Eelmised kuus hooaega kohalikus kõrgliigas pallinud 23-aastane ja 188 cm pikkune tagamängija Ron Arnar Pehka kukkus paljude korvpallisõprade jaoks eelmisel suvel justkui pildilt, kuna ei jätkanud enam Paf Eesti-Läti liigas. Viimased kaks hooaega Tallinna Kalevis ja enne seda Audentese Spordigümnaasiumi tiimis G4S Noorteliiga pallinud Pehka tuli platsile tagasi hoopis Saku I liigas, kus tõmbas selga Rae Koss/Hansaviimistluse särgi.
Esiliigas paremate skoorijate edetabelis esikümnesse kuuluv Pehka sai aga ühes märtsi alguse mängus oma kunagise koduvõistkonna G4S Noorteliiga vastu vigastuse, mis lõpetas noormehe hooaja. Tänavu Rae Kossu eest 17 kohtumisega keskmiselt 30,5 minutit, 18,1 punkti, 3,6 lauapalli, 3,5 resultatiivset söötu ja 1,8 vaheltlõiget kogunud Pehka ei välistanud intervjuus Korvpall24 portaalile, et võime teda järgmistel aastatel uuesti kõrgemal tasemel mängimas näha.
Palusime Pehkal usutluses ka selgitada, miks tal eelmisel hooajal Tallinna Kalevis mänguaeg kohati väga kesiseks jäi ning kas sealt suhu jäänud halb maitse oli ka kõrgliigast lahkumise põhjuseks. Veel rääkisime võõrleegionäridest esiliigas, treeneritööst ning meistriliiga ja esiliiga tasemevahest.
Sinu hooaeg on läbi. Käsi katki. Räägi, mis juhtus?
Mul oli väga õnnelik mäng G4S-i vastu. Kohe esimesel veerandajal kukkusin käe peale. Algselt tundus enam-vähem ja mängisin edasi. Siis neljanda veerandaja alguses löödi nina paigast ära. Siis enam edasi mängida ei saanud. Läksin EMO-sse ja tuli välja, et randmeluu on ka katki. Ehk siis ma murdsin kaks luud ühe mängu jooksul.
Ninaluu läks ka päris katki?
Nina oli täitsa viltu, lükati paika uuesti. Selline mäng oli.
On Sul varem, ükskõik mis tasemel, sellist asja ette tulnud?
Ei ole. Arvan, et siin väga kellelgi pole. Kui ma räägin seda, siis see tundub päris hea lugu. Seda ei usuta, aga nii oli.
Miks Sa enam sel hooajal meistriliiga tasemel ei jätkanud? Kas endal polnud huvi või ei tulnud pakkumisi?
Põhjus oli selles, et kui sa teed meistriliigat täiskohaga, siis see võtab väga palju aega ära. Probleem oli selles, et eelmisel hooajal oli tabeliseis kehv, aga ma ei saanud üldse mängida. See jättis mu olukorda, kus mul polnud reaalselt ennast millegi pealt müüa. Kui sa tahad mängida meistriliigas, siis sa tahad saada ausat tasu selle eest, palju sa aega sisse paned. Kuna mul polnud mitte millegi pealt ennast müüa, siis otsustasin, et mul pole mõtet täiesti kommiraha eest mängima minna.
On see Sul lõplik otsus? Oled veel noor mees…
Lõplikku pole siin midagi, lihtsalt suvel võtsin sellise otsuse vastu. Eks edasi vaatab. Suvi tuleb ja võib-olla puhuvad uued tuuled, aga praegu ei oska midagi öelda.
Oled tark kutt, kindlasti leiad rakendust ka mujal. Millega praegu põhiliselt tegeled?
Mind rakendati siin praegu ka treeneri rolli. Väga omamoodi kogemus minu jaoks, aga eks ma midagi ikka oskan edasi anda. Koolis käin vahepeal, vaatan turge… virvarr käib kogu aeg. Aega on endiselt sama vähe, aga võib-olla oligi see aasta lihtsalt nagu vaheaasta.
Mismoodi see treenerikogemus tundub? Sul ju isa pikalt treener olnud, kas tema käest nõu ka küsisid?
Midagi ikka olen küsinud, jah. Olen (Howard) Frieri juures päris palju trenne andnud. 14-aastaselt või nii, kui ta mind esimest korda pukki lükkas. Vahe on selles, kas sa õpetad mingeid oskusi ja selliseid asju või on sul vaja meeskond tiimikorvpalli mängima panna. Ma olen igalt poolt läbi käinud ja eks mul mingi arusaam on. Alati saab ka isalt küsida, kui raskusi tuleb, kuidas asju üles ehitada ja trenne ette valmistada. Sa pead kõiki asju tegema väikese aja sees. Sellega läks mul siin veidi aega.

