Mullu Rakvere Tarva tagaliinis kõigi vastaste sekka kolmestega hirmu ja kaost külvanud Egert Haller otsustas tänavuse hooaja eel astuda karjääris olulise sammu edasi ning liituda BC Kalev/Cramo meeskonnaga. See tähendas, et kolmesesnaipril tuli omaks võtta varasemaga võrreldes täiesti teine roll – puhas viskespetsialist, kes peab pingil iga hetk valmis olema, et limiteeritud minutitega oma visked kotti panna.
Kui VTB Ühisliigas pole Kalevi peatreener Roberts Štelmahers Hallerile hooaja esimeses pooles eriti mänguminuteid leidnud, siis Paf Eesti-Läti liigas on Haller 14 matšis keskmiselt 15,3 minutiga kogunud 7,9 punkti ja 1,9 lauapalli. Seejuures on ta oma peamise ülesandega saanud suurepäraselt hakkama, kuna mehe kolmeste tabavusprotsent on 50,8.
Korvpall24 portaal kutsus Halleri jutule pärast 9. jaanuari 92:66 võidumängu Rapla Avis Utilitase vastu, kus veidi üle 19 minuti väljakul viibinud viskav tagamees süttis teisel poolajal ühel hetkel nii kuumaks, et kerkis kohtumise lõpuks 16 punktiga kalevlaste poolelt paremuselt teiseks skooritegijaks.
Kuigi puudutasime vilksamisi ka konkreetset Rapla mängu, siis tahtsime Halleri käest rohkem uurida just seda, kuidas ta oluliselt muutunud rolliga toime on tulnud ja kui raske on olnud nendel momentidel, kus ta pole väljakule või kaotatud Superkarika finaali näitel lausa koosseisu pääsenud. Saame ka teada, kas tema jaoks eksisteerib üldse kolmese taga n-ö halba viset, kas Tartu Ülikooli vastu kaugelt 8/10 visates keegi teda peale ka võttis ning miks ta nii vähe vabaviskeid on teeninud.
Niipea kui kolmesed kukkuma hakkasid, tegite Raplaga vahe sisse. Samas esimesed kolm veerandaega oli kaare tagant kohutav mäng.
Tegelikult oli päris okeilt välja mängitud kohti, aga ei visanud sisse. Käisime tublisti ründelauas, viskasime palju mööda, saime palju lauda, aga ei realiseerinud ära. Rapla alguses tuli ja viskas ning mängis rünnakul päris hästi. Ma ei tea, kas see on meie pikem pink, aga kui siin Eesti-Läti liigas alguses hästi käima ei saa, siis lõpus jõudude vahekord läheb meie kasuks. Nagu sa ütlesidki, et lõpus hakkasid visked kukkuma ja usun, et see ongi meie eelis, sest meil on palju mehi, kes võivad neid viskeid sisse panna. Kui treenerid lõpuks need mehed üles leiavad, siis on meil rünnakul natuke jõudu rohkem ja pikem pink.
Kas teie poolt vaadatakse positiivselt sellele, et koduste konkurentidega annab ka nii mängida, et isegi kui kolmesed ei lähe, siis suudate seda kompenseerida muudmoodi ja hoida 7-10-punktilist eduseisu?
Arvan, et see võikski nii olla siin Eesti-Läti liigas enamiku võistkondadega, Riia VEF välja arvata. Teiste meeskondadega on eelarvetes vahe ja meid on peamiselt komplekteeritud VTB ja Meistrite liiga jaoks. Isegi kehva visketabavuse juures peame siin liigas leidma need võimalused, kuidas korvid saada, ja kaitses asjad korras hoidma.
Täiendus: Kohe järgmises mängus pärast võitu Rapla üles suudeti ise visata kõigest 66 silma ning jäädi 66:79 alla Pärnu Sadamale. Üllatustulemuse peamine põhjus oli just see, et kalevlaste kolmepunktivisete tabavus oli kõigest 15% (4/27) ning teiste mänguelementidega ei suudetud seda piisavalt kompenseerida.
Kas Sinu roll meeskonnas on kõikidest headest viskekohtadest peale viskamine? Kas viskamata jätmisel pahandatakse ka?
