Tänavune hooaeg on Eesti korvpallifännide jaoks üsna erakordne, kuna päris pikka aega pole erinevad üle-euroopalised sarjad siin nii palju tähelepanu saanud. Kuna Sander Raieste pole tänavu Euroliigas veel Baskonia koosseisu kuulunud, siis ilmselt kõige kõvemat taset on meie meestest seni saanud tunda Eesti koondise keskmängija Maik-Kalev Kotsar, kelle koduklubi Hamburg Towers lööb kaasa Eurocupi turniiril.
Tänavuseks hooajaks ka formaati muutnud Eurocup on Kotsari jaoks alanud suurepäraste väljakutsetega, kui kohe avavoorus tuli rinda pista ühe tänavuse hooaja favoriidi Belgradi Partizaniga, kus platsil mitmed eelmise hooaja Euroliiga mehed ning treeneripingil korvpallimaailma üks legendaarsemaid treenereid Željko Obradovic. Teises matšis sõideti külla Hispaaniasse Badalona Joventuti meeskonnale ja Kotsarit ootas ees duell viimase ca 15 aasta ühe Euroopa osavama korvialuse jõu Ante Tomiciga.
Korvpall24 võttis Kotsariga ühendust ja palus mehelt eksklusiivset intervjuud, et kõik meie lugejad saaks nendest hooaja alguse emotsioonidest osa. 24-aastane ja 211 cm pikkune Kotsar rääkiski muuhulgas, mille poolest Obradovici poolt juhendatud Partizani tiim talle sügava mulje jättis ning mis plaaniga läks ta Tomicit ohjeldama. Lisaks palusime Kotsaril iseloomustada erinevate nurkade alt Hamburgi tänavust löögirusikat.
Maik, Sul on nüüd uus märk karjääris maha pandud, kui Eurocupi hooaeg ka käimas. Kas ootasid sealset avamängu kuidagi eriliselt või oli lihtsalt üks matš paljude seas?
Eks loomulikult ootasin seda matši natukene rohkem kui teisi, kuid mingit suurt vahet ettevalmistusel ega milleski muus ei olnud. Jäin ikka oma rutiinidele kindlaks ning valmistusin nende vastu nagu iga teise vastase vastu.
Mis teil valesti läks, et Partizan parimal hetkel 28 punktiga ette sai ja mida te muutsite, et sealt omakorda ise täielikult ohjad haarasite ja mängu veel põnevaks tegite?
Partizan on väga hea kvaliteediga sats ning nende mäng on hästi sujuv. Kui sinna otsa lisada nende visketabavus, mis oli mingil hetkel kahestel 90% ja kolmestel 65%, siis on raske vastu saada. Ühel hetkel saime siiski kaitses enesekindlust ning hakkasime survet avaldama ning seetõttu nad hakkasid pallikaotusi tegema. Saime paar lihtsat korvi ning haarasime initsiatiivi.
Sul tundus olevat Hamburgi kaitses väga suur roll, väga jõulised step out‘id ja üritasite kõrgelt träppida vastaste tagamehi. Kas see ongi tavapärane või pigem oli sunnitud taktika, kuna olite suures kaotusseisus ja pidi riskima?
See ongi meie treeneri käekiri, et me oleks võimalikult agressiivsed. Loomulikult, kuna selg oli vastu seina, siis sai natukene rohkem riske võtta, kuna kaotada polnud midagi. Need riskimised läksid tolles mängus meie kasuks.
Kas korvpallimaailma ühe legendaarsema treeneri Željko Obradovici vastu oli kuidagi eriliselt äge tunne mängida?
Obradovic on jah legendaarne treener ja oli väga võimas tema vastu mängida. Oli näha, kuidas Partizan mängis väga distsiplineeritult. Näiteks olid neil viis esimest liikumist teada ilma mingi signaalita. Kõik teadsid täpselt, mida ja millal mängu esimesed 3-4 minutit teha, mis oli muljet avaldav. Saan nüüd uhkusega öelda, et olen mänginud kahe väga legendaarse treeneri vastu: “Coach K” (Mike Krzyzewski – toim.) vastu 2017. aastal ning nüüd ka Obradovici vastu.
Kas Partizanil on Sinu hinnangul kvaliteeti, et kogu Eurocup tänavu kinni panna? Või keda teie omavahel arutades võitjaks olete pakkunud?
Ma arvan, et neil on kindlasti võimalus Eurocup kinni panna, kuid meeskonnas me neid asju selliselt arutanud pole. Me läheme iga mängu täiega mängima ning võitma.
Kumb meeskond isiklikult Sulle kõvema mulje jättis, kas Partizan või Joventut?
Meeskondlikus plaanis oli Badalona Joventut parem, kuid individuaalselt ilmselt Partizan.
Ante Tomic on Sinu positsioonil üks viimaste kümnendite kõvemaid mehi Euroopas, mis mõtetega tema vastu läksid?
