Eesti naiste korvpallikoondise jaoks tähendas 2021. aasta uut algust, kui peatreenerina alustas tööd välismaine juhendaja, lätlane Kaspars Majenieks. Suvel peeti värskete näpunäidete järgi esimene treeninglaager ja ka kontrollmäng Läti naiste vastu. Koondise kapteni Mailis Poki hinnangul oli tänavu rahvusnaiskonnas tänu uuele töökeelele ja värsketele mõtetele veidi nagu välismaa tunne.
Korvpall24 käis juulis ühte naistekoondise treeningut oma silmaga ka vaatamas ning uurisime 29-aastase Poki käest nii uue peatreeneri kui üldiselt rahvusnaiskonnas toimuva kohta, vaatasime Euroopa naiste korvpalli laia pilti ning kuhu Eesti hetkel seal asetub, arutasime kodustatud võõrmängijate teemat Euroopa koondistes, meenutasime tema eelmist hooaega Saksamaa naiste korvpalli valitsevas Kelternis ning kiikasime loomulikult ka tulevikku.
Oled väga kogenud koondislane, näinud erinevaid treenereid ja taktikaid. Mis tunne on olnud nüüd esimesed treeningud teha uue treeneri käe all?
Värske tunne. Praegu on natuke nagu välismaa tunne, selline ingliskeelne keskkond. Kõik on selgelt arusaadav. Saad kohe tema treeneriolekust aru, et tal on kindlad põhimõtted, mida ta tahab järgida ja pole mingit kahe vahel olekut. Kindlustunne kumab peatreenerist läbi, mis on hea.
Kas uut informatsiooni on lühikese ajaga juba palju peale tulnud?
Mul isiklikult esimese treeningu põhjal midagi sellist polnud, mis oleks segadusse ajanud. Oli küll see hetk, et kuna ikkagi paar kuud tuli pärast hooaega paus sisse, siis oli vaja tagasi korvpallirütmi jõuda.
Kas ilusate suveilmadega hoopis puhata ei oleks tahtnud?
Tahaks puhata sellest kuumusest (Naerab.). Sain oma puhkuse pärast hooaega kätte, võtsin kohe aja selle jaoks. Niipea, kui mai lõpus Eestisse tagasi jõudsin, hakkasin ka treenima. Hetkel pole sellist tunnet, et peaks puhkama.
Oled siin pärast treeningut kinni tõmmatud põlvega, kas vana vigastus annab tunda?
See on taastusravi protseduur. Olgu paistes või mitte, ikkagi teen vajalikud protseduurid läbi, et ei läheks midagi hullemaks. Eks mingitel hetkedel annab põlv küll tunda, aga tänase seisuga on hästi ja pole midagi katastroofilist.
Kui lai või kitsas on praeguses naiste koondises mängijate valik?
On küll suvine aeg (tuletame meelde, et intervjuu on tehtud juulis – toim.), aga need, kes Eestis mängivad, on kas töö või õppimise lainel. Tahaks rohkem inimesi siin laagris näha, aga saan aru, et kõigil polegi võimalik kaks korda päevas treenida. Eks peatreener nõustub ka sellega mingil hetkel ja tuleb varem tööd teha, äkki näiteks teatud mängijatele treeningplaanid anda. Meil oleks valikut rohkem, aga see jääb päevatöö ja ülikoolide taha praegu. USA-s on meil samuti paar mängijat, kes siin oleks põhitegijad. Siinolijatest on aga kõik tublid ja motiveeritud.
Kas pikaaegse kaptenina pead võtma ka telefoni ja mõnele mängijale isiklikult helistama?
Veel ei ole pidanud. Mängija peab tahtma siin olla ja sundida ei saa. Ei tuleks midagi välja, kui keegi oleks siin vastu tahtmist. Igaüks peab tahtma tulla treenima ja Eestit esindama. Kui keegi annaks sellise ülesande, siis võin muidugi tüdrukutega rääkida ja mul poleks midagi selle vastu, aga isiklikult pole kellegagi ühendust võtnud.
