Eesti korvpalli liigapüramiidis kõrgliiga, esiliiga ja teise liiga järel kõige laiemaks astmeks olevas Optibet Rahvaliigas mängis tänavusel hooajal suur hulk kõrgemal tasemel toimetavaid treenereid ja kohtunikke, kellest huvitaval kombel suur hulk sai lõpuks kokku Põhja regiooni II divisjoni pronksimängul.
Rehpol/Palliklubi tuli kolmanda koha mängus avaveerandi 12:31 kaotamise järel Puhhide vastu raskest seisust välja ning võttis pronksi 88:84 võiduga. Pronksitiimis mängisid teiste seas kõrgliigakohtunikud Alex Talisainen, Madis Allik ja Indrek Kelement. Puhhide liidriteks olid kõrgliigakohtunik Ivo Kitsing ja Tallinna Kalevi meeskonna treener ja endine meistriliiga korvpallur Brett Nõmm. Puhhide nimekirjas oli üles antud ka TalTechi peatreener Alar Varrak, aga tema tänavu platsile ei jõudnud.
Eespool mainitud mehed tegid pronksikohtumises ka väga head esitused. Erandiks oli Madis Allik, kes aga sai “boonusauhinnaks” jalatrauma tõttu visiidi EMO-sse. Nõmm kogus 24 punkti ja 10 resultatiivset söötu, Kitsing 26 silma, 6 lauapalli ja 5 söötu, Talisainen tõi 18 punkti ja 5 söötu ning Kelement 13 silma. Korvpall24 tegi intervjuud treener Brett Nõmme ja kohtunike Alex Talisaineni ja Ivo Kitsinguga, et uurida, miks nad harrastajate tasemel kossu mängivad ning kas nende amet tahab ka mängides platsile n-ö kaasa tulla.
Brett Nõmm, Tallinna Kalevi treener
Brett, miks Sina mängid rahvaliigat? Kas see aitab kuidagi treeneritööle ka kaasa või on see lihtsalt enese mahalaadimiseks?
Ma mängin sellepärast, et siin on normaalne seltskond. Ega muud põhjust ei olegi.
Kuidas Sul mängukvaliteet on säilinud pärast seda, kui korvpallurikarjääri ära lõpetasid? Kas midagi on veel alles?
Mängida ikka oskan, aga ma ei jõua lihtsalt (Muigab.). Muud vahet ei ole. Põrgatada oskan, visata oskan, aga ma ei jõua enam mängida nii kõrgel intensiivsusel.
Kas see vahe tuleb siis peamiselt füüsisest sisse? Kui trenni ei tee sellisel tasemel nagu kõrgliigas tehakse, siis lihtsalt ei jaksa.
Jah.
Rahvaliiga pronksimängus oli mõlemal poolel väga palju kohtunikke väljakul. Kas aktiivsete kohtunike mängimine mõjutab ka kuidagi matši?
Korvpall on ikka korvpall, ega siin vahet ei ole. Mõni mees on päeval pankur. Mis vahet sel on, kes mis tööd teeb? Korvpalliväljakul on kõik mängijad. Kui neil on dress seljas, siis nad on mängijad, kui neil on hall särk seljas, siis on kohtunikud.
Kui Sina mängid, siis kas Sa võtad oma treeneritöö väljakule kaasa ja juhendad mehi?
Ei, ma pigem üritan lihtsalt mängida. Ma ei ole siin selle eesmärgiga, et juhendada.
On näha, et võitjad olid oma pronksiga väga rahul ja kaotajad üsna mornid. Kui spordimees väljakul käib, siis tahab ta ikkagi võita, ükskõik mis tasemel?
Absoluutselt. Kui medal on mängus, ükskõik mis mäng see on, siis sa ei lähe ju kaotama. Aga ei jõudnud lihtsalt enam, natuke palju tuli minuteid minu jaoks. Isegi rahvaliiga tasemel.

Alex Talisainen, kõrgliiga tasemel korvpallikohtunik
Alex, miks Sina tippkohtunikuna mängid rahvaliigas? Kas see on Sinu jaoks selline mõnus mahalaadimine?
Ma ei tea, kas ma just tippkohtunik olen… (Muigab.) Aga meil on tegelikult hästi kihvt punt. Meil on keskmine vanus suurem ja mina toongi võib-olla sellist nooruslikku energiat ja natuke üritan ka teravat jalga tuua. Ütleme nii, et põhihooaja mängisime päris hästi.
Pronksimängus oli mõlemal poolel väga palju kohtunikke väljakul. Kuidas see mängu mõjutab? Kas kohtunik väljakul mängijana hindab olukordi sama adekvaatselt, kui vile suus kõrvalt vaadates?
Kindlasti mitte (Naerab.). Esiteks, kui sa ise olukorras sees oled, siis sa näed ikka läbi oma prillide neid asju. Mina pigem üritan väljakul oma meeskonda maha rahustada, et ei tegeletaks kohtunikega ja fokuseeritaks rohkem oma asjadele. Arvan, et see meile tegelikult täna ka edu tõi. Mingites küsitavates olukordades tegelesime me oma asjadega, aga vastane läks natuke verest välja.
Kui Sa ise oled vilistanud selliseid mänge, kus väljakul on kohtunikud, siis kas seda on keerulisem teha? Oma tsunfti mehed kindlasti teavad reegleid sama hästi kui vilemees.
Ei ole keerulisem. Reeglid on ju kõikides mängudes samad, ega me tahtlikult reeglitevastaselt ei vilista. Me vilistame seda, mis tegelikult juhtub. On seal kohtunik või on seal mängija, me oleme lõpuks ju erapooletud.
