Close

INTERVJUU | Kayla Frier: tahan profiks saada ja WNBA-sse jõuda; Howard Frier: ta töötab selle nimel iga päev

-Kayla Frier | Foto: Siim Semiskar

Naiste korvpalli esiliigas tegi tänavu oma läbimurdehooaja alles 14-aastane Kayla Jade Frier, kes läbi hooaja näidatud head esitused vormistas kauniks lõpptulemuseks, kui aitas G4S Noorteliigal finaalis 77:75 alistada Audentese Spordiklubi naiskonna.

Eesti korvpallisõprade südamesse pugenud Howard Frieri tütar tõusis finaalkohtumises 26 punktiga oma naiskonna resultatiivseimaks. Läbi hooaja olid Kayla keskmised numbrid 14 kohtumisega 13,1 punkti, 3,9 lauapalli, 1,6 resultatiivset söötu ja 2,6 vaheltlõiget.

Korvpall24 oli aprilli keskel toimunud naiste esiliiga finaalturniiril kohal ning palus kuldmedali kaela saanud Kayla koos isa Howardiga intervjuule, et rääkida muuhulgas, kui palju on koos tuleviku nimel tööd tehtud, kuidas endisest tippkorvpallurist isa suudab võsukese mänge kõrvalt rahulikult jälgida ja kas üldse suudab.

Kayla, Sul on naiste esiliiga kuldmedal kaelas 14-aastasena. Paremat tunnet vist olla ei saaks praegu?

Kayla: Kindlasti ei saa. Väga hea tunne on. Väga emotsionaalne oli. Väga mõnus.

Kuidas isa tribüünil vastu pidas? Süda tahtis lõhkeda ka vahepeal?

Howard: Jah. Täna sain teada, et mängida on palju lihtsam, kui vaadata. Väga raske on vaadata. Ta tegi nii palju tööd selle nimel ja ta oli valmis võitma.

Kuidas isa Sind täna hommikul mängule saatis? Mis sõnumi ta kaasa andis?

Kayla: Ega ta väga ei öelnudki midagi. Läksin varahommikul ära ja ma ei jõudnud talle midagi öelda.

Howard: Ma mõtlesin ka nii, et ta peab ise hakkama saama. Ma ei taha kontrollida liiga palju. Praegu on tema aeg ja ma ei tohi liiga palju segada. Minu ülesanne on teda hoida.

Olen näinud, et isa käib Sind mängudel filmimas ja kindlasti ka õpetab veidi kõrvalt. Kui palju ta suudab end distantseerida ja lasta Marko Parkonenil olla Sinu treener?

Kayla: Minu teada mu isa austab Markot. Vahepeal ta ütleb mõningaid asju kõrvalt, aga hoiab end kindlasti pigem tagasi. See on hea, et ta ei sega ja ma saan normaalselt mängida.

Howard, kui raske on lapsevanemana ja endise korvpallurina see, et sa leiaksid treeneriga ühise keele ja ei hakkaks õpetama või treener ei arvaks, et sa sekkud?

Howard: Mul on nii suur respect (austus – toim.) Marko (Parkoneni) vastu ja ma usun, et ta teab, mis on parim Kayla ja kogu võistkonna jaoks. Ma proovin nii palju kui võimalik, et ma jään kõrvale. Ma usaldan teda. Olen väga rahul, kuidas ta Kaylaga ja kogu võistkonnaga sel aastal tööd tegi. Kayla on noor mängija ja Marko ei pannud liiga palju tema peale. Ta sai oma tempos juurde panna ja ma usun, et ta tegi väga hea hooaja. Kindlasti on tal järgmisel aastal juba rohkem vastutust.

Aga põrgatus ja vise on maast madalast isa õpetatud? Ma just isale ütlesin, et tema nii hästi ei põrgatanud.

Howard: Ei, mina ei visanud nii hästi (Naeravad.). Ütleme nii, et põrgatamine tuli minult, aga viskamine tuli emalt (Naeravad.).

Kayla: Ta aitas mul kõike õppida, ka põrgatada… ta teeb kogu aeg minuga trenni. Ma olen väga tänulik talle.

Howard: Ja ma näitasin Kaylale, kuidas ei tohiks visata (Muigab.)

Kui palju Sa tagantjärele mäletad või tead, kuidas Su isa mängis?

Kayla: Ma olen osasid ta mänge vaadanud. Ma tean, et talle meeldis pealt panna kogu aeg.

Howard: (Kaylale) Nüüd on sinu kord pealt panna.

Kayla: Mäletan, et vaatasin üht mängu, ei mäleta mis tiimis ta mängis, aga nad olid ees kahe punktiga. Mu paps oli kaitses, kus ta kukkus ja siis teine tiim sai korvi (Naeravad.).

Howard: See mäng on Youtube’is üleval. See oli Tartu vastu. (See mäng on nähtav SIIT. Kõnealune intsident alates 14.26.)

Kayla: Väga hea video oli.

Howard: Nagu ma enne ütlesin, siis mõnikord on hea näidata, kuidas mitte mängida. Ta õpib sellest ka.

Mina olen näinud, kuidas Su isa Saku Suurhallis täismaja ees otsustava kolmese sisse paneb. Oled seda ka näinud?

