Enne hiljutist koondisepausi kolmes erinevas liigas kahe ja poole kuuga kokku lausa 20 ametlikku mängu pidanud BC Kalev/Cramo koosseisust sai enamik novembri lõpus koondisepausi ajal veidi reisimisest puhata ja keskenduda treeningutele. Lisaks neljale mängijale oli erandiks ka abitreener Indrek Reinbok, kes kuulub Jukka Toijala juhitavasse koondisetreenerite brigaadi.
Korvpall24 rääkis Reinbokiga selle nädala kolmapäeval pärast Paf Eesti-Läti liiga kohtumist Rakvere Tarva vastu. Kõnealune mäng küll võideti kindlalt 94:65, aga väljakul nähtu jättis Reinboki sõnul kohati kõvasti soovida. Juba pühapäeval ootab Kalevit koduplatsil VTB Ühisliiga raames ees kasahhide Astana ja teisipäeval võõrustatakse selg vastu seina olukorras Meistrite liigas Strasbourg’i.
Palusime Reinbokil intervjuu esimeses pooles enda poolt veel korra kokku võtta rahvusmeeskonna kaks kohtumist, kus võõrsil saadi jagu Saksamaast ja kodus jäädi alla Iisraelile. Usutluse teises pooles keskendusime Kalev/Cramo tegemistele koondiseakna ajal ja vaatasime ka kahte eelseisvat ülimalt tähtsat matši.
Oled jõudnud veidi mõtiskleda äsjalõppenud koondiseakna üle? Üks võit ja üks kaotus. Kuidas Sina rahule jäid?
Meil olid ju tegelikult kõik võimalused see teine võit ka ära võtta. Otse loomulikult jääb see kripeldama, aga iseenesest oli sealt ka palju positiivset kaasa võtta.
Mille taha see Iisraeli mäng jäi? Mehed ise ütlesid, et kogemuse taha. Kuidas see treeneritepingilt tundus?
Eks meil olid seal omad võimalused miinus kolme peal, kus oli vaja kaks layup‘i sisse tõsta. Siis moment, kus oli nurgast viskele saanud (Kristjan) Kitsingu vastu võib-olla viga, aga tuli kohe korv vastu. Võib ju öelda, et see jäi kogemuste taha, aga… (Ohkab.)
Kas mängujoonis teil muidu toimis seisus, kus teil ju nii-öelda puhast mängujuhti polnudki? Pidite te midagi ümber ka tegema selleks aknaks?
Ikka pidime, kõvasti pidime ümber tegema. Eks koondise juurde tulles on nii vähe aega, et kasutame ju ikka neid asju, mis oleme juba Jukka (Toijala) oleku ajal õppinud. Lisasime paar asja, mida (Siim-Sander) Venega kasutada, kui Vene ”kolme” peal mängib. Usun, et sealt saime rünnakul päris korralikult punkte kätte. Eks proovisime lisaks mõelda, et kui meid survestatakse, siis kuidas aidata oma pallikäsitsejaid. Kaitses kasutasime ka erinevaid variante. Kui Saksamaa vastu mängisime rohkem oma klassikalist versiooni, siis Iisraeli vastu tuli valmistuda veidi teisiti.
Kas see, et Mikk Jurkatamm tegi Iisraeli vastu sellise läbimurde, tähendab, et meil on koondises üks põhimees juures?
Mikk on tubli. Kasutas oma võimaluse teisel korral ära. Õnneks ta on nii tark poiss, et näitasime talle pärast esimest mängu, mida tuleb teha ja visked läksid sisse.
Kui palju oli Sul aega vaadata, mis meeskond see Poola on võrreldes Saksamaa ja Iisraeliga?
Esiteks on Poola ka see riik, kes naturaliseerib mängijaid. Seekord nad ei kutsunud uue treeneriga millegipärast A. J. Slaughterit. Praegu oli ka näha, et neil oli mängu juhtimisega probleeme. Olen päris kindel ja teame, et neil on plaan veel kahele mängijale punase kotka pass anda. Eks siis saab näha, keda nad meie mängudeks juurde kutsuvad. Selge, et kui neil on null-kaks all, siis nad valmistuvad nendeks mängudeks tõsisemalt. Teisalt on need aknad alati loterii. Nüüd mängime kaks mängu järjest Poolaga. Kui juhtub nii, et ühel meeskonnal on tugevam nimekiri koos ja teisel nõrgem, siis see võib nii meile kui ka neile lõpuks plussiks olla. Sa võid sellega endale magamata öid ju tekitada, aga vast ootame õige aja ära.
