Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskond tegi algava hooaja eel julge käigu, kui tõi tiimi peatreeneriks 42-aastase hispaanlase Lluis Riera, kelle abitreeneri positsioonilt ette näidata väga esinduslik CV. Euroliiga, Hispaania kõrgliiga ja VTB Ühisliiga klubide mängijaid abitreenerina ohjanud Riera on nüüd Raplas mõnda aega tiimi hetkekoosseisuga tööd teinud ja plaane paika pannud.
Korvpall24 intervjueeris hispaanlast momendil, kui Rapla oli tema käe all veidi enam kui nädala jagu treeninud. Uurisime Riera käest muuhulgas, millise esmamulje mängijad talle jätnud on, millise taktikaga ta proovib tiimi mängima saada, miks otsustas ta oluliselt nimekamate klubide juurest Raplasse tulla ning mis teda treenerina kõige rohkem närvi ajab.
Intervjuu lõpus pinnisime Rapla värskelt peatreenerilt välja ka sealseid noormängijaid kindlasti rõõmustava uudise. Nimelt on Badalona Joventuti taustaga hispaanlasel väga hästi selge, kas ja kuidas peaks noortele esindustiimis võimalust andma.
Räägi palun esmalt oma teekonnast korvpalli juurde. Millal sellega alustasid ja miks just korvpall?
Korvpalli armastan ma lapsest saati. Alustasin mängimist kaheksa aasta vanuselt ja lõpetasin 26-aastaselt. Armastasin korvpalli meeskondlikkust, kuigi ma polnud hea mängija. Samal ajal, 16-aastaselt, alustasin treenerina oma keskkoolis. Seejärel sai minust mõned aastad hiljem osa Badalona Joventuti klubist, kus olin noortevõistkondade treener.
Millal jõudsid selgusele, et tahad treeneriks saada?
Faktiliselt olen professionaalne korvpallitreener, sest mulle makstakse selle eest. Tundsin tegelikult endas treeneri ära juba siis, kui korvpalliga alustasin. Olen alati enda treenerioskuseid arendanud teistelt õppides ja oma tehnikat paremaks muutes.
Oled veel noor treener, aga sellest hoolimata juba tegutsenud mitmetes suurtes Euroopa klubides. Näib, et Sul talendikust jagub?
Kõik pole kinni talendis. Tähtsaim asi on olla treenerina võimeline teistelt ja ühtlasi ka oma kogemustest õppima. Korvpallimeeskonnas pole sugugi kõik kinni taktikalises pooles, vaid samuti toimetulek asjadega, mis tiimi ümbritsevad ja käitumine grupis olevate inimestega. See kõik on väga tähtis ja määrav.
Kui erinevad on olnud filosoofiad klubides, kus oled töötanud?
Olen tõepoolest olnud vägevates organisatsioonides. Professionaalsuse tase on tõesti olnud kõrge ja mitte ainult treenerite puhul. Mul on vedanud, et olen saanud Euroopas tegutseda nimekate treenerite kõrval, kes kõik õpetasid mulle palju. Samal ajal tundsin, et mind on kaasatud ka töösse, mida nemad olid üles ehitamas.
Kas saab võrrelda mängijana väljakul olemist ja väljaku kõrval treenerina tegutsemist? Millised on erinevused ja kas midagi on ka sarnast?
Erinevusena tahab treener oma meeskonda alati neid mängijaid, kes oleksid meeskonnale parimad. Mängijal on samal ajal omadus – mõningatel suur, mõnel võib see olla minimaalne – vaadata end eelkõige individuaalsest küljest. See pole isekus, vaid osa mängijate isiksusest.
Kui raske on Sul kaotustega toime tulla?
Kaotused on osa meie mängust. Tulla toime ebaõnnega, millest üks osa on kaotused, on üks suurimaid väljakutseid meie töös. Mida paremini seda maandada oskad, seda parem oled treenerina.
Kas oled treenerina praegu samasugune, nagu karjääri alguses? Või on midagi olulist muutunud?
Ausalt öeldes midagi suurt muutunud pole. Olen õpetaja. See on mulle loomulik töö ja jätkan õpetajaks olemist treenerina. Püüan oma mängijaid individuaalselt arendada ning panna neid ennast seda sama tegema. Loogiliselt võttes lisan oma töösse seda, millega treenerina kokku puutun, aga kõik muu vajalik on jäänud samaks.
Kirjelda, milline treener on Lluis Riera? Emotsionaalne, rahulik, vihane, tasakaalukas?
Pean end ettevaatliku ja positiivse suhtumisega isiksuseks. Tahan neid omadusi ka oma meeskondadesse üle kanda. Minus on kõvasti elujõudu, aga kuigi olen emotsionaalne, siis püüan väljaku kõrval ennast vaos hoida.
Mis ajab Sind eriti närvi ja mida Sa ei suuda taluda?
