Eesti-Läti korvpalliliigas tõmmati joon põhiturniirile alla ning veerandfinaalpaarid selgusid alles viimaste kohtumistega. Põnevust jagus lõpuni nii tabeli etteotsa kui ka kaheksanda ehk viimase play-off‘i koha peale.
Siinkohal võtame kokku kuus kuud kestnud Paf Eesti-Läti liiga põhiturniiri ning paneme Korvpall24 portaali poolt tiimidele ka hinded viie palli skaalal. Lõpetuseks võtame riiulist kristallkuuli ja mängime läbi veerandfinaalpaarid.
1. Riia VEF (23-3)
Kui päris aus olla, siis objektiivselt vaadates polnud Riia VEF-i põhiturniiri võit üllatus, sest kolmest eeldatavast tiitlipretendendist on neil olnud kõige stabiilsem hooaeg. Kui hooaja alguses tundusid nii VEF kui ka BC Kalev/Cramo üsna võrdsel tasemel, siis VEF suutis koosseisu hoida kuue kuu jooksul sisuliselt muutumatuna, samal ajal kui Kalev vahetas välja mitu tagaliini välismaalast.
Kui võtta aluseks ka edenemine Meistrite liigas, siis VEF jõudis Kalev/Cramost väikese sammukese kaugemale ehk oma alagrupi kolmandana play-in faasi, kuigi Eesti esiklubiga koguti eurosarja alagrupis võite täpselt sama palju ehk kaks.
Koduses Eesti-Läti liigas tulid VEF-i kolmest kaotusest kaks aga ootamatutelt meeskondadelt, kui üsna põhiturniiri algfaasis jäädi alla Pärnu Sadamale ning lõpus kaotati korra Ventspilsile ja Tartu Ülikoolile. Just Tartuga läheb VEF vastamisi ka veerandfinaalseerias.
VEF-i peatreener Janis Gailitis jagas läbi hooaja 12 mehele keskmiselt rohkem kui 16,5 minutit mänguaega ning keegi ei pidanud koduliigas ennast ribadeks tõmbama. Tänu sellele mängiti kõrge tempoga ja oldi ülivõimsalt kõige rohkem punkte visanud tiim liigas, keskmiselt 90,2 silmaga mängus (teine oli Kalev/Cramo 84,2 punktiga).
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõrvalt vaadates sai VEF põhiturniiri võidu võimalikult väikese energiakuluga kätte. Aga kuna see tähendas ka paari komistamist, siis maksimaalset hinnet panna ei saa.
Hinne: 5-

2. BC Kalev/Cramo (21-5)
Kalevi hooaja alguse hea hoo ja üldise positiivsuse rikkus ära Eesti-Läti liiga avamäng, kus kaotati kahe punktiga Riia VEF-ile. Vaid koduliigat silmas pidades liiguti seejärel päris hea hooga kolm ja pool kuud, kuni jaanuari esimeses pooles jäädi alla Pärnule ning pärast seda ei suudetud veebruari keskel ka lähirivaale Ventspilsi ja (taas) VEF-i alistada. Eelviimases voorus tuli aga neist kõigist kõige nigelam kaotus, kui Ogre vastu visati vaid 64 silma.
Tänu Ventspilsi koperdamistele viimastes voorudes kerkis Kalev tabelis teisele positsioonile ning läheb kokku Pärnu Sadamaga, kellega eelmisel hooajal kõvasti maid jagati ning kellele ka tänavu on korra alla jäädud.
Kui proovida võtta Kalev/Cramo hooaeg kokku ühe sõnaga, siis võiks see olla ebastabiilne. Kohati näidati nii rahvusvahelistes sarjades kui ka koduses liigas väga ilusat mängu, aga sekka tuli päris musti päevi. Objektiivselt vaadates on selleks loomulikult ka arvukalt põhjuseid, alustades põhimeeste rasketest vigastustest ning lõpetades mitmete võõrleegionäride asendamisega hooaja sees.
