuidas võite võtta. Tuleb välja, et selles ta ongi kõige parem. Arvan, et ta sai maksimumi, mis selle võistkonnaga võis saada.

Üks Eesti noortetreener rääkis mulle, et ta oli Lätis mängimas käinud ja lätlased rääkisid, et miks peaks saatma mängijaid Hispaaniasse, kui siin samas üle piiri on Tartu, saadame parem sinna. Väga hea infra ja poisid on justkui välismaal, aga kodule palju lähemal. Oled ka seda juttu kuulnud?

Nad on siin juba isegi käinud. COVID-i ajal käisid Läti poisid Tartus toimetamas. Oleme ise teadlikud muidugi, et meil on selline kompleks, aga kui hakata väljast mingeid võõraid võtma, siis see tundub suhteliselt ulmeline mõte.

Aga see jutt on pigem meelitav?

Jah, pigem on see meelitav. Aga samas, kui tulevad, siis on…

Poisse liiga palju?

Ei, mitte palju. Kusjuures poistele on see hea, kui on konkurents kõrval. Tuleb mingisugune Läti poiss ja ütleb, et kuule, ma mängin su üle ja võtan su koha ära. Ma arvan, et see tuleks pigem kasuks. Seda, et keegi välismaalt räägib ja tahab juba tulla, on ikka meeldiv kuulda, aga meil on Tartus probleemiks majutus. Mingi mõte on meil selles suunas jooksnud, et majutus ka juurde saada ning siis, kui huvilisi on, kutsuda ja pakkuda neile võimalust. Aga see on veel lapsekingades. Proovime anda endast parima. Enne, kui Ukrainas sõda hakkas, oli meil üks 213 cm pikkune Vene poiss (Pavel Zahharov – toim.), kes oli isegi Gonzagas mänginud. Too käis ju sama põhimõttega. Ta oli küll 19-20 aastat vana, aga ta tuli ju ikkagi esiliigasse, mitte meistriliiga võistkonda. Ta tuligi, et siin treenida. Läbi Mazursi tuli. Ma täpselt ei teagi, kuidas ta siia jõudis, aga öeldi, et selline poiss on huvitatud ja tahab tulla. Selles mõttes on meil esimesed kogemused olemas. Kui neid ükshaaval tuleb, siis jõuame vastu võtta. Kui hakkab rohkem tulema, siis ma ei kujuta ette, kuhu me nad kõik paigutame (Muigab.).

Aga kui juba välismaalased arvavad, et hea oleks poisid Tartusse arenema saata, siis miks peaks siin Eestis lähipiirkonna kutid üldse mujale vaatama?

Kui noor mängija tuleb kaheksa-aastasena meie klubisse ja nüüd ta on kümme aastat ühes ja samas keskkonnas olnud ja kui ta peaks siis veel meistriliigasse minema, siis ta polegi vahepeal väljas käinud. Mingile mängijale võib-olla meeldibki olla koduses paigas, kus on hubane keskkond, aga et endast maksimumi saada, siis nad võiksid mingi perioodi välismaailma ka näha. See on minu mõtteviis. Tundub, et mõned mängijad on muutunud omas keskkonnas ülimugavaks. Kui sul on keskkonnavahetus, siis sa üritad seal jälle hakkama saada. Aga kui sind kõik teavad ja tunnevad, siis treenerid teavad kõiki su vigu ja võib-olla mingil hetkel löövad sinu vigadele käega ja kui sa siis skoorid, siis skoorid ja kui ei skoori, siis istud pingil. Arvan, et keskkonnavahetus kulub noorele mängijale ära. Ta ei pea viis aastat seal olema, ta võib olla ühe aasta või käia kasvõi suve jooksul kellegagi treenimas. See annab talle palju juurde.

scroll to top