Otseselt pahandada pole veel saanud, kui viskamata olen jätnud. Võib-olla ma pole jätnud ka (Naerab.). Kindlasti on mu roll peale visata, aga häid välja mängitud kohtasid. Kui Rakveres eelmisel aastal olid veel vabamad käed, seal vaadati rohkem minu otsa, siis siin on mõnus, et mul on head vennad ümber, kes kõik oskavad palliga toimetada ja mängivad teravalt. Mul ei olegi muud teha, kui leida need augud üles, kust viskekohad saan ja ära panna.
Ütlesid, et ainult head visked. Kas Egert Halleri jaoks on sellel tasemel ka mõni halb vise?
On ikka halbu viskeid. Rünnaku alguses mõnest välja mängimata kohast näiteks, kui mehed pole valmis lauda minema. Treenerite poolt on antud mulle luba, et kui on mõni liikumine või eelnev teravus ning keegi söödab välja, siis on roheline tuli. Tuleb visata, muidu ei ole sellel teravusel ka mõtet. Oleme selline võistkond, kes kaugelt palju paneb ja kui visked lähevad, siis näed ise, et mäng sujub palju paremini.
Räägi natuke enesekindlusest ka. Rapla vastu Sul esimesed visked kohe ei läinud, kuid mängu edenedes hakkasid pallid sisse kukkuma. On see nii, et kui üks vise läheb, siis käib peas mingi krõks ja enesekindlus läheb kohe üles ja visked hakkavad kukkuma?
Kindlasti tuleb hea tunne tabamustega sisse. Esimesel poolajal olid mul ka hästi välja mängitud kohad, aga ei läinud. Ei ütleks, et mingisugune ebakindlus tekkis, aga esimese tabamuse sain suhteliselt hea koha pealt, jalad maas sain sihtida ja pärast seda tuli vist veel kaks tabamust järjest otsa. Eks enesekindluse pealt on vähe teistmoodi visata, kui kahe-kolme möödaviske pealt. Jah, sain hea tunde kätte.
Panin tähele, et abitreener (Akselis) Vairogs jagas Sulle pärast mängu näpunäiteid. Mis näpunäiteid ta jagas?
Need olid paar pisikest kaitsenüanssi. Ta oli trennis mulle eraldi rääkinud, kus kaitses aidata või mitte aidata, kuidas ennast positsioneerida mingis kindlas olukorras. Tuli paar pisieksimust, kus ma aitasin viskaja pealt natuke üle. Õnneks sealt korve ei tulnud, aga kuna see oli meil kokku lepitud asi, mida ta tahtis, et ma jälgiksin, siis pärast mängu juhtis nendele tähelepanu.
Ehk siis see on profikorvpalluri argipäev, et paned küll rünnakul kuuest neli kolmeseid, aga pärast mängu räägitakse paarist pisieksimusest kaitses?
See on hea, kui räägitakse, sest siis on endal ka midagi kaasa võtta. Olen igati seda meelt olnud, et kui on konstruktiivne kriitika treenerite poolt, siis ma võtan selle hea meelega vastu, sest ma tean, et see on mulle kasulik. Arvan ja loodan, et kui treenerid mu tähelepanu kaitses mingitele asjadele juhivad, siis see viib mind ennast edasi. Olen selle eest tänulik.
Räägi natuke hiljutisest mängust Tartu Ülikooli vastu, kui Sa kolmeseid kümnest kaheksa tabasid. Kuidas see juhtus, kas keegi Sind peale ka võttis?
Tartu mängis maa-ala kaitset. Karikafinaalis kaotasime neile, kui nad põhimõtteliselt kogu mängu maa-alas olid. Me ei suutnud siis seda lahti muukida. Nüüd olime selleks valmistunud, et see maa-ala tuleb. Oli samamoodi nagu täna, kus esimesed paar viset sain sisse ja kui kellelgi meist läheb, siis hakkavad tiimikaaslased seda nii-öelda kuuma kätt otsima. Päris hästi tegid teised mulle eeltööd, liigutasime palli ja sain vabade kohtade pealt visata. Noh, kümnest kaheksa on hea tulemus, aga kui sa neid viskeid vaatad, siis enamik olid päris hästi välja mängitud kohad. See on mu töö ja tol päeval õnnestus hästi.
Hea, et Sa selle karikamängu jutuks tõid. Olid pikas dressis pingil, kuna mänguks üles Sind ei antud. Tartu mängis maa-ala ja see on Sinu leib seda murda. Mis pilguga Sa seda mängu vaatasid?