Mida ja kas see muudab midagi treenerite jaoks, et nüüd on vaja ühes aknas kaks korda sama meeskonna vastu mängida? Keskendute te veel rohkem väikestele nüanssidele? Pärast esimest mängu on võimalus kohe vigade paranduseks.
Nojah, see on nagu seeria mängimine. Sul peab järgmiseks matšiks olema idee, kuidas oma mängu parandada või kui esimene vastasseis läheb hästi, siis olla valmis, et võidakse tulla sind teistmoodi ründama. See on jah selline seeria mängimine.

Kui palju Sa olid kursis, kuidas Kalev/Cramo mehed trenni tegid? Kuidas töö siin käis?
Eks ma ikka olin kursis. Nad said kaks-kolm päeva pead puhata ja siis hakkasid tööle. Olid nii pallitrennid kui ka füüsilise trennid. Mõned mängijad ravisid veel selle tsükli alguse ajal oma vigastusi ja nädala teisel poolel olid kõik juba töös.
Mis need põhilised asjad on, mida te Kalevis peate tähtsate mängude eel parandama? Mille kallal te tööd teete?
Tänase mängu (kolmapäevane kohtumine Rakverega – toim.) järgi hinnates võib öelda, et tööd on väga palju.
Tööd tuli juurde?
Tööd tuli juurde (Naerab.). Osade mängijate jaoks oli mängupaus ka, aga vaadates Astana ja Strasbourg’i poole, siis mõned asjad, mis lootsime, et võiksid olla soliidsemad, vajavad tegelikult jälle üle käimist.
Mis meeskond on Astana? Kellega võrrelda ja mis on nende tugevused?
Astana komplekteerib oma võistkonna põhimõtteliselt viiest-kuuest leegionärist, kes siis tegelikult mängivad kogu mängu. Seal on kohalikud mängijad olnud kogu aeg suhteliselt väikeses rollis. Sel aastal on tagaliinis kaks hästi teravat meest, (Jaylen) Barford ja (Anthony) Hickey, kes toimetavad ja panevad vahepeal täiesti hullu. Eks nende kontrollimine on võtmemoment.
Ja Strasbourg’i on vist ka paar uut meest juurde tulnud? See pole päris see Strasbourg, kellega te väljas mängisite?
Jah, neil sai üks mängija vigastada (Jarrell Eddie – toim.), kelle asemele on uus mees võetud (34-aastane ameeriklane Tony Crocker, kes on kolme Meistrite liiga mänguga kogunud keskmiselt 8,3 punkti, 2,7 lauapalli, 3,3 korvisöötu ja 1,3 vaheltlõiget – toim.) ja seal on võistkond muutunud küll. Mängustiil on sama.
Seal mäletatavasti kaotasite viimase sekundi pealtpanekust. Kas selle võrra on soov võita suurem, et eelmine kaotus nii valus oli?
Ega siis kaotatud asja tagasi võtta ei saa. Muidugi on need kaks järgmist Meistrite liiga mängu tähtsad. Ja kui neist esimese kaotame, siis on seal ju rong läinud. Otse loomulikult on meil selg vastu seina. Peame mängu mõistusega võtma, et olla lõpus selles seisus, et meil oleks võimalus võitu rünnata.
Võta enda vaatest kokku, kui keeruline on meeskonnale see reisimine ja tihe mängugraafik. Kogu aeg hotellis olla, hotellist saali ja pidevad mängud.
Tegelikult peame nii VTB-s kui ka Meistrite liigas ennast iga kord ületama. Kuigi rahvas arvab ilmselt teisiti, siis tegelikult selleks, et õnnestuda, peame iga kord end ületama. Kui sa nädalas pead kaks-kolm korda end kogu aeg ületama, siis see võtab nii vaimset kui ka füüsilist energiat. Lisaks sinna juurde lisada veel ka reisimine.
Kas Moskva CSKA võitmine tegi teile võib-olla karuteene? Tegite nii suure asja ja kulminatsioon oli justkui valel ajal.
Jah. Inimese aju on ju selline trikiga asi. Sa võid ju mõelda, et pühid selle kuklast minema, aga tegelikult ta jääb sinna mõnusalt istuma. Muidugi, ma olen nõus, et pole lihtne sellise hea võidu pealt uuesti mängima tulla.