Teadsin, et pean Tomicit tihedalt survestama, sest kui ta palliga aega saab, et vabu mängijaid leida, siis ta nad ka leiab. Väga oskuslik mängija, kes nõuab kaitses palju tähelepanu.
Kui prooviksid ennast võimalikult objektiivselt hinnata, siis mis oskusi on Tomicil praegu selliseid, mida Kotsaril veel pole?
Arvan, et peaaegu igas asjas jääb mul natuke vajaka, kui temaga ennast võrrelda. Ainukesed aspektid, mis ma pakun, et mul peale jäävad, on nägu ees mäng ning kiirus ja jõud. Kõikides teistes valdkondades on ta vähemalt natukene üle. Samas teen ma endiselt tööd oma isiklike oskuste kallal, et tulevikus olla parem mitte ainult Tomici vastu, vaid ka kõigi teiste Euroopa tipp-tsentritega mängides.
Kui Eurocupi kaks esimest vooru on läbi, siis kas see kogemus on selline, nagu eeldasid või on ka mingeid üllatusi?
See kogemus on enam-vähem olnud selline, mida eeldasin. Teadsin, et mängin tipptasemel vastaste vastu ning siiani pole pidanud selles osas pettuma.
Hamburgil on nüüd koos Eurocupiga päris julm mängugraafik. Kas sellise tempoga on üldse aega süveneda ja aru saada, kelle vastu sa täpselt mängid? Kas teil on rosteris piisavalt sügavust, et sellele graafikule vastu pidada?
Graafik on tihe, jah. Eks mängudeks ettevalmistumine jääb tihtipeale lühikeseks. Arvan, et nüüd uue täiendusega peaks meil rosteris olema piisavalt sügavust, et saada selle tiheda mängugraafikuga hakkama.
Kui raske on see tihe graafik koos reisimisega? Mis kõige rohkem kannatab sellega, kas treeningute arv ja kvaliteet, enda isiklik füüsiline vorm, une kvaliteet või midagi hoopis muud?
Eks tiheda graafiku tõttu kannatavad natukene kõik aspektid. Treeningute arv on madalam, kuna mängime rohkem ja seetõttu kannatab ka kvaliteet. Hetkeseisuga tundub, et kui tuua välja midagi, mis pikas perspektiivis kõige rohkem pihta saab, siis on need individuaalsed oskused. Pole eriti aega, et teha kõigele lisaks veel selliseid trenne, et oskuste poolest kõvasti edasi areneda.
Mis mees on peatreener Pedro Calles? Mis on tema kõige tähtsamad põhimõtted, mille vastu kindlasti eksida ei tohi ning milline ta mängijatega suhtlejana on?
Treenerina on ta fokusseeritud agressiivsele korvpallile. Ta tahab, et me survestaksime vastaseid nii kaitses kui ka rünnakul. Ta on väga detailidele orienteeritud ning nõuab alati oma mängijatelt maksimumi. Mängijatega suhtleb ta tihedalt ning üritab alati kõiki aidata, millega iganes ta saab.

Kellega tänavuses Hamburgi satsis kõige paremini läbi saad? Ehk kellega kõige tihemini bussis või lennukis kõrvuti istuma satud või kellega hotellituba jagad?
Hetkel on kõige parem klapp Max DiLeoga. Juba eelmisel aastal saime väga hästi läbi, sest ta on väga sümpaatne ning alati hea vestluskaaslane. Mängudes ja treeningutel on ta hea liider, kes süstib teistesse energiat ning enesekindlust.
Kuidas oma hooaja alguse kokku võtad? Kas oled seni näidatuga rahul?
Seniste etteastetega ma väga rahul pole. Meil on paar kaotust, mida oleks võinud vältida ning enda statistilised näitajad võiks ka paremad olla. Aga kripeldama midagi ei jää, sest tean, et iga mäng jätan endast kõik platsile.
Karikasarjas said ka Janari Jõesaare vastu väljakul mängida ning vaadata tema viskekontserti. Kuidas Jõesaar Sinu hinnangul Saksamaa liigaga kohanenud on?
Jõesaar on väga hästi kohanenud. Mul on väga hea meel näha teda selliselt sõiduvees. Loomulikult, kui ta meie vastu hoos oli, siis nii hea meel polnud, aga ikkagi… Loodan, et ta paneb samamoodi hooaja lõpuni edasi.
Teiega on liitumas uus mees Ray McCallum, kelle CV on päris võimas. Milline mängumees McCallum peaks olema ja mida tiimina temalt juurde ootate?
McCallum on mänginud nii NBA-s kui ka Euroliigas ning loomulikult on ootused üsna kõrgel. Aga hetkeseisuga alustab ta trennidega homme (reedel, 29. oktoobril – toim.). Ma pole temaga veel tutvunud ning ei oska öelda, mis rolli ta kandma hakkab või milline ta isiksusena on.




