Eelmise hooajaga oma korvpalli meistriliiga karjäärile pärast 13 aastat joone alla tõmmanud Rannar Raap otsustas hooaja keskel naasta korvpalliväljakutele aste madalamal ehk Saku I liigas, kui liitus Rae Koss/Hansaviimistluse meeskonnaga. Aprilli alguses alles 30-aastaseks saav 191 cm pikkune Raap on esiliigas enda sõnul sisse võtnud point center‘i rolli, kelle ülesandeks on rünnakul tagaliinis toimetada ja kaitses vastaste pikkadega hakkama saada ning laud puhtaks teha.
Raap andis Korvpall24 portaalile pikema intervjuu reedel Rae spordihoones, kus Rae Koss/Hansaviimistlus mängis põnevas mängus 89:80 üle Reinar Halliku Korvpallikool/Iisaku gümnaasiumi. Kuna vastaste poolel jooksid ringi samuti endised tipud Reinar Hallik ja Kristo Saage, siis rahval oli, mida vaadata ning ka väljakul keesid tunded kohati päris korralikult üle.
Senise üheksa esiliiga kohtumisega keskmiselt 34,5 minutiga 12,9 punkti, 9,3 lauapalli ja 4,8 resultatiivset söötu kogunud Raap sai kõvasti korvi all maadelda just Hallikuga ning tema sõnul suudab ta praeguse seisuga vastaste pikkade vastu ära seista küll. Usutluses tulebki juttu näiteks sellest, kas vorm veel selga mahub, millist rolli tal tuleb Rae Kossus mängida, kuidas võõrleegionärid ja värskelt meistriliigas lõpetanud mehed on esiliiga taset mõjutanud ning kuidas küll Andres Sõber selliste jackpot‘ide otsa sattus.
Esiliiga hooaeg hakkab vaikselt kulminatsiooni poole jõudma. Sinu esimene aasta esiliigas, kuidas Sa senisele tagasi vaatad?
Kui ma mõtlen organisatsiooni peale ja nii, siis olen väga üllatunud. Saalis käib rahvast vaatamas ja kõik on hästi korraldatud. Kõik väljasõidud ja muu on väga professionaalne. Olen igati rahul oma otsusega.
Kuidas Sinu esiliigasse tulemine üldse teoks sai, kes Sind kutsus ja kaua Sa mõtlesid?
Ütleme nii, et seda mõtteaega väga kaua ei olnud. Siim (Raudla) kutsus, mis seal salata. Hooaeg oli neil üle kivide ja kändude kulgenud ja oli teada, et (Illimar) Raiend lahkub Itaaliasse, mis oli päris valus kaotus. Siim otsis lisajõudu. Alguses oli töö kõrvalt kaks korda nädalas siia Tallinnasse käimine ikka päris kõva ettevõtmine, aga hetkel olen väga rahul. Ilmad lähevad valgemaks ja lust on sõita.
Saan aru, et sõidad üks kord trenni ja teine kord mängima?
Jah. Teisipäeviti käin trennis ja siis reedeti on tavaliselt mängud.
Kuidas niimoodi vorm püsib?
No oleme ausad, nagu näha, siis vorm võiks parem olla (Muigab.).
Selga veel mahub?
Mahub, mahub… napilt. (Naerab.) Kui nii võtta, siis paar kilo on siia-sinna võrreldes eelmise hooajaga, aga ei midagi väga hullu. Ütleme nii, et mängudega saab vormi, kui mängid 35 minutit.
Kuidas mänguliselt esiliiga ja meistriliiga omavahel erinevad?
Just ongi see, et rotatsioonid on lühikesed. Siin mängitakse kuue-seitsme mehega ja tempo on ikkagi vähe teine. Siin saab kaitses ka natuke puhata, päris sihukest hullu hakkimist pole.
Kas mängus Reinar Halliku korvpallikooliga ajalugu silme eest läbi ei jooksnud? Vastas olid ikkagi Kristo Saage ja Reinar Hallik, nagu vanadel headel aegadel.
Loomulikult. Reinariga oleme ühe hooaja koos ka mänginud, saime mängu ajal muljetada.
Aga see on võimalik ainult esiliigas, et Reinar Hallik katab Rannar Raapi?
Nagu näha, siis ma olengi siin meeskonnas selline alamõõduline, kuidas öelda, point center. Pean siin lauda võtma ja ka teravust hoidma, täpselt nagu Pärnus oli. Võib-olla mitte nii kategooriliselt korvialune mängija, aga minu ülesanne on jätkuvalt suhteliselt sarnane – kiirelt üle ja siis üritan võimalikult hästi vabu mängijaid leida.
Kas see oli Reinari kavalus või laiskus, et ta ei viitsinud Sulle kolmese taha peale tulla?