Kuidas oma klubihooajaga Kelternis rahule jäid?
Väga ei jäänud. Võistkonna osas oli kõik super: võtsime kolm kulda ära ehk kõik, mis võtta andis. Seejuures Kelterni kõik 12 professionaalset mängijat olid välismängijad, polnud ühtegi sakslannat. Selles mõttes süsteem toimis hästi, et võitsime kõik võimaliku, aga mingil hetkel jäin ise tagasihoidlikuks. Ei teagi, kas põlve tõttu. Oleks tahtnud lõpuks ise rohkem vastutust võtta, kuid mingitel hetkedel jäid mänguminutid vähemaks. Oleks oodanud rohkem kandvamat rolli, aga samas saan aru, et võib-olla ma ise ka polnud tol hetkel seda väärt. Kuna kõik mängijad olid professionaalid, siis oli treeneril teatud hetkedel raske valikuid teha, kes mängima peaksid. Samas mingid mängud olid edukad, aga see polnud terve hooaja vältel stabiilselt nii, vaid kõikus. Algavast hooajast ootan rohkem stabiilsust.

Kas see oli Sinu jaoks esimene kord 12 professionaali seas olla nii kõrgel tasemel? Võib-olla jäigi nahaalsusest puudu?
Kindlasti jäi. Mul oli alati olnud kümme mängijat võistkonnas ja endal kandvam roll. Äkki olid alateadlikult lootused, et olen Kelternis varem juba olnud ja see võiks mind kuidagi iseenesest edasi kanda. Tuleb aga ikka ise asjad kätte võtta.
Kui Saksamaa klubis pole ühtegi sakslast, kas siis kogukonda Teie tegemised üldse huvitasid?
See hooaeg oli üldse raske, sest üheski mängus polnud pealtvaatajaid. Esimeses kahes kontrollmängus oli võib-olla 60 inimest, aga siis läks kõik koroonaviiruse tõttu kinni. Inimesed siiski jälgivad meid, kuid on seltskond inimesi Saksamaal, kellele ei meeldi meie klubi just seepärast, et meil pole sakslasi ega oma kasvandikke peale tulemas. Oleme projektiklubi. Midagi U16 vanuseklassiga tehakse, aga nemadki on paar aastat viiruse pärast audis olnud. Mind peetakse seal sakslannaks, kuna mul on keel suus ja tunnen inimesi. Meie klubi toetatakse ja sponsorid on taga, aga on tõesti selline seltskond olemas, kes on meie võistkonna vastased.
Janne Pulga näol oli Sul kaasmaalane klubikaaslaseks. Kas see tegi olemise lihtsamaks, et saite üksteist toetada?
Ikka tegi. Vahepeal oli platsil hea omavahel suhelda. Hõikasin eesti keeles midagi ja keegi teine ei saanud aru. Huvitav kogemus, pole teise eestlasega koos ühes välisvõistkonnas varem olnud.
Kas uuel hooajal on uuesti 12 välismaalast plaanis tuua?
Ei, seekord on kümme naist kokku. Aga endiselt kõik välismängijad ja mitte ühtegi sakslast. Võetakse kaks naist vähem, kuna treener ei tulnud lõpuks toime sellega, kuidas kõikide mängijate vahel minuteid balansseerida.
Mida veel ootad uuelt hooajalt? Võitsite kõik ära, mis võita andis, aga kuhu veel edasi?
Eurocupi hakkame mängima. Eelmisel hooajal ütlesime sellest viimasel minutil ära, sest Saksamaal on koroonaviirusega seoses ranged reeglid ja reisimisega oleks läinud keeruliseks. Mängisime vaid Saksamaa meistrivõistlusi, aga sellest hooajast on uuesti Eurocup plaanis. See on suur siht ja üks põhjustest, miks sinna edasi jäin. Tahaks Eurocupis alagrupist edasi saada 16 hulka ja siis sealt ülespoole hakata ronima. Saksamaa liigas on nüüd 14 võistkonda – kaks tulid üles, keegi alla ei langenud. Nii saab rohkem mänge ja üks võistkond koosneb vanematest koondisemängijatest ning nendega mängimine tõotab päris põnev tulla.
