Eelmised aastad Saksamaa kõrgliigas pallinud Eesti naistekoondise tagamängija Janne Pulk läks tänavuseks hooajaks Itaalia tugevuselt teise liigasse, et tunda ainsa võõrmängijana suuremat vastutust ja teenida korralikke mänguminuteid.
Enne koondisepausi jõudis 21-aastane ja 175 cm pikkune Pulk kaasa teha viies liigamängus ning tema naiskonnal San Giovanni Valdarnol on lõunaregiooni tabelis hetkel neli võitu ja üks kaotus. Eestlanna sõnul on tiim komplekteeritud eesmärgiga tõusta Itaalia kõrgliigasse ja seetõttu hooaja esimese kaotuse järel tuli klubi juhtkonnale aru anda.
Korvpall24 portaalile naiste koondise treeningul intervjuu andnud Pulk oli enda seniste esituste suhtes kriitiline, kuna senise parima ja halvima esituse vahe on olnud liiga suur. Senise viie mänguga keskmiselt 13 punkti, 2,6 lauapalli ja 1,2 resultatiivset söötu kogunud Pulk on oma punktirekordiks visanud 22 silma, kuid kahes mängus on sisse tulnud ka kehvem õhtu, kus kolmepunktivisked ei taha kuidagi tabada.
Janne, mis tundega koondise juures oled? Koondisel on uus peatreener. Kas on midagi suurt muutunud ka?
Eks ikka uued asjad. Tulin siia hea tunde, uudishimu ja uue hingamisega. Eks näis, kuidas esimeses aknas asjad toimima hakkavad. Ilmselgelt perfektselt veel midagi välja ei tule, aga kindlasti mingi muutus juba on, kuid eks seda saab nüüd mängudes näha.
Tooksid Sa välja, mis kõige rohkem muutunud on?
Kindlasti on palju agressiivsem kaitse ning palju rõhku läheb rääkimisele ja kommunikeerimisele. See on asi, millele veel rohkem tähelepanu pööratakse.
Räägi oma senisest Itaalia kogemusest. Mis on suurim muutus võrreldes sellega, mis eelnevalt oli Saksamaal? Mängupildi poolest just.
Itaalias saan kõvasti rohkem mängida. Saan rohkem palliga toimetada. Saksamaal, eriti just eelmisel hooajal, ootasin nurgas, et kolmest visata. Sel aastal saan rohkem palliga toimetada. See on suur muutus.
On see Sulle enesekindlust lisanud?
Veel mitte. See võtab aega. Kui sa oled üheksa kuud istunud nurgas ja nüüd järsku pead hakkama palliga toimetama, siis see võtab veel aega. Nii on olnud ainult viimased kolm kuud ja minu puhul võtab see veel aega.
Numbrite poolest ju resultaati on ja kõik justkui toimib. Või oled Sa enda suhtes hästi nõudlik?
Nõudlik peab alati olema, aga isiklikus plaanis on mu mäng käinud üsna üles-alla. Ühes mängus panen 80-protsendiliselt kolmeseid ja järgmisel panen üldse null kolmest. Vahepeal jookseb veidi errorisse ja pean mõtlema, millal võtta viskeid ja millal mitte. Mulle on küll roheline tuli antud, aga seda ei saa nüüd ära kasutada.
Milline on Itaalia naiste korvpall? On see kiire mäng või pigem kombinatsioonidele üles ehitatud mäng?
See on mõlemat. Vahepeal läheb jooksmiseks, aga siis kutsub meid treener maa peale tagasi. Vahepeal läheb veidi käest ära edasi-tagasi jooksmiseks, aga pigem on kombineerimine ja otsimine. Olenevalt vastasest otsime, kellele ja kuidas mängida.
Kuidas liiga üldiselt on, kas ühtlane? Praegu olete ülemises otsas ja kas on plaan see kinni panna ja üles tõusta?
Jah, naiskonna välja öeldud plaan on, et tahame üles tõusta. Number üks eesmärk on tõusta kõrgliigasse, mis muudab meil mängimise veidi raskemaks, sest teistel tiimidel ei ole sellist eesmärki. Nad tulevad ja tahavad takistada ning meie peame tõestama, miks me tahame sinna saada. Meie võistkond saigi niimoodi kombineeritud ja kokku pandud, et oleksime võimelised tõusma kõrgliigasse.
Kuidas teid selleks motiveeritakse? Kas naiste korvpallis on ette nähtud mingid boonused selle eest?
