Close

ESPN: Matthias Tassi hea mäng võis kahjustada tulevase NBA drafti top3 valiku Chet Holmgreni võimalusi

-Matthias Tass ja Chet Holmgren | Foto: AFP/Scanpix

Ookeani taga USA üliõpilasliigas NCAA oma neljandat hooaega lõpetav 22-aastane ja 208 cm pikkune Matthias Tass (Saint Mary’s Gaels) on saanud tänavu ennast päris mitmel korral proovile panna erinevate noorte mängumeeste vastu, keda tõenäoliselt ootab ees NBA karjäär. Neist kõige talendikam on tõenäoliselt olnud 19-aastane ja 213 cm pikkune Minnesotas sündinud keskmängija Chet Holmgren.

USA üks populaarsemaid spordiväljaandeid ESPN tegi Holmgrenist hiljuti pikema loo, kus draftieksperdid Jonathan Givony ja Mike Schmitz analüüsisid pikalt supertalendi tulevikuvõimalusi NBA-s. Põhjust tulevikumehest rääkida ja kirjutada on, kuna Holmgreni nimi figureerib tänavu suve NBA drafti ennustustest igal pool top3 hulgas. ESPN-i enda draftiennustuses on Holmgren hetkel paigutatud suisa esimeseks ning kõige kõrgemal positsioonil asub ta näiteks ka CBS Sportsi veebilehel. Teiseks valikuks ennustavad Holmgreni praegusel momendil näiteks Yahoo Sports, NBA Draft Room ja Bleacher Report ning kolmandaks NBADraft.net.

Kõigis erinevates väljaannetes arutletakse peamiselt teemal, kas Gonzaga ülikooli eest palliva noormehe kõhn kere kannatab NBA taseme välja. Just seda aspekti silmas pidades toodi ESPN-i artiklis välja ka meie Matthias Tass, kes analüütikute hinnangul suutis omavahelistes duellides rünnakul Holmgreni mitmel korral jõuga üle mängida.

Holmgren, kelle isa oli samuti 213 cm pikkune ja mängis ülikoolikorvpalli Minnesotas, on praeguses vanuses küll silmnähtavalt peenike, kuid liigub, põrgatab, viskab ja teeb kõike muud justkui tagamängijaliku kerguse ja osavusega. Noormehe käte siruulatus (wingspan) on mõõdetud 229 cm peale ning see lubab tal kombineerituna hea hüppevõimega olla kaitses väga edukas visete blokeerija.

Holmgreni CV-s on kirjas näiteks ka 2021. aastal Lätis koos omavanuste USA koondisega võidetud U19 maailmameistritiitel. Holmgren kogus turniiril keskmiselt 11,9 punkti, 6,1 lauapalli, 3,3 korvisöötu ja 2,7 blokki ning nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks.

WCC konverentsi kuuluvad Saint Mary’s ja Gonzaga kohtusid veebruaris ja märtsis kokku kolm korda ning kuigi Gonzaga võitis 13. veebruaril peetud esimese kohtumise 74:58 ja kõige viimase, mis oli ka WCC konverentsi finaalmänguks, 82:69, siis 27. veebruari kohtumise 57:67 kaotamine tõstatas küsimärke ka Holmgreni kohale.

Nimelt on NBA skaudid hädas sellega, et Holmgreni sarnast talenti pole põhimõtteliselt kunagi nähtud ning seetõttu ei julgeta teha ennustusi, kuidas mees maailma kõige kõvemas profiliigas hakkama võiks saada. Ja küsimus on just tema ca 90-kilogrammises kehakaalus, mis 213 cm pikkuse keskmängija kohta on väga vähe.

“Pole olemas võrdlusi NBA-st, kes täielikult vastaksid Holmgreni oskustepagasile mõlemal pool väljakut ning see teeb paljud asjaosalised närviliseks. Analüütikute jaoks on see loomulikult lõpmatult põnev, aga NBA klubide otsustajate jaoks, kelle tulevik ripub selle küljes, kas suudetakse teha õigeid draftiotsuseid, võib see olla sõna otseses mõttes hirmutav,” kirjutavad Givony ja Schmitz ESPN-is.

NBA-s on hetkel 16 aktiivset mängijat, kes pikemad kui seitse jalga ehk 213 cm ning mitte keegi neist ei kaalu ligilähedaseltki nii vähe kui 88-90 kg. Kõige lähemad võrdlused just kehaliselt on Aleksej Pokusevski, Bol Bol, Chris Boucher ja Isaiah Jackson, kes keskmisele korvpallisõbrale on üsna tundmatud nimed.

Vastukaaluks on Holmgren suutnud tänavusel ülikoolihooajal minuti peale taandatult näidata statistilisi numbreid (punktid, lauapallid, blokid), mis lähevad selliste legendaarsete tsentrite kategooriasse nagu Shaquille O’Neal, David Robinson ja Hakeem Olajuwon. Need kolm legendi tegid ülikoolis pahandust korvi alt tänu oma võimsale füüsisele, aga Holmgren saab olema selle suve NBA drafti üks parimaid kolmepunktiviskajaid ja on üldiselt üks mitmekülgsemaid ja ainulaadsemaid mängijaid, keda ülikoolitasemel kunagi nähtud.

