Close

Nädal segadust Euroliigas: CSKA president ja fännid nõuavad “õiglust” ning mitte kõik välismängijad ei tõtta Venemaalt lahkuma

-Tornike Shengelia oli üks esimesi, kes teatas Moskva CSKA-st lahkumisest | Foto: Reuters/Scanpix

Pärast seda, kui 24. veebruaril Veemaa poolt Ukraina suunas alustatud sõjategevuse järel pole maailm olnud enam endine, on erinevad spordiorganisatsioonid lõpuks enam-vähem kollektiivselt jõudnud ühistele otsustele Venemaa sportlaste ja võistkondade võistlustelt eemaldamise kohta. Ka korvpalli Euroliigast on kolm Venemaa klubi eemaldatud, kuid kahjuks toimus see päris korraliku puterdamisega, kui esimese hooga sooviti jätkata oluliselt pehmemal kursil. Aga päris viimaste uudiste valguses ei saa üldse kindel olla, kas ikka jõudis kaine mõistus kohale või mitte. Aga hakkame järjest minema…

Esimese käiguna jäeti Euroliigas ära eelmisel nädalal 24. ja 25. veebruaril toimuma pidanud kohtumised Müncheni Bayern – Moskva CSKA, Baskonia – Kaasani Unics ja Peterburi Zeniit – Barcelona. Seejuures läbi kogu nädala täiesti küündimatuid kommentaare andnud CSKA klubi president Andrei Vatutin laiutas alguses sellegi peale käsi ja süüdistas “väliseid jõude”, kes survestasid nende mängu ära jääma. “On selge, et see oli poliitiline otsus. Bayern oli valmis mängima,” rääkis Vatutin justkui ohvri positsioonilt.

CSKA ametlikul kodulehel tulid fännidelt selle peale kohe üsna agressiivsed kommentaarid, kus ühes nõuti läbiva suurtähega, et CSKA meeskond tahab mängida. “Värdjad. Nad hüüavad ühe hingetõmbega “ei rassismile” ja teise hingetõmbega, et sporti ei tohi segada poliitikasse, aga lõpuks antakse kuskilt punkrist ikkagi käsud kätte. ME TAHAME MÄNGIDA!!”

(Tuletame siinkohal meie noorematele lugejatele meelde, et CSKA on rahvusvaheline vaste AKSK-le ehk armee keskspordiklubile. Ja see sama armee on juba nädal aega on rünnanud Ukrainat.)

Ka CSKA peatreener, kreeklane Dimitris Itoudis oli esimesel sõjapäeval ilmselt veel liiga korvpallis sees, kui avaldas samuti arvamust, et tema jaoks tekitas viimasel hetkel mängu ärajäämine ebameeldiva olukorra. “Esiteks, see oli meie jaoks väga ebamugav situatsioon,” rääkis Itoudis CSKA ametlikule väljaandele. “Me teeme sporti ja see peaks inimesi ühendama. Sport on midagi, mis toob inimestele rõõmu. Aga pidime selles ebamugavas situatsioonis mängijatele ütlema, et platsile ei saa. Rohkem infot meil praegu pole, loodame, et homseks on olukord muutunud ja saame mängida.”

Arvestades, mismoodi on sündmused Ukrainas veel edasi eskaleerunud, on Itoudise kommentaare tagantjärele üsna õõvastav lugeda. Igatahes see “homme”, mis Itoudis välja käis, tõi esialgu nii palju selgust, et Euroliiga klubide esindajad kogunesid, et arutada, mida edasi teha. Tundus, et ainsana läks adekvaatselt olukorda hinnates sinna laua taha Kaunase Žalgirise peamänedžer Paulius Motiejunas, kelle kindel seisukoht oli, et Venemaa klubid tuleks sarjast eemaldada. Ülejäänud 17 tiimi seda aga ei toetanud ja vastu võeti otsus, et Venemaa klubid peavad oma kodumängud pidama neutraalsetel platsidel.

Kui see otsus oleks jõusse jäänud, siis oli suur oht, et karistada saab ainsana kõva häälega oma väärtuste eest seisnud Žalgiris, kuna leedukad kinnitasid, et nemad Vene klubide vastu väljakule ei astu. See aga oleks tähendanud, et Euroliiga oleks pidanud Žalgirisele määrama esimesel juhul trahvi 100 000 kuni 200 000 eurot ning teisel juhul trahvi kuni 300 000 ning kuni diskvalifitseerimise kuni kolmeks hooajaks.