Eks midagi ikka on, aga sellel ma täpsemalt ei peatu (Muigab.).
Kui sügav teie naiskond on? Mitme mängijaga peatreener tähtsates mängudes arvestada saab?
Praegu on meil viis mängu olnud ja ühes mängus tõusevad ühed esile, teises teised. Meil pole veel konkreetselt välja kujunenud. Teoreetiliselt peaks ta saama arvestada seitsme-kaheksa mängijaga, aga näiteks eelviimases mängus mängisime põhimõtteliselt kuue mängijaga. Selles mängus mängijad, kes oleksid pidanud esile tõusma ja olema reaalsed liidrid, jäid kuidagi tagaplaanile. Sealt tuli ka meie esimene kaotus ja sellest tehti ka veidi probleemi klubis. Hooaeg on veel pikk ees ja ma ei muretse selle pärast.
Kas itaallased on veidi temperamentsemad ka kui sakslased? On Sul rahuliku eestlasena sellega veidi raskem harjuda?
Selles suhtes küll, et nad on mulle öelnud, et kui ma viskan 22 punkti, siis ma olen ikka samasugune tuim edasi. Selles mängus oli see probleem, et me kaotasime ja ma ei näe põhjust rõõmustamiseks, olenemata kui palju ma viskan. Teen ju ikkagi meeskonnasporti, mitte individuaalsporti. Pärast esimest kaotust võeti meid klubi poolt ikka individuaalselt ette, et asi on tõsine. Ei ole nii, et kui ei saa, siis, ah, pole hullu.
Ühe kaotusega kutsuti vaibale?
Jah, nii võib öelda küll.
Oli see Sinu jaoks esmakordne kogemus?
Ei olnud. Eelmisel aastal Saksamaal oli ka niimoodi. Individuaalselt ei võetud ette, aga tiimiga kutsuti presidendi juurde ja küsiti, mis on meie võistkonna eesmärgid.
Mis tunne see on professionaalse korvpallurina? Eeldad, et otsene ülemus on peatreener, aga siis kutsutakse presidendi jutule. Kas see motiveerib või pigem ajab vihale?
Ütleksin, et hooaja alguses läheb see ühest kõrvast sisse, teisest välja, sest on hooaja algus ja ilmselgelt on asjad veel rabedad. Kui see on hooaja lõpus, siis peab mõtlema, miks üldse pidi selline vestlus tulema. Arvan, et kindlasti see tegelikult aitab, kui vahepeal asjad veidi käest ära on läinud.
Kas mängid põhiliselt number “ühe” peal või kasutab treener sind ikka ”kahe” peal?
Ma mängin ainult ”kahe” peal. Mingi jutt käis, et panna mind ”ühe” peale ja trennides olin ka, aga praegu pole vaja olnud ja ega ma pole ka mängujuht.
Kui Sa enne ütlesid, et saad palliga tegutseda, siis teil antakse ”kahele” palli mitte ainult viskamiseks, vaid saad ka pick and roll‘i mängida?
Jooksen katete pealt ja kui ei saa visata, siis tulevad sealt igasugused muud olukorrad, pick and roll‘id ja asjad.

Kas koondise juurde tulek on heaks vahelduseks ja restardiks või on uue peatreeneri tulekuga ka siin õhkkond tavapärasest veidi pingelisem?
Ei ütleks. Ütleksin, et see on pigem hea vaheldus hooaja sees. Mul on klubikaaslased kõik itaallased ja trennid on itaalia keeles ehk siis siin on hea vaheldus, kui saad kõigest aru, mida räägitakse. Mitte, et keegi tuleb ja tõlgib treeneri pika jutu paari lausega inglise keelde.
Nii et kõik on itaalia keeles ja vaata ise, kuidas aru saad?
Alguses treener tõlkis, aga nüüd on jäänud see mängijate peale.
Aga hakkad vaikselt aru saama ka?
Eks ma vaikselt ikka saan. Trennis enamus asjad siiski korduvad ja hakkan aru saama. Ei ole väga hull.
Kui treener mängu ajal karjub, siis on veidi hea tunne ka, et enamikust asjadest aru ei saa?
Eks ma saan ikka aru. Näen ju ka, mis väljakul toimub ja saan aru, mispärast ta riidleb. Kui tal otse mulle midagi on öelda, siis karjub mulle inglise keeles (Naerab.).
Rohkem kellelgi teisel tõlkimist vaja pole?
Ei, ma olen ainus välismängija tiimis. Seal liigas ongi lubatud vaid üks leegionär.