Eks me enne mängu juba teadsime seda, aga kokkuvõttes see võib-olla isegi maksis neile kätte. (Karl-Kristjan) Vaab sai tänu sellele päris palju kolmeseid vabalt visata. Kui ma teravust lõin, siis tuli nende leegionär (Eddie Hunt) vastu ja tänu sellele Vaabil tekkis päris palju viskekohti.
Esiliigas on juba päris palju välismängijaid ja siis on sinusuguseid, kes on just lõpetanud meistriliigas ja tulevad siia oma karjääri pikendama. Kas see on Sinu hinnangul esiliiga taset tõstnud?
Kindlasti, eriti kui vaadata neid Kadrina Karude kahte mustanahalist mängijat. Need on täiesti omast klassist mehed. Need ei ole küll selle liiga jaoks… heas mõttes. Kui nad meie vastu mängisid, siis meil küll nende vastu püssirohtu polnud. Aga ma otseselt selle vastu pole, et leegionäre võetakse. See annab ju liigale värvi juurde. Miks mitte.
Kuidas Andres Sõber esiliigas endale selliseid mängijaid satsi meelitab?
Ma arvan, et ta ise ka päris hästi aru ei saa (Naerab.). Lihtsalt täielik jackpot ju. Hooaja algul neil nii hästi ei läinud välismängijatega, aga nüüd täielik jackpot.
Kas teie eesmärk on siin hooaja lõpus ikkagi püsima jääda? Selle võiduga jäite justkui veel ellu.
Jah. Endiselt meil on see võimalus, aga kui ma nüüd järele mõtlen, siis neid võistkondi on vist päris palju Eestis, kes vääriks seda kohta siin esiliigas. Päris kahju oleks, kui Rae-sugune organisatsioon peaks teises liigas mängima. Samamoodi kes sealt teisest liigast tahavad üles tulla, kõik need Viimsid ja Jõgevad… Tegelikult võiks esiliigat isegi natuke suurendada. Ma arvan, et kõik need vastased väärivad teineteist. Päris kahju oleks, kui meie või Reinari kool kukuks välja.
Oled saanud esiliigat jälgida ja paljude vastu ka mängida, kes Sinu hinnangul favoriit on?
Jah, olen siin põhimõtteliselt terve teise ringi kaasa teinud. Kõige parema mulje on jätnud ikkagi Kadrina. Kui neil (Rait) Tammet ka seal veel ilusti korvi all seisab ja tagumised annavad eestlaste näol head survet, siis need kaks mustanahalist keerutavad kahe peale 50-60 punkti mängus. Neid on ikka päris raske takistada. Ma arvan, et Kadrina on ikka suursoosik.

Sa ütlesid alguses, et vorm on kehvem ja peab võib-olla rohkem minuteid mängima. Esiliiga mäng tundub kohati selline, et alguses minnakse päris kõrgliiga kiirusega minema, aga mingil hetkel saab jaks otsa ja siis läheb mõistus ka ning hakatakse kohtunikega vaidlema ja omavahel sõnelema.
Jah, eriti just Reinar ja Saage (Naerab ja viskab pilgu vastasvõistkonna pingi poole.). Ma arvan, et nad ei pahanda. Esiliigas ikka ei saa niimoodi, et sa enam väga trenni ei tee. Ma ju tunnen seda enda pealt ka. Ikka jooksuvorm peab olema korralik. Pallitunnetus tuleb päris kiirelt, aga just see jooksuvorm, see on ülimalt oluline. Meie tagumised (Risto) Puur ja (Roland) Prii suutsid Saagele niimoodi üle välja peale käia, et lõpuks ta lihtsalt kustus ära. Sama Reinariga. Kui ta peab terve mäng pumpama, siis ta lihtsalt väsib ära ja seda tunnen ka enda pealt. Enam ei ole see aeg, et mängid 35 minutit ja midagi erilist ei tunne. Ikka päris raske on. Tõesti.
Kui Sa oled siin selline alamõõduline tsenter, siis järgmine mäng on teil Tartuga, kus on endised Eesti koondise pikad Janar Talts ja Timo Eichfuss. Mis tundeid see tekitab?
Ma arvan, et see on kahe otsaga asi. Me oleme pikkuselt küll kindlasti lühemad, aga samas, kui me jooksma saame, siis on jällegi neil raske. Kui me kaitselaua kätte saame, siis see ongi meie trump, et oleme neist peajagu lühemad ja suudame joosta. Arvan küll, et ma suudan seal ära seista. Ega meil kaalu vahe väga suur ei tohiks olla (Muigab).
Lõpetuseks, mida Rannar Raap hakkab tegema, kui ta enam ühel päeval korvpalli ei mängi?
Ma arvan, et harrastajana mängin ikkagi korvpalli nii kaua kui vähegi võimalik. Ma nii pikalt ei ole veel ette mõelnud. Kindlasti on mul spordihing sees, ükskõik millist väljakutset ette kujutan. Kõige tähtsam on võistlusmoment, seda ma tahan tunda.