Kuigi rahvusvahelisel tasemel toodi kalevlaste puudusena välja allajäämist lauavõitluses, siis koduses konkurentsis oldi põhihooajal keskmiselt 42,4 lauapalliga selles vallas parimad (VEF-il teisena 40,8). Positiivne oli ka keskmine pallikaotuste arv 12,1 (järgnes TalTech/Optibet 13,0-ga ja VEF oli näiteks alles kuues – 13,9). Ärevaks teeb aga asjaolu, et Kalevi meeskonnast teenis keskmiselt vähem vabaviskeid vaid üks meeskond ja see oli Rakvere Tarvas. Kalevi 15,3 oli selles vallas tabeli esiotsa klubidega võrreldes väga madal näitaja (1. Ventspils 22,3).
Kokkuvõtteks võib öelda, et iseenesest on põhiturniiri teine koht okei tulemus, aga mõned ootamatud ja koledad kaotused ei võimalda hindeks üle nelja panna. Olgu see Kalevile meie poolt väike pedagoogiline “joonlaualöök” vastu näppe, et play-off‘is seeläbi keskendumine põhjas oleks!
Hinne: 4
3. Ventspils (21-5)
Kuigi hooaja eel räägiti palju, et Ventspils pole enam ammugi nii tugev tiim kui varem, siis alustasid nad liigahooaega 8-mängulise võiduseeriaga. Esimene kaotus saadi alles jõulupühade eel, kui Riia VEF neid korralikult rappis.
Hooaja teine pool läks Ventspilsil aga veidi rohkem lappama, kui osaliselt ka koroona tõttu mõned mängud isegi ilma treeneriteta mängides kaotati Pärnule, Kalev/Cramole ning viimases kahes voorus ka Tartu Ülikoolile ja TalTech/Optibetile. Just need viimased kaks allajäämist kukutasid Ventspilsi tabelis kolmandaks.
Ventspilsi mäng tugineb tänavu suuresti Läti oma meestele, kui üheks liidriks on üle-eelmisel hooajal Pärnu Sadamas mänginud Linards Jaunzems. Keskmiselt 22,3 teenitud vabaviskega selles kategoorias kogu liiga parim olnud Ventspils näitas läbi põhiturniiri, et nad on tasemel meeskond, aga üsnagi haavatavad.
Võimalik, et Ventspils oleks hooaja eel tol momendil tehtud ennustuste pealt selle tabelikoha ja skoori hea meelega vastu võtnud, aga põhihooaja nigel lõpp ei luba neile rohkemat kui koolipoisi neli.
Hinne: 4

4. TalTech/Optibet (18-8)
Paberil väga mõnusa kogenud mängijate ja noorte tulevikumeeste sümbioosi kokku saanud TalTechi vormikõverat võib iseloomustada nii, et hooaega alustati ja lõpetati väga tugeva mänguga, vahepeal oli erinevatel põhjustel Alar Varraku juhendataval tiimil ka keerulisemaid momente.
Silma hakkab see, et TalTech võttis sisuliselt kõik n-ö kohustuslikud võidud läbi hooaja laualt ära, komistades vaid korra tabeli teise otsa klubile, kui üks kindel kaotus saadi Rapla meeskonnalt. Samas endast tugevamate vastu jäi näppude vahele põhiturniiri viimase mängu võit Ventspilsi üle. Riia VEF-ilt ja Kalev/Cramolt tulid üsna kindlad kaotused.
Läbi hooaja räägiti, et TalTechi suureks probleemiks on korvialune komplekteeritus ning lõpuks jäid nad keskmiselt 36,6 lauapalliga selles arvestuses ka liiga teise otsa tiimiks. Aga näiteks kolmepunktiviskeid tabati keskmiselt 11,4 ning sellega jäädi napilt alla üksnes Riia VEF-ile. Hästi suudeti ka palli eest hoolitseda, kui pallikaotusi kogunes keskmiselt 13 ning sellest paremini läks üksnes Kalev/Cramol (12,1).
TalTech/Optibet tegi põhiturniiril oma ära, kui võttis n-ö surelikest tiimidest parima positsiooni ning tegi seda kohati väga ilusat korvpalli näidates. Eraldi kiitust väärib kindlasti ka see, et Mikk Jurkatamm mängis ennast hooaja alguses nii pildile, et napsati Itaalia kõrgliigaklubisse Treviso ning välismaa võimaluse teenis ka Sten Sokk. Veidi hiljem toodi jokkerina ookeani tagant mullu Rapla eest vigastada saanud Brandon Childress, kes kerkis põhiturniiri lõpus liiga üheks paremaks tagameheks.