Kayla: Olen küll.

Kas Sa tahad ka tulevikus oma karjääris selliseid suuri viskeid enda peale võtta?

Kayla: Muidugi. Kui on vaja, üritan ära panna.

Kuidas Sa ennast naiskonnas tunned? Oled kõige noorem liige ja kas tunned ka, et pead endast veel rohkem andma, et õigustada enda kohta võistkonnas?

Kayla: Kindlasti. See sõltub inimestest, et kuidas nad tahavad edasi oma kossukarjääriga tegeleda. Mina tahan ikka profiks saada. Üritan tööd teha nii palju, kui saan.

Nii et Sinu kindel eesmärk on profikorvpalluriks saada?

Kayla: Jah!

Mis Su unistused on? Oled enda jaoks paika pannud, kuhu jõuda tahad?

Kayla: Sooviksin Ameerikasse D1 kooli minna (üliõpilasliiga NCAA 1. divisjon – toim.) ja kui võimalik, siis WNBA-sse.

Ehk siis Sul on kõige kõrgemad eesmärgid üldse?

Kayla: Jah!

Küsime isa käest ka, et kas materjal on selle saavutamiseks olemas?

Howard: On ikka olemas. Absoluutselt. Nagu me ütleme Ameerikas, siis sky is the limit (taevas on piiriks – toim.). Mulle meeldib see, et pole vahet, mis tasemel ta praegu on, ta töötab iga päev selle nimel, et paremaks saada. Korvpalliväliselt on ta ka väga hea inimene. Meil on nii hea respect (austus – toim.) omavahel, me saame vabalt rääkida. Ta kuulab mind ja mõnikord pean mina kuulama, mis tema räägib (Muigab.). Ma olen lihtsalt nii uhke tema üle.

-Kayla Frier (Howard Frier vaatamas tagaplaanil tribüünil) | Foto: Siim Semiskar

Kas vahepeal ajab isa kopsu üle maksa ka, et kaua ta kaagutab? Kui on rasked hetked näiteks.

Kayla: Vahepeal ma kuulen, kuidas ta karjub midagi seal platsi kõrval ja see ajab veidi närvi (Naerab.).

Kas see meeldib Sulle muidu, et isa, kes on olnud profimängija, käib mänge tribüünil vaatamas?

Kayla: Jah. Mulle väga meeldib, kui ta tuleb mu mänge vaatama. See annab mulle enesekindlust.

Kes Su lemmikud naiskorvpallurid on, keda Sa jälgid?

Kayla: Mu lemmikmängija on Annika Köster, kuna ta on väga hea liider. Ta on minu jaoks suur eeskuju ning ta on mind väga palju ka aidanud. Mulle meeldib ka Candace Parker, kes mängib WNBA-s ning Eestist veel ka Janne Pulk.

Mille tõttu Janne Pulk?

Kayla: Mulle meeldib vaadata, kuidas ta mängib. See on nii mõnus kuidagi.

Howard: Janne on ka tagamängija ja ta ründab korvi. Ma arvan, et ta näeb, et Janne võiks olla tema jaoks eeskuju.

Howard, Sa oled mõnda aega naistekorvpallis sees olnud. Kuidas sa hetkel Eesti naistekorvpalli näed? Kõrgliigas on meil kaks naiskonda, samas esiliiga on väga põnev. Kuidas seda taset tõsta?

Howard: Meil oli täna sel teemal väike koosolek. Tuleb rohkem tööd teha. Mitte ainult Korvpalliliidus, vaid kõik klubid peavad oma panuse andma. Kõigepealt peame saama mängijaid juurde. Teiseks peame nii tegema, et need, kes mängivad korvpalli, ka jääksid selle ala juurde. Praegu me loodame, et järgmisel aastal mängib mõni naiskond, kes praegu esiliigas domineerib, hoopis kõrgliigas. Tuleb targalt vaadata ja läbi rääkida, eks siis vaatame.

Kayla, mida suvi Sulle toob ja millised on plaanid järgmiseks hooajaks?

Kayla: Suvel kavatseme Ameerikasse mängima minna. Järgmisel hooajal tuleb meile (Audentese spordigümnaasiumi naiskonda) mängijaid juurde ja loodan, et meil läheb samamoodi, nagu meil just praegu läks, võidame kõik mängud ja läheb positiivselt.

Howard: Plaan on selline, et tal on U16 koondis, kellega ta mängib Põhjamaade meistrivõistlustel Soomes ja pärast seda läheme Ameerikasse. Seal otsime võimalusi mängida AAU süsteemis. Otsime seal konkurentsi, et ta võiks veel paremaks saada. Tema pluss siin Eestis on see, et ta oskab väga hästi põrgatada ja tehnika on hea. Teised, kelle vastu ta siin mängib, ei oska võib-olla nii hästi põrgatada ja pole tehniliselt nii head (sel hetkel toksab Kayla küünarnukiga papsile vastu õlga ja sosistab vaikselt “isaaa!” – toim.). Ameerikas oskavad teised ka neid asju teha ja siis ta peab pidevalt mõtlema, mis on plaan A, plaan B, plaan C. Peab midagi teistmoodi juurde panema.

scroll to top