Eks ikka oleksin tahtnud väljakul olla. Maa-ala on mulle alati meeldinud. See, kui vastased provotseerivad viskama, on alati olnud mu tugevus. Oli kehv vaadata, sest ühelt poolt oleksin tahtnud abiks olla ja usun, et oleksin suutnud selles mängus abiks olla. Teisalt oli lihtsalt kehv vaadata, kui meeskond halvasti mängib, eriti karikafinaalis. Otseselt mingit vimma treenerite suunas, et mind koosseisu ei pandud, kindlasti pole.
Kuidas Sa selle rollivahetusega oled harjunud? Eelmisel aastal Rakveres mängisid kergelt liialdades põhimõtteliselt 40 minutit ja võisid võtta kõik visked, mida tahtsid. Nüüd Kalevis on vastupidi, saad tugevate vastaste vastu väljakule pigem episoodiliselt ning siis pead olema valmis oma kolmesed ära panema ja siis pingi peale tagasi.
Mulle see roll meeldib. Selleks ei pea eriline korvpallispetsialist olema, et öelda, et kui ma tahan Ühisliigas väljakule saada, siis minu roll ei ole põrgatada, luua teravust ja mida kõike muud. Minu roll võikski olla see, et mõne minutiga, mis ma väljakul olen, panna üks-kaks viset ära ning tuua mängu positiivne muutus. Samal ajal, kui meie tagumised vähe teravamad mehed palliga tegutsevad, aitan sellega väljakul spacing‘ut vähe paremaks saada. Rünnakul on ruumiliselt neli nelja vastu parem mängida kui viis viie vastu. Kui kaitses üks mees minu pealt ei aita, siis on see abiks. Aastatega olen Eesti liigas tõestanud, et suudan siin hakkama saada. Ühisliigas ja Meistrite liigas on kiirused ja füüsiline tase teine. Seal ongi minu roll selline, et kui treener leiab mulle üks-kaks minutit, siis tulen ja proovin oma kolmestega mingi muutuse tuua.
Rääkisid teravusest. Kas Sa tead, mitu vabaviset Sa Eesti-Läti liigas esimese 12 mänguga ehk enne Rapla kohtumist teenisid?
(Muigab.) Arvan, et äkki kolm.
Täpselt, kolm. Mitu neist sisse olid pannud?
Ühe või kaks.
Ühe. Täna Rapla vastu teenisid viis ja panid neli sisse. Ühe mänguga rohkem kui senise hooaja peale kokku. See näitab ka Su rolli kohta nii mõndagi?
Minult küsiti pärast Tartu mängu, et oleme näinud su kolmeseid, aga millal me midagi muud näeme. Ütlesingi, et uuest aastast teen ainult teravust (Naerab.) ja rohkem kolmeseid ei viska. Tegelikult oleme trennis ise ka selle üle nalja visanud, et minu vabavisete arv võiks vähe suurem olla.
Kas tunned nüüd, kui Davion Berry minema saadeti, et Sul on vähemalt uue mehe tulekuni võimalus ennast rohkem näidata?
Igatahes. Fakt on, et üks mees on vähem ja keegi peab need minutid täitma. (JeQuan) Lewis on samamoodi vigane. Eks ma enne neid mänge aimasin, et mingid minutid võiksid tulla. Tuleb seda võimalust maksimaalselt ära kasutada ja kui tuuakse uus mees, siis eks ole näha, kuidas minutid jagunema hakkavad. Praegu üritan ühe mängu korraga võtta ja oma võimalused maksimaalselt ära kasutada. Kui nüüd ka Ühisliiga mängud tulevad, siis kes teab, võib-olla saan seal ka oma võimalused ja proovin oma limiteeritud minutitega midagi maksimaalselt korda saata.
Lõpetuseks üks naljaga pooleks küsimus ka. (Georg) Kask pani Rapla mängus lõpu eel nurgast sisse ilmselt aasta viske. Kas järgmises trennis võtad mehelt mõne õppetunni ka, kuidas sealt nurgast niimoodi sopsu panna?
Tuleb võtta, sest tundub, et see nurk on Kase koht. Enamik ei tea, et meil oli trennis üks-ühe harjutus. Tagamängijad olid ühes pundis ja pikad teises pundis ning kes esimesena viis korvi täis sai, see võitis. Võid pakkuda, kes võitis. Kask võttis praktiliselt identse nurgaviskega selle võidu. Tundub, et see on tema koht.
Teil on siis üks trump veel Ühisliigas välja käimata?
Jah, igatahes (Naerab.)!