Hinne: 5
5. BK Ogre (16-10)
Ogre on läbi aastate olnud vastastele ülimalt ebameeldiv võistkond, kuna mängitakse üsna ebastandardset korvpalli ning oskustega mehi on tiimis jagunud. Mullu Eesti-Läti liigas pronksmedalitega lõpetanud Ogre on aga tänavu osa oma särast kaotanud, kui kogenud põhimehed on jäänud veel vanemaks ja päris stabiilselt läbi hooaja enam mängida ei suuda.
Hooaja esimeses pooles enamiku mänge võõrsil pidanud ja rohkete kaotuste tõttu veidi isegi pildilt maas olnud Ogre suutis aga põhiturniiri teise poole mängida suurepäraselt, võites 11-st viimasest kohtumisest 9. Sellega tõusti tabelis viiendaks ja välditi veerandfinaalis “suure kolmikuga” kokku minemist.
Endale omaselt pommitas Ogre palju kolmepunktiviskeid (keskmiselt 31,9), jäädes selles arvestuses alla vaid TalTech/Optibetile (33,2). Hästi mängiti lauas – keskmiselt 40,5 lauapalliga jäädi alla vaid Kalev/Cramole ja Riia VEF-ile. Ogre vastu tehti läbi hooaja ka palju vigu, kui keskmiselt 21 veaga oldi selles vallas kolmandad, esimene oli Viimsi (21,9) ja teine Ventspils (21,6).
Kokkuvõtteks võib Ogre puhul öelda, et põhiturniir nende puhul ilmselt eriti oluline polegi. See hooaja teise poole pingutus, kus suudeti ennast tabelis viiendale positsioonile ära venitada, võib play-off‘i silmas pidades osutuda neile väga kasulikuks, kuna kogemust ja kohamängude närvi on selles meeskonnas omajagu. Meie poolt antud hindes kajastubki peamiselt see hooaja teise poole sooritus.
Hinne: 5-

6. KK Viimsi/Sportland (16-10)
Kõrgliiga uustulnukana kohe võimsalt alustanud Viimsi oli hooaja esimeses pooles vahepeal kaks kuud võitmatu, kui teiste seas alistati näiteks ka Pärnu Sadam ja TalTech/Optibet. Üsna lühikese pingi probleemi võimendasid aga põhimeeste vigastused ja Karl Johan Lipsu käik Itaalia esiliigasse ning suuri kaotusi hakkas kogunema just tabeli esiotsa tiimidele.
Läbi hooaja endasuguste ja eeldatavalt nõrgemate vastu üldjoones väga sümpaatselt mänginud Viimsile võikski ühena vähestest asjadest pahaks panna seda, et tabeli esikolmikut näpistada ei suudetud ning enamasti kaotati kõik need kohtumised ka üsna suurelt. Kripeldama jääb ka põhiturniiri lõpp, kus kaotati kolm kohtumist järjest, neist üks BK Ogrele, kes tänu sellele lõpuks Viimsist tabelis mööda läks.
Statistikasse sisse vaadates jääb silma, et Viimsi probleemiks oli lauavõitlus, kus keskmiselt 35,6 palliga suudeti edestada vaid liiga kolme autsaiderit Läti Ülikooli, Tallinna Kalevit ja Rakvere Tarvast. Samas suudeti pall hästi liikuma panna, kui keskmiselt 20 korvisööduga oldi Ogre ja “kolme suure” ehk VEF-i, Kalev/Cramo ja Ventspilsi järel viiendad.
Huvitav on ka see, et kolmeseüritustelt oli meeskond liiga viimane (keskmiselt 22,9) ning neid ka tabati kehvasti (29,9% ja 12. koht), aga kaheste poolest (39) oldi kolmandal kohal ning neid ka tabati hästi (54% ja 4. koht). Rapla järel võeti sisse ka teine koht vaheltlõigete osas (9,6) ning vaheltlõigete ja pallikaotuste suhtelt oldi üsna võimsalt suisa kogu liiga parim.
Kuigi Viimsi ei suutnud kokku panna päris ideaalset põhiturniiri, siis seda oleks debütandilt ehk ka liiga palju oodata. Aga paberil tundubki Viimsi pigem just play-off‘i tiim, kuna põhimeestel on kogemusi palju ja otsustavates mängudes lähevad kindlasti rotatsioonid ka lühemaks ja põhimeeste osakaal kasvab veelgi. Kõike seda arvesse võttes tuleb siiski Viimsile põhiturniiri eest päevikusse kirjutada neli ning seda just seetõttu, et lõpuks Ogre endast mööda lasti.