Vaatamata sellele, et tegemist on rahvaliigaga, siis emotsioonid olid väga kõrged. Pronksi võitjal suur rõõmupidu ja kaotajad olid päris mornid. Miks see nii palju tähendab?
Meil oli tegelikult nii, et meil oli kaks põhipikka puudu. Me ei saanud üldse oma mängu mängida. Meil oli puudu endine tippkohtunik Jegor Mitrofanski ja teine korvialune mees Priit Paju, aga tänu sellele oli meie vabaviskeprotsent jällegi väga hea (Muigab.). Me pole vist nii hästi vabakaid sel hooajal visanudki.
Võib siis öelda, et spordimehe hing on selline, et ükskõik mis tasemel, ükskõik mis mängus, kui väljakule tullakse, siis tahetakse igal juhul võita?
Muidugi, ega kaotama ei tuldud ju… kindlasti mitte. Eriti, kui teisel pool on kolleegid. Ikka on hea omadele pähe teha (Muigab.).
Kui kauaks seda aasimist nüüd jätkub?
Eks me ikka meelde tuletame. Küsin, kuidas neil läheb, kas nad juba treenivad või ei treeni.
Millal siis uueks hooajaks valmistumine hakkab?
Eks me kogu aeg valmistume. Tegelikult ma väga palju palli käes ei hoia. Pigem on korvpall selline hea mahalaadimine, nagu sa ise alguses ütlesid. Saab korra sõpradega palli põrgatada.
Brett Nõmm ütles, et temal on kõige suurem vahe võrreldes selle ajaga, kui ta päriselt mängis, et ta lihtsalt ei jaksa. Tahaks küll, aga ei jaksa. Kuidas Sul on? Füüsis on ju kohtunike jaoks ka ülimalt oluline?
Jah. Isiklikult ma valmistun tegelikult sel aastal maratoniks, tahaks seda uuesti joosta. Füüsise taha minul ei jää, pigem selline plahvatuslik teravus ja ka pallitrenni on natuke vähe tehtud. Päris naljakate kohtade pealt sai mööda visatud.

Ivo Kitsing, kõrgliiga tasemel korvpallikohtunik
Ivo, mis põhjustel Sina rahvaliiga korvpalli mängid? Kas see on selline mõnus mahalaadimine ja seltskonna nautimine?
Korvpalli on väikesest peale mängitud. Mingil hetkel tuli vile rohkem peale ja hakkas meeldima. Et ennast ikkagi vormis hoida, siis rahvaliiga on tõesti hea koht, kus ennast maha laadida ja head korvpalli mängida.
Kuidas see pronksimäng teil niimoodi käest ära läks? Lõpuks oli kõvasti emotsioone, võitjad olid väga õnnelikud ja teie vist mitte nii väga?
Anname au vastastele. Korvpall on ümmargune ja seekord olid vastased paremad. Ei hakka vastaseid pisendama ja ütlema, et meie olime tegelikult paremad, sest skoor räägib iseenda eest. Olime kaitses kehvad ja nemad olid rünnakul paremad.
Mäng oli selles osas huvitav, et mõlemal poolel oli hästi palju kohtunikke ja treenereid. Kas see teeb mängu kuidagi eriliseks, kui vilemehed omavahel mängivad? Kas mängides tekib Sul natuke ka tahtmine kohtunikega konsulteerida?
Kui mõlemas võistkonnas neid kohtunikke on, siis pigem üritame ikkagi teha nii, et tööd tegevatel vilemeestel poleks raske, sest me ju teame, mis töö see on. Eks mingi hetk ikka tuleb emotsioon peale ja siis tahame neile midagi öelda, aga selles mõttes me ikkagi toetame teineteist. Jääme viisakuse piiridesse. Tegelikult pole vahet, kas sa oled kohtunik või mängumees. Mäng on ühesugune ja me respekteerime teineteist.
Alex Talisainen ütles, et Sind ootab nüüd väike aasimine hooaja lõpuni, kuna nemad läksid pronksiga minema ja teie jäite neljanda koha peale. Oled Sa selleks valmis?
Eks ta hakkab mind kõvasti norima, jah, peab valmis olema. Me tegelikult ühele mängule sõites rääkisime, et mis meid ees ootab. Me ju käime koos vilistamas. Mis seal muud ikka, olen valmis. Võtame selle valusa kaotuse ja norimise vastu, elame üle.
Kas seetõttu on motivatsiooni alustada uueks hooajaks ettevalmistust varem?
Eks ole näha. Uus hooaeg on veel nii kaugel. Rahvaliigas nii varakult veel plaane ei tehta.
Ma eeldan, et kohtunikul on rahvaliigas see eelis, et te hoolitsete oma füüsise eest läbi kogu hooaja, sest see on vilistamisel ülioluline. Kas selline füüsise hea seis on rahvaliigas suur eelis?
Peab tunnistama, et on küll. Kui hoiad ennast vormis, siis on sul teatavad eelised teiste ees, kes võib-olla nii tihti trenni ei tee. Aga ei saaks öelda, et see oleks selline trump, mis annaks meeletu eelise. Lihtsalt ise tunnen, et naudin mängu rohkem võrreldes sellega, kui ei hoiaks ennast nii hästi vormis.
Lõpetuseks võib vist öelda, et kuna pronksivõitjad olid päris õnnelikud, siis spordimehe hing on selline, et kui väljakule lähed ja midagi on mängus, siis igal juhul tahaks võita?
Igal juhul tahaks võita, aga kui ma ütlen ausalt, siis Puhhide jaoks oli juba final four‘ile jõudmine võit. See pronks oleks olnud puhas boonus. Tegime tegelikult raske hooaja, meil polnud lihtsad mängud ja oleme selles mõttes siiski õnnelikud. Väga äge oli.