Kui vaadata lähiajalukku ja meenutada, kuidas ka näiteks Giannis Antetokounmpo, Anthony Davise ja Kevin Duranti puhul oli drafti eel palju poleemikat nende pealtnäha õrna ja peenikese kehaehituse või nigelate jõunäitajate teemal, siis neil meestel ei seganud need “puudused” kerkida NBA meistriteks ja oma generatsiooni talendikamateks mängijateks.

Artikli autorid arutavadki edasi pikalt selle üle, kuidas erinevaid varasemalt NBA darftis valitud mängijaid just kehaliselt Holmgreniga võrrelda ning kas ja kuidas võiks konkurentidega võrreldes palju väiksem kaalunumber ning kesisemad jõunäitajad platsil kajastuda. Siinkohal tuuakse mängu ka Matthias Tassi nimi, keda mainitakse seejuures samas lõigus koos selliste tsentrite nagu Joel Embiidi ja Nikola Jokiciga. Uhke värk.

Artikli autorid kirjutavad: “Kindlasti hakkab Holmgren hätta jääma selliste tsentritega nagu Joel Embiid ja Nikola Jokic, kui nad mängivad korvi all. Enamus NBA pikki jääb seal hätta. Vaadates, kuidas Saint Mary’se eestlasest keskmängija Matthias Tass Gonzaga hiljutises kaotusmänguga Holmgreni mõnel rünnakul korvi all üle mängis, siis sai see eeldus kõvasti kinnitust.”

-Matthias Tass ja Chet Holmgren | Foto: James Snook-USA TODAY Sports/Scanpix

Tass on olnud artikli ühe autori Mike Schmitzi radaril juba pikka aega, kui Schmitz on eestlast käinud Tallinnas ka oma silmaga aastaid tagasi toimunud U18 EM-il vaatamas. Tolles Saint Mary’se võidumängus Gonzaga vastu, millest artiklis juttu, viskas Tass 24 minutiga 13 punkti, hankis 3 lauapalli ja pani ühe kulbi. Holmgreni numbrid olid 6 silma, 6 lauapalli, 4 kulpi, 2 vaheltlõiget ja üks sööt.

Võrreldavad numbrid olid kahel keskmängijal ka ülejäänud kahes matšis, kui veebruaris peetud kohtumises sai Tass kirja 14 silma, 5 lauapalli ja ühe kulbi ning Holmgren 11 punkti, 13 lauapalli ja 3 kulpi ning WCC konverentsi finaalmängus kogunes meie mehe nimele 12 silma ja üks lauapalli ning Holmgrenile 8 punkti, 8 lauapalli ja üks blokk.

“Chet on kindlasti üks (Kristaps) Porzingise ja (Kevin) Durantiga sarnane kuju, kes on pikk ja peenike ning suudab palliga tegeleda ka kolmesejoone taga. Tugevusteks on tal sel aastal olnud visete blokeerimine ja viskeoskus, kuid keha poolest, nagu näha, on ta veel nõrgavõitu. Kuna NBA-s on järjest rohkem tähtis viskamine, siis nii pika mehe juures aitab see väga palju kaasa,” kommenteeris Korvpall24 portaalile asjaosaline Matthias Tass.

ESPN-i artikli autorid annavad lõpuks mõista, et kuigi Holmgren saab tõenäoliselt olema tänavu suvel NBA drafti top3 valik, siis on noormehel hea võimalus eduka NCAA finaalturniiriga kõigil kahtlejatel pinged maha võtta sellega, et näitab edukat mängu ülikoolikorvpalli kõige kõrgemal tasemel ja otsustavamatel hetkedel.

Korvpall24 viskab selle loo lõppu oma lugejatele aga veidi mõtteainet selle kohta, mis võiks oodata meie Matthias Tassi ees pärast ülikoolikorvpalli lõpetamist. Näiteks Eesti koondise põhitsenter Maik-Kalev Kotsar kogus põhimõtteliselt Tassiga sama vanalt oma viimasel ülikoolihooajal keskmiselt 30,5 minutiga 11,2 punkti, 6,3 lauapalli, 2,3 korvisöötu, 1,5 vaheltlõiget ja 1,1 kulpi ning tegi seda 49,7% visketabavusega. Tassi tänavuse hooaja numbrid on olnud 28,8 minutiga 12,6 punkti, 6 lauapalli, 2 söötu, 0,5 vaheltlõiget ja 0,7 blokki ning seda 55,2% visketabavusega.

Kotsar oma viimasel ülikooliaastal NCAA finaalturniiril ei mänginud, kuna South Carolina oli tol hooajal oma konverentsis keskmik. Lõpuks jäi kogu märtsihullus aga sootuks ära, kuna mäletatavasti oli 2020. märts see aeg, kus üle maailma läks lendu koroonaviirus. Tass ja Saint Mary’s on tänavusel hooajal ekspertide poolt kokku pandud üleriigilises reitingus 17. kohal ning lähevad suure tõenäosusega WCC konverentsist lisaks Gonzagale samuti finaalturniirile.

scroll to top