Hinne: 4+
7. Pärnu Sadam (15-11)
Kõigist tänavu Eesti-Läti liigas play-off‘i jõudnud meeskondadest ilmselt kõige pettunum on just Pärnu Sadam, kelle põhihooaeg oli üks korralik sõit Ameerika mägedel. Suvepealinna poolt vaadates on positiivne vähemalt see, et hooaja jooksul tekkinud vaevustest saadi tunnetuslikult lõpuks enam-vähem üle ning põhiturniir lõpetati viiemängulise võiduseeriaga. Kui Pärnu teenis hooaja esimese üheksa kohtumisega kuus kaotust, siis ülejäänud 17 matši lisasid tabelisse juurde üksnes viis allajäämist. Sellega venitati ennast ikkagi kohamängudele ära.
Hugo Toomi ja hooaja lõpus ka Artur Konontšuki raskete vigastuste tõttu kaotanud pärnakad otsisid pikalt ka õigeid välismängijaid, kui lõpuks sai peatreener Heiko Rannula sellise ameeriklasest mängujuhi, keda tal just agressiivset kaitsemängu silmas pidades vaja on. Ka Konontšuki traumale suudeti kiiresti reageerida ja Ukraina kõrgliigast veel viimasel hetkel äärele täiendust tuua.
Kuigi tiimis on ka häid viskajaid, tugines Pärnu mäng korvialusele toimetamisele, kui kogu liiga peale tehti keskmiselt kõige rohkem kahepunktiviskeid – 42,1. Kuna mängiti kiire tempoga ja pallikaotusi tehti keskmisest vähem (14), siis võtsid pärnakad üldse kogu liiga peale kõige rohkem viskeid – 67,4.
Kuigi objektiivselt vaadates tuleks Pärnule panna põhiturniiri hindeks kolm, siis põhiturniiri eduka lõpu ja kõigi suurklubide näpistamise eest tõstame hinde nelja peale.
Hinne: 4

8. Tartu Ülikool Maks & Moorits (12-14)
Tartu meeskonna hooaja algus oli katastroof, kui esimesest kümnest kohtumisest suudeti võita vaid üks ja esimese 15 matšiga koguti kolm võitu. Uus peatreener Nikolajs Mazurs ning vangerdused tagaliinis välismängijatega tõstsid meeskonna hooaja teiseks pooleks liiga kõige kuumemaks tiimiks, kui alates veebruarist võideti 11-st mängust üheksa ja venitati ennast lõpuks tänu viimastes voorudes saadud võitudele Riia VEF-i ja Ventspilsi vastu ka Raplast mööda viimasele play-off‘i kohale.
Keeruline on Tartu Ülikooli põhiturniirile mingit mõistuspärast hinnangut anda, kuna hooaja jooksul suudeti ikkagi nii drastiline pööre paremuse poole teha. Koolieluga paralleele luues oli Tartu justkui tegelikult lahtise peaga õppur, kes mingitel põhjustel jättis esialgu tasemetööks õppimata, aga sai oma veast ise aru ning läbis järeltöö suurepäraselt. Seetõttu paneme Tartu põhiturniiri esimesele poolele hindeks kahe ja lõpuspurti tunnustame justkui vigade parandusena ja paneme päevikusse viie.
Ei tasu unustada, et emotsionaalselt keerasid tartlased oma hooaja ümber aasta lõpus kodusaalis teenitud karikavõiduga, pärast mida mäletatavasti klubi spordidirektor Janar Talts ka värvikas intervjuus Korvpall24 portaalile ütles, et sellise võiduga saabunud vabanemine võib tiimi oluliselt paremaks teha. Ja nii läkski.
Hinne: 2/5
9. Rapla Avis Utilitas (12-14)
Rapla näol on tegemist tõenäoliselt kõige pettunuma meeskonnaga Eesti-Läti liigas, kuna vaatamata vigastuste ja leegionäride vahetuste tohuvabohule, mis tiimis läbi põhiturniiri valitses, püsiti pidevalt ikkagi play-off‘i kursil. Lõpuks tabelisse vaadates aga selgus, et marulise lõpuspurdi teinud Tartu astus neist kõige napimalt (omavaheliste mängude kokkuvõttes ühe punktiga) mööda.