“Meie väärtused pole eilsega võrreldes muutunud – me ei soovi mängida klubidega riigist, kes kasutab sõjalist agressiooni. Me avaldasime selle seisukoha ka Euroliigale ja teistele klubidele, kuid kahjuks otsustati hooaja pehmema lõpetamise kasuks,” kommenteeris Motiejunas tol momendil olukorda. Leedu klubi esindaja ütles ausalt ka välja, et kuna fännide nimel soovitakse igal juhul Euroliigas jätkata, siis mingeid ultimaatumeid nad Euroliigale esitama ei hakka, kuid loodavad mõistvale suhtumisele.

CSKA president Vatutin aga jätkas oma süüdistavate väljaütlemistega ning oli rahulolematu, et Vene klubide kodumängud viidi neutraalsetele platsidele. “Olukord on väga keeruline, kuid on selge, et eesmärk on hooaeg korralikult õpuni mängida. Kahjuks jäi mulle koosolekul aga tunne, et otsus Venemaa tiimid neutraalsetele väljakutele viia oli tehtud juba enne ära ning mulle jäigi lõpuks arusaamatuks, mis põhjustel venelastelt korvpall ära võeti,” sõnas Vatutin kodumaisele TASS-ile.

Pärast seda, kui mängijatest vaikselt tühjaks jooksvatel Venemaa klubidel oli seejärel veel sinisilmset jultumust Euroliigalt paluda oma ülejäänud mängude edasilükkamist kuuks ajaks, jõuti Euroliigas siiski otsusele, et Moskva CSKA, Peterburi Zeniit ja Kaasani Unics hooaega esialgu edasi mängida ei saa. Samas, 28. veebruaril tehtud otsuses oli kirjas, et “jälgitakse tähelepanelikult olukorda ja kui situatsioon ei arene loodetud suunas, siis kõik Venemaa klubide vastu peetud põhiturniiri mängud kustutatakse tabelist”.

Kui esialgu tundus, et sellega on asi lahendatud, siis polnud see sugugi mitte nii. 3. märtsil avaldas portaal Basketnews.com uudise, mille kohaselt on kolmele Euroliigas mängivale Venemaa klubile ja Eurocupis pallivale Krasnodari Lokomotiv Kubanile antud tähtaeg, pärast mida nende eemalejäämine saab n-ö ametlikuks ning kõik nende osalusel peetud alagrupikohtumised kustutatakse. Selleks kuupäevaks on 21. märts. Selle loo kirjutamise hetkel ametlikku kinnitust infole polnud ning saab vaid loota, et tegemist oli kuulujutuga.

Mängijad on lahkunud

Moskva CSKA andis hiljuti oma ametlikul kodulehel teada, et klubist on Ukraina sõja või nagu CSKA kodulehel kirjutatakse “Venemaa ja Ukraina vahelise olukorra ja perekondlike põhjuste” tõttu lahkunud grusiin Tornike Shengelia, taanlane Iffe Lundberg, leedulane Marius Grigonis, sakslane Johannes Voigtmann, Ukrainas sündinud Vene passiga Joel Bolomboy ja itaallane Daniel Hackett.

“Mängijate tegevus on nende klubiga sõlmitud lepingu rikkumine, kuid CSKA on kõigi mängijate olukorda arvesse võttes mõistev. Otsused mängijate lepingute kohta võetakse vastu hiljem,” seisab CSKA kodulehel selgituseks. Juba on aktiviseerunud mitmed Euroopa klubid, kes sooviksid CSKA mängumehi endale haarata, kui nood peaks ametlikult oma lepingust vabaks saama. Bologna Virtus noolib väidetavalt nii Daniel Hackettit kui Johannes Voigtmanni ning ka Zeniidi ameeriklast Jordan Mickey’t. Ameeriklast Will Clyburni, kellel saab sel hooajal leping CSKA-s läbi, tahavad endale nii Madridi Real kui Barcelona.