Kui suur on mängijate vahetus võrreldes eelmise hooajaga?
Täpselt pooled jäävad, viis mängijat koos minuga. Enne seda oli ka nii, et sama suurusjärk mängijatest jäid samaks.
Kas naiste EM-i vaatasid ja mis tundega? Kui kaugel on Eesti koondis sellest tasemest ning kuidas on naiste korvpall viimase kümne aastaga arenenud?
Vaatasin. Ma ei taha meid kuidagi halba valgusesse panna, aga Eestil on natuke ikka minna veel. Muidugi tippude Serbia ja Prantsusmaaga ei saa üldse end võrrelda. Mänguliselt on kõik kindlasti kiiremaks läinud. Meeste korvpallis on show – paned pealt, pall käib selja tagant. Naistel on samuti seda show poolt juurde tulnud ja üldse on mindud tehnilisemaks. On naismängijaid, kes pallikäsitluse ja visetega eriti silma jäävad. Seda on huvitav jälgida. Viimaste aastatega on välismängijad koondistesse sisse toodud. Pea igas riigis on üks leegionär sees, kas ameeriklanna või mõni muu kodustatud mängija. Osad riigid, kes pole kunagi tahtnud välismängijat võtta, on seda ikkagi nüüd teinud. Näiteks Prantsusmaa, kes mitmeid aastaid tagasi ütles, et nemad kunagi ei võta leegionäri appi, aga nüüdseks on kodustanud kaks ameeriklannat. Mõlema vanaemad olevat küll väidetavalt prantslased, aga tegelikult on tegemist ikka täiesti ameeriklastega.
Kui oleks Sinu otsustada, siis tooksid selliselt Eesti koondisesse abijõudu juurde?
Olen mõelnud sellele. Ei tahaks, aga samas annaks see käik mingile positsioonile midagi võib-olla juurde. Olen kuulnud palju jutte klubikaaslaste käest, kuidas välismängijad võistkondadesse sulanduvad. Väga seinast seina jutte on olnud. Nii mõtlengi, kas meiega see välismängija suudaks sulanduda. Mõni teeb oma töö ära, saab raha kätte ja läheb minema. Oleneb inimtüübist, sest mõni ei tahagi sulanduda.
Oletame, et sa oleksid ameeriklane, kes kunagi USA koondisesse ei pääseks ja Sul tuleks selline pakkumine, siis kuidas käituksid?
Kasutaks ikka selle võimaluse ära! Saaks näiteks EM-il käia.
Kas selle eest ka makstakse ja liiguvad seal suured rahad?
Jah, kindlasti.
Mida arvaksid sellest, kui Sinu kõrvale tuleks koondisesse ameeriklane, kellele makstakse ulme summa ja Sina koondise esindamise eest otseselt palka ei saa?
Seepärast polekski see Eestis ilmselt mõeldav. Teistel koondistel, näiteks Prantsusmaal ja Tšehhil, on päevarahad täiesti olemas. Eks välismängija ja kohaliku vahel võib selles osas mingi ebakõla tekkida küll.
Kumb on kõvem liiga, kas naiste NBA või Venemaa liiga?
Ütleksin, et Venemaa liiga. Seal on kindlasti suuremad rahad. Venemaa liiga tugineb suuresti ka naiste NBA mängijatele. Kui nemad sealt ära võtame, siis WNBA-ga enam ei võrdleks.
Millal esimene eestlanna võiks sammu WNBA suunas teha?
Meil on seda igal aastal spekuleeritud. Kadri-Ann Lass pidi minema ja Anna Gret Asi on nüüd järgmine kandidaat. Panustan hetkel Asi peale.