Tagantjärele vaadates leiab Rapla puhul neid üksikuid momente, mida taga nutta, päris mitu. Lisaks omavahelistele kohtumistele tartlastega tuleb väga eredalt meelde ka Märjamaal peetud kohtumine Ogrega, kus esimesel poolajal oldi 25 punktiga ees, aga lõpuks kaotati lisaaja viimaste sekundite korviga.
Kogu pettumust arvesse võttes, mis play-off‘ist sellise valusa väljajäämisega kaasneb, on Raplal tõepoolest ka terve hunnik objektiivseid põhjuseid, miks nii on läinud. Alates Martin Paasoja ja Arnolds Helmanise hilisest hooaja alustamisest, Saimon Suti seljaprobleemide tõttu lepingu lõpetamisest kuni kõikide võõrmängijate vangerdusteni välja. Väga positiivne on selle juures, et mõned nooremad mängijad nagu Markus Ruubel ja Kaarel Välb said võimaluse ennast pildile mängida.
Hinne: 3
10. Valmiera Glass VIA (8-18)
Kui päris ausalt öelda, siis Valmiera meeskond ei suutnud siinkirjutaja jaoks läbi hooaja millegi erilisega silma jääda. Võib-olla vaid see, et huvitav oli jälgida hiljutise Kalev/Cramo tagamehe Janis Kaufmanise toimetamist olukorras, kus ta oli tiimi kindel liider.
Kui statistiliselt enamikus kategooriates tabeli keskmike hulka kuulunud Valmiera suutis suurema osa oma võitudest teenida tabeli lõpuosa tiimide vastu, siis huvitava faktina suutsid nad mõlemas mängus alistada Ogre.
Hinne: 3
11. Läti Ülikool (6-20)
Läti Ülikooli meeskonda, mis koosnes vaid 18-23-aastastest kohalikest korvpalluritest, peeti paljude arvates hooaja alguses selgeks autsaideriks. Kui kolme esimese vooruga oli tiimil kirjas juba kolm võitu ja neljandas kohtumises suutis Kalev/Cramo üliõpilased läbi suure häda vaid kahe punktiga alistada, hakati mõtlema, et mis nüüd on juhtunud.
Seejärel liikus maailm aga taas paika tagasi ning Läti Ülikool sai ülejäänud hooaja jooksul vaid sama palju ehk kolm võitu juurde. Aga sellest piisas, et lõpuks kolme tiimi edestada. Kindlasti jääb näppude vahele eriti kahe mehe mäng, kui läbi põhiturniiri paistsid silma 21-aastane Davids Viksne ja 22-aastane Edvards Mezulis.
Kuna Läti Ülikooli suhtes olid ootused enne mängude algust väga madalad, siis nelja nad teenisid meilt välja juba selle põhiturniiri ehmatava algusega, kus ühel momendil oldi korraks suisa tabeliliidrite seas.
Hinne: 4
12. BK Liepaja (5-21)
Sarnaselt Valmierale oli üsna mittemidagiütlev ka BK Liepaja hooaeg, kui samuti väga noore koosseisuga välja tulnud Läti kõige läänepoolsema sadamalinna tiim ei suutnud läbi hooaja stabiilselt head mängu näidata. Kui vaadata nende kulgemist läbi põhiturniiri, siis kaks head võitu jääb kogu nimekirjast siiski silma, kui korra hammustati Ogret ja korra Pärnu Sadamat.
Hinne: 3

13. Rakvere Tarvas (5-21)
Arvestades seda, et Rakvere komplekteeris endale korvi alla ja mängujuhi positsioonile mehed Balkanilt ning koosseisus oli ka üks lätlane ning hooaja eri faasides käisid proovimas veel mitmed mehed ookeani tagant, oli Tarva hooaeg suur pettumus.
Võib lausa öelda, et Tarva hooaja kõige emotsionaalsemaks hetkeks oli novembri alguses viimastel sekunditel saadud võit Tartu Ülikooli üle, kui tol hetkel kohtusid kaks võiduta tiimi. Seal tundus, et Martin Müürsepa meestel tuli võiduga koos teatav vabanemine, aga lõpuks selgus, et see nii ikka polnud. Tagantjärele targana võib öelda, et see oli murdemomendiks hoopis tartlastele, kes asendasid selle kaotuse järel Toomas Kandimaa treeneripingil Nikolajs Mazursiga ning purjetasid play-off‘i kohale.