See, kui keegi meist ei mängi nii pühendunult, kui meeskond on eelnevalt eesmärgiks võtnud. Asjad võivad hästi või halvasti välja kukkuda, aga sa pead võitlema edasi.
Mis on korvpallis Sinu jaoks peamine aspekt? Algab see kaitsest või rünnakust või on see kooslus mõlemast?
Lähtun kaitsest, sest arvan, et selle pealt saad vastasmeeskonda takistada ning luua rünnakuvõimalusi. Usun agressiivsesse ja tarka kaitsesse, alates kaitselauast, et luua oma rünnakuks lihtsasti eeliseid, mis toob meile omakorda võimaluse rohkemateks viseteks.
Miks otsustasid Raplasse tulla? Mis olid peamised argumendid jah-sõna ütlemiseks ning kui kaua otsustamine aega võttis?
Määravaks said siin tegutsevad inimesed ja klubi visioon. Mulle oli väga tähtis, et saaksin siin end mugavalt tunda.
Kui palju tegid enne Eestisse jõudmist klubi kohta eeltööd? Saab seda üldse kaugelt teha?
Muidugi saab. Rääkisin inimestega, kes klubi teavad, ja kõik nad olid Rapla suhtes positiivselt meelestatud.

Oled Eestis veidi üle nädala olnud. Millised on Sinu esmased muljed klubist, mängijatest ja organisatsioonist? Mis oli Sinu peamine sõnum mängijatele, kui nendega kohtusid?
Olen õnnelik, kuidas mind vastu võeti. Tunnen end hästi, kui neid juhendan või taustajõududega koos töötan. Meist saab suurepärane meeskond. Seda ma hetkel juba tunnen. Mu esmane sõnum oli selge: korvpalluri elukutse on suurepärane töö, naudi treenimist ja mängimist, nagu see oleks su esimene päev.
Millist korvpalli hakkab Rapla mängima?
Agressiivset kaitset ja kiiret korvpall, mis paneb meid otsima eeliseid alates rünnakuaja esimestest sekunditest.
Millised mängijad teenivad treener Riera austuse ära oluliselt lihtsamalt kui teised?
Hispaania korvpallis on mänguminutid palju ühtlasemalt jaotunud kui siin. Olen sellega harjunud. Kõigil, kes treeningutel võitlevad, saab olema võimalus mängida. Seejärel vastavalt nende esitustele tuleb suurem või väiksem roll meeskonnas.
Millise tulemusega Sina ja klubi hooaja lõppedes rahule jääksite?
Oleksin rahul, kui meeskond saavutab oma maksimaalse taseme. Mõnikord sõltub mängu võitmine sellest, kas tabad viske või mitte ning seda sa kontrollida ei saa.
Kas Sul on olnud võimalus mängijaid valida? Küllap eestlaste hulgas palju valikut pole olnud, aga välismängijate puhul?
Olen väga õnnelik nende eestlaste üle, kes meil meeskonna nimekirjas on. Nad on kogenud mängijad, kes tunnevad klubi ja on võimelised võitlema palju enama kui lepingu nimel. Nad tunnevad end klubis identifitseerituna ja lisaks sellele on nad ka head mängijad.
Paljud treenerid on öelnud, et korvpallis on mängujuhi ja keskmängija positsioonid kõige tähtsamad. Kas nõustud sellega? Milliseid mängijaid kummastki positsioonist sooviksid Sina oma meeskonnas näha?
Võiksin sellega väljakul toimuva peale mõeldes nõustuda, aga kumbki pole päris hädavajalik. Iga mängija on tähtis, kui ta teeb seda, milleks on võimeline. Mängujuht on see, kes jagab meeskonnale käske. Tavaliselt on tema liider, kes väljakul meeskonda juhendab. Hea keskmängija tagab võimekuse lauavõitluses, mis on meie mängus üks tähtsamaid elemente.
Oled küll lühikest aega Eestis olnud, aga kas keegi meeskonnast on Sulle juba muljet avaldanud?
Mulle meeldib, kuidas kõige kogenumad mängijad meeskonda edasi tõukavad. Mitte ainult esituste poolest, aga samuti detailide osas, mille poole peame koos püüdlema.
Kui kergelt Sa meeskonda noormängijaid kaasad? Kas Rapla noored peavad kogu aeg olema valmis, sest nad ei tea kunagi, millal treener neid tahab väljakule saata?
Olen tulnud Badalona Joventutist, kus on üks paremaid korvpallikoole Euroopas. Ma ei ütle seda seepärast, et sealsetes noortevõistkondades on head mängijad, vaid seal ollakse võimelised neid ACB (Hispaania kõrgliiga – toim.) tasemeks ette valmistama. Minu jaoks pole noormängijad vaid treeningul olulised. Kui nad on valmis mängima, siis kahtlemata õigetel hetkedel selle võimaluse nad saavad.