Klubi kodulehe kommentaarides sõna võtnud CSKA fännide jaoks oli mängumeeste lahkumine üsna valus hoop ja mitmed korvpallurid sattusid isegi kriitika alla. “On selge, et selline olukord on juhtunud, aga ma ütlen seda, et mitmed lahkujad oleks võinud käituda teistmoodi, veidi viisakamalt või midagi sellist. Toko (Shengelia – toim.) või Marius (Grigonis – toim.)…. okei. Aga Dani (Hackett – toim.), kes rääkis oma armastusest klubi vastu, kes ta karjääri taaselustas. Tema lahkus kohe ilma klubi otsust ootamata ja hakkas teistega läbi rääkima. Väga autu käitumine,” kirjutas üks CSKA fänn vihaselt.

Tundub, et klubi kodulehe kommentaariumis on administraatorid ka korraliku rehaga üle käinud, kuna järjepanu on postitatud üleskutseid mitte kommenteerida poliitilist olukorda ning isegi palveid kõik poliitilised seisukohad kustutada. Seetõttu lisaks tollele ühele pikemale sõnavõtule saab lugeda vaid lühikesi küsimusi, et kas siis edasi mängitakse vaid venelastega ning kas üldse on kellegagi edasi mängida või siis avaldatakse klubile toetust, et varsti on situatsioon taas endine ning CSKA uuesti Euroliiga tšempion.

Peterburi Zeniit avaldas klubi kodulehel samuti uudise, kus tunnistati, et välismängijad avaldasid soovi Venemaalt lahkuda. Venelaste poolt kirjutati põhjuseks lennuühenduse halvenemine ja rõhutati samuti seda, et kuigi meeste lepingutes sellist võimalust justkui polnud, siis klubi oli oma mängijate suhtes mõistev. Kuigi nimeliselt ühtegi mängijat välja pole toodud, siis mitteametlikult liigub info, et see puudutas kõiki võõrleegionäre eesotsas hispaanlasest peatreener Xavi Pascualiga.

Teada on, et esimesena lahkus Zeniidist ameeriklasest tagamees Shabazz Napier, kes ei saanudki hooaja eel saadud jalavigastuse tõttu lõpuks platsile. Kohe järgmisena lahkusid leedulased Mindaugas Kuzminskas ja Arturas Gudaitis. Ülejäänud võõrmängijate kohta ülevaatlikum info puudub.

Tõsi on ka see, et mitte kõik välismaalased ei tõtta Venemaa klubidest lahkuma, kui näiteks Kaasani Unicsi itaallasest mängujuht Marco Spissu olevat Itaalia meedia andmetel jätkuvalt klubi juures. Põhjuseks pidavat olema piisavalt suur geograafiline distants Ukrainas toimuva sõjaga ning suur tänutunne Kaasani klubile, kes andis 27-aastasele tagamehele võimaluse Euroliigat mängida. Erineva info kohaselt on klubi juurde jäänud ka horvaadist peatreener Velimir Perasovic, tema kaasmaalasest äär Mario Hezonja, ameeriklane O.J. Mayo ja nigeerlane Tonye Jekiri.

-Itaallane Marco Spissu (paremal) ei tõtta Kaasani Unicsist lahkuma | Foto: imago images/Contrast/Scanpix

Patriootlus ja “tõeline sõprus”!

Kogu loole andis veel omamoodi uue käigu just Peterburi Zeniit, kes 3. märtsil tegi Ühisliiga korraldajatele ettepaneku, et kohtumiste eel võiks hakata mängima Venemaa hümni. Kuna liigas jätkavad endiselt ka Valgevene tiim Minski Tsmoki ja Kasahstani võistkond Astana, siis pakuti, et nende kodumängudel võiks “suure sõpruse, austuse ja ühtekuuluvustunde demonstreerimiseks” lasta ka vastavalt siis Valgevene ja Kasahstani hümni.

“Selleks, et edendada patriootlike põhimõtteid ja Venemaa riigisümboolikat ka Ühisliiga korvpallimängude pealtvaatajate ning osalejate hulgas, palume teil lubada Peterburi Zeniidi kodumängudel rahvushümni mängimist alates eelseisvast kodumängust 6. märtsil,” seisis Zeniidi ametlikus palvekirjas, mida vahendas Sports.ru.

Kui Venemaa klubide Euroliigas mängimise jätkamise poolt olijad on toonud nende kaitseks selle kuulsa mõtte, et “sport ja poliitika tuleks lahus hoida” ning kõnealused kolm klubi on ise samuti sellele mõttele rõhunud, siis ise tegutsetakse vastupidiselt ja rakendatakse nüüd ka klubikorvpall “patriootlike põhimõtete ja Venemaa riigisümboolika edendamise” vankri ette.

scroll to top