Close

Tallinna Kalevi kompromissitul võitlejal Mario Paistel on põues oma aega ootav marssalikepike

-Mario Paiste | Foto: Siim Semiskar

Üks kõvemaid võitlejaid Eesti korvpallis on kahtlemata tagamees Mario Paiste (32-aastane, 188 cm). Kes on tema mängu näinud, need teavad. Tallinna Kalevi kaptenina on Paiste meeskonda korralikult häälestanud ja võrreldes eelmise hooajaga on minek olnud kohati parem, aga siiski ebastabiilne. Nagu ka meeskonnakaaslane Martin Jurtom ütles, siis hea lõppkoht poleks tänavu suur üllatus.

Korvpall24 tegi Paistega intervjuu esimesel Superkarika veerandfinaalmängul Viimsis, kui mees viskas hea protsendiga 15 punkti, andis 4 resultatiivset söötu ja haaras 3 lauapalli. Milline on Paiste arvates Kalevi tänavune potentsiaal, kes meeskonna noorematest mängijatest võiks tänavu esile kerkida, kes on tiimi kõige kõvem jõumees ning kui kõrged ambitsioonid on Paistel treeneriametis?

Miks Sa iga kord nii palju rünnakut enda peale ei võta, kui esimeses karikamängus Viimsi vastu?

Eks see sõltub sellest, kui palju võimalusi on ja kui palju pall minuni jõuab. Ma üldjoontes harrastan väga meeskondlikku korvpalli. Ja lõpuks kaotasime ning minu heast esitusest rünnakul mingit kasu polnud.

Olete meeskonnana palju õppinud eelmise hooaja kogemusest, kus pall jäi ühe mehe kätte kauaks pidama?

Ma olen Brandis Raley-Rossiga varemgi mänginud ning ta on tegelikult väga osav ja hea vend. Samas kui pall on nii palju ühe mehe käes, siis kaugele nii ei purjeta, sest sellega lülitab ülejäänud meeskonna mängust välja.

Sina oled see mees, kes enne annab söödu, kui kaheldava koha pealt palli teele saadab?

Teen, mida treener nõuab ja mängin igal juhul võidu peale. Teen selleks kõik, mis vaja.

Kes teil põhimängujuht on? Mängus tood Sina päris palju palli üle ning jagad sööte.

Quincy Taylor on põhimängujuht. Mina olen see mees, et kui “number ühele” pannakse survet, siis aitan palli üle tuua ja sellega toimetada. Lätlane Eduard Hazners näiteks on puhas viskaja, tema palli üle tuua reeglina ei aita.

Räägi Haznersist lähemalt. Miks ta nii vähe platsile saab (Eesti-Läti liigas keskmiselt 17 minutit – toim.)?

Ta on tegelikult tubli poiss, viimati mängis BK Ogres, aga eelmisel suvel sai raske kannakõõluse vigastuse ning nüüd on tal n-ö tagasituleku hooaeg. Eks tal on suhteliselt keeruline kohe enesekindlust leida. Loodetavasti saab jalad alla, sest abi on meil vaja igalt poolt.

Sul ei ole vahet, et ta mänguminuteid ära võtab?

Ei, mul ei ole vahet. Kui me võidame, siis ma ei pea üldse mängimagi.

Sa räägid nagu treener. Kas mõtled tõsiselt ka selle karjääri peale?

Ma juba olen noortetreener. Treeneriametis tahan minna ikka võimalikult kõrgele. Tahan anda seda edasi, mida ise oskan ja tean. Soovin seda korvpalliarmastust, mis minu sees on, ka noortesse süstida.

Olete Viimsile sel hooajal juba kaks korda kaotanud. Kas on liiga kõva pähkel?

Viimsi on väga tubli meeskond. Hea on vaadata, kuidas nad mängivad. Kui enesekindlalt. Sellist mõnusat lahtist mängu harrastavad. Kahe kaotuse pealt võiks ju öelda, et nad on meie jaoks pähkel, kuid oleme võimelised nendega sammu pidama. Meil on nii palju oma rumalustest tingitud eksimusi ja sinna see mäng läheb.

Jurtom ütles, et Tallinna Kalevi potentsiaal on esikolmes olla. Kuidas sina arvad?

Ma usun seda täiesti. Praegu on hooaeg veel nii varajases staadiumis ning meie asi on välja nuputada, kuidas see potentsiaal ära kasutada. Tulevad suurepärased esitused ja siis katastroofilised mängud kohe otsa. Sellist stabiilsust pole veel leidnud. Teeme lihtsaid eksimusi ja kõigile pole veel treeneri nägemus täielikult kohale jõudnud. Peame rohkem süvenema skautingusse.

Corey Raley-Ross vigastas mängus Viimsiga õlga. Kui palju tema eemalolek Kalevi mängupilti mõjutab?

Tema puudumine mõjutab palju, sest Ross on meil rotatsiooni mees. Samas nüüd on noortel võimalus ennast näidata ning enesekindlust koguda. Meil on tegelikult tublid noored, pole midagi öelda.

Kes sealt noortest esile võiks tõusta?

Ma ei ennusta nüüd, kes kohe esile võiks tõusta. Aleksander Oliver Hint on mängustiililt selline minu moodi kompromissitu võitleja, kes kedagi ei karda. Äge tüüp! Marek Ojamäe on palliga väga osav, aga tal on lihtsalt enesekindlust vaja. Georg Allemann on hea korvialune mees, aga seal on kaks välismaalast ees. Sealt on raske esile tõusta.

Kui palju treenerid teid trennides piitsutavad?

Mõlemad treenerid on korralikult asja juures, kuid tundub, et meid tuleks isegi veel rohkem piitsutada. Meeskond peab kestma kõik 40 minutit ära. Me oleme siin praegu 20 minutit tublid ja siis läheb raskeks.

Kas jõunäitajate poolest oled Sina ikka meeskonna tugevaim?

Ma arvan küll… vaieldamatult! Mõned asjad ei muutu siin elus (Naerab.). Ma näen enda kehaga palju vaeva. Eks vanus on ka selline, et tuleb vaeva näha, sest muidu ei kesta.

Sa oma karjääri lõpu eel üht välislepingut ka veel näed?

Arvan, et minu elu on juba nii Eesti põhine, et kuhugi ei kipu. Kasvatan last, mängin korvpalli ja tulevane kutsumus on treeneritöö.

scroll to top