Tuleme korra eelmise hooaja juurde tagasi. Miks Sa Tallinna Kalevis nii vähe mänguaega said, mis need põhjused olid? Kas seda selgitati Sulle või jäi ka endale arusaamatuks?
Arvan, et kõige targem oleks helistada sinna ja küsida. Ainuke treener, kelle all ma mängida sain, oli Kalle (Klandorf). Lihtsalt kuidagi läks nii ja ei saanud. Minu jaoks oli probleem see, et sportlik printsiip kadus ära. Kui teed iga päev trenni, siis kokkuvõttes võiks olla nii, et kui keegi trennis esineb hästi, siis ta võiks ka mängus saada oma võimaluse. Aga mulle jäi tunne, et mänguminutid olid kui kivisse raiutud. Lõpuks tõmbas see mul ka motivatsiooni miinusesse. Miks ma käin ja pingutan seal, kui tagasisidet ning kriitikat ei saa ja hästi ka mitte midagi ei öelda? Trennis läheb enda arvates hästi, aga siis kui mänguks läheb, siis platsile ei saa. Minu vaates oli niimoodi.
Kuidas esiliiga idee tekkis, kes Sind kutsus?
(Henri) Ausmaa helistas mulle ja uuris. Ma mingi hetk ei tahtnud üldse mängida, aga siis tuldi ja moositi mind ära. Räägiti n-ö sodiks mind ning siin ma olen praegu ja mul on jälle luud katki (Muigab.).
Kuidas üleminek sujus? Kui suur samm on esiliiga ja meistriliiga vahel?
Ütlen ausalt, et minu jaoks ei tundu see nii keeruline, kui peaks nüüd minema esiliigast tagasi meistriliigasse. Kõige suurem vahe tuleb sisse sellest, kuidas keegi mängu loeb. Praegu vaadates lähevad meistriliigas koosseisud ka aina nooremaks. Seal ongi pigem tempo vahe. On vahe, kas sa teed 10 korda nädalas trenni või teed kolm korda nädalas trenni. Sealt tekibki erinevus, kaua keegi joosta jaksab.
Kuidas Sa esiliigas oma hooajaga rahule jäid?
Meil on raske hooaeg olnud. Kokkuvõttes pigem vaataks seda, et tiimiga oleme liiga palju asju lõppudega ära kinkinud. Eks siin on olnud ka kõvad probleemid, koroona ja asjad. Esiliigas on iga mees arvel ning kui keegi ära kukub, siis see annab kohe drastiliselt tunda. Hooaja alguses läks mul veidi aega, kuna mängupraktikat polnud ning võttis aega, et sisse elada. Edasi läks juba paremini.
Esiliigasse tuleb välismängijaid järjest juurde. Kas see tõstab Sinu hinnangul liiga taset ja mismoodi Sina sellesse suhtud?
Mingil määral vast tõstab taset, aga üldine probleem Eestis ongi mängijate puudus. Meistriliigasse läks ju üks sats juurde. See mängijate ring on nii väike, et kõiki meeskondi ei jõuagi ära mehitada ning lõpuks peabki mõned välismaalt tooma. Samas minu jaoks on utoopiline, kui sa tood isegi kaks välismaalast. Seda on minu arvates esiliiga taseme jaoks palju. Kui tood ühe, siis sellest saan aru. Keilal näiteks muidu polekski ühtegi pikemat mängijat. Ma isegi ei tea, mis raha eest need välismaalased tulevad. Kui raha ja vahendeid on, siis miks ka mitte, aga siis on jällegi küsimus, kelle mänguaega ta hakkab ära võtma. Välismaalastega satsidel on kindlasti mingi põhjus selleks. Võib-olla tahavad kuhugi tõusta, meistriliigasse näiteks. Siis võtavadki välisjõudu juurde.
Kas kaheksa Eesti klubi meistriliigas on Sinu arvates liiga palju?
Kui vaadata erinevaid satse ja mitmemehelise rotatsiooniga nad mängivad, siis see on keskeltläbi seitse-kaheksa. Neli venda on sellised kuidas kunagi. Kaheksa klubi on normaalne, sest see tekitab olukorra, et kõik ei saa play-off‘i. Kuna paljud mängijad tahavad ka välismaale minna, siis vahel tundub, et jääb meid väheks, et kõik satsid ära mehitada.
Millal lubatakse Sul uuesti väljakule tulla ja kas järgmiseks hooajaks võivad kõrgliigameeskondade mänedžerid Sinu telefoninumbri valmis panna?
Kips on umbes seitse nädalat veel. 24. aprillil lähen pilti tegema, siis hakkame vaatama. Kui ta on kokku kasvanud, siis sügiseks olen ilmselt nii või naa kindlasti mänguvalmis. Aga kõnesid võib ikka teha, alati saab rääkida. Lihtsalt ma ei tea, mis sealt täpselt vastuseks tuleb (Muigab.).