Et mitte jääda vaid negatiivseks, siis väga tore oli Tarva poolel see, et päris korraliku vastutuse said lõpuks 21-aastased Arvan-Johannes Lippasaar ja hooaja lõpufaasis kaasatud Erik Kaasik. Nende meeste ja mõne teisegi noorema mängija silmanähtav areng oli kindlasti väärtus, mis Tarva hooajast näppude vahele jäi.
Hinne: 2
14. Tallinna Kalev (4-22)
Kahjuks tuleb sarnaselt Tarvale meie arvates klassikursust kordama jääda ka Tallinna Kalevil, kelle hooaeg oli kõrvalt vaadates üks korralik segapuder. Hooaega korralikult alustanud (esimese 7 mänguga oli kirjas 3 võitu) Kalev jäi seejärel rohkem kui neljaks kuuks kuivale ning elas läbi suisa 17-mängulise kaotuseseeria.
Pretsedenditu oli ka see, et tiimist käis lõpuks läbi 22 mängumeest, kui välismängijate virvarr kestis läbi kogu hooaja ning põhiturniiri teisel poolel kaasati koguni teisest liigast ka 47-aastane vanameister Valmo Kriisa. Lõpuks, kui kogu tolm hajus, jäi Kalev tabeli punaseks laternaks.
Hinne: 2

Laseme veerandfinaalid kiirelt Korvpall24 kristallkuulikesest läbi!
1. Riia VEF – 8. Tartu Ülikool Maks & Moorits
Kui eeldatavalt peaks esimese ja kaheksanda vastasseis veerandfinaalis olema üsna ühepoolne vaatemäng, siis VEF-i ja Tartu heitluse eel on õhus mõned huvitavad tõsiasjad. Peamiselt see, et Tartu Ülikool lõpetas põhiturniiri nelja võiduga ning sai viimasest 11-st kohtumisest üheksa võitu. VEF aga kaotas viimase põhihooaja mängu just Tartu Ülikoolile 86:93. Hooaja esimese omavahelise matši võitis Riia tiim 95:64.
Ennustame, et Tartu Ülikool annab korraliku lahingu, aga Riia VEF läheb 2-0 skooriga poolfinaali.
2. BC Kalev/Cramo – 7. Pärnu Sadam
Eelmisel hooajal põnevaid vastasseise pakkunud Kalev/Cramo ja Pärnu võitsid tänavusel põhiturniiril kumbki ühe kohtumise, kuid kasvõi tulemusi vaadates võib hinnata, et pärnakad on kalevlaste jaoks üsna ebamugav vastane. Aga nüüd on Kalev/Cramo pärast Ühisliigast loobumist keskendumas ainult kodustele liigadele, mis kindlasti parandab nende fookust algavas play-off‘is.
Ennustame, et sarnaselt eelmisele paarile avaldab Pärnu kõvasti vastupanu, aga Kalev läheb 2-0 seisuga edasi.
3. BK Ventspils – 6. KK Viimsi/Sportland
Seda seeriat alustavad mõlemad klubid kaotuseseeria pealt, kui Ventspils lõpetas põhiturniiri allajäämistega Tartule ja TalTechile ning Viimsi kaotas VEF-ile, Ogrele ja Pärnule. Omavahelistest heitlustest on Ventspilsil sellest hooajast all kaks kindlalt võitu – 80:67 ja 100:70.
Ennustame, et Viimsi kogenud mängumehed tõmbavad ühe mängu endale ära, aga Ventspils läheb lõpuks seeriavõiduga 2-1 poolfinaali.
4. TalTech/Optibet – 5. BK Ogre
Siin seerias tulevad mõlemad tiimid hea hooga peale, kui TalTechil on selja taga kuuemänguline võiduseeria ning Ogre on võitnud viimased kolm matši ja viimasest 11-st liigamängust 9. Hooaja algusfaasis peetud esimese omavahelise matši võitis kindlalt TalTech 103:73, aga korduskohtumises oli 77:65 parem Ogre.
Ennustame, et TalTech/Optibeti hea hoog saab jätku, kui kodusaalis võetakse mängud ära ja minnakse 2-1 skooriga nelja hulka.




