Close

Liivimaa üks esisnaipreid Egert Haller: minu pidev alahindamine on andnud vajaduse tõestada, et võin mängida küll

-Egert Haller | Foto: Siim Semiskar

Eelmise koduse korvpallihooaja üheks silmapaistvamaks momendiks oli kindlasti Rapla Avis Utilitase ja Rakvere Tarva omavaheline ülipõnev pronksiseeria, kus lahendus tuli alles viimase, viienda kohtumise lõpuminutitel. Tarva suurepärase tagaliini üheks veduriks oli kolmestekütt Egert Haller, kes lõpetas Paf Eesti-Läti liiga hooaja kõige rohkem kaugviskeid tabanud mängijana. Haller tabas keskmiselt 3,17 kaugviset mängus, tehes seda ka suurepärase, 42,2 protsendiga. Kokku sopsas läbi korvirõnga 73 kolmest 173-st viskekatsest.

Korvpall24 rääkis Halleriga juuli alguses Haljalas suvisel 3×3 korvpalli etapil, kus 26-aastane ja 192 cm pikkune tagamees aitas Macroni tiimi poodiumi teisele astmele. Haller meenutas emotsionaalset hooaja lõppu Rakveres ning avas veidi kaarte, kuidas on läinud uue mängupaiga otsimine ja kas ka välismaalt mingeid variante õhus on. Suure osa intervjuust lahkasime aga seda, kuidas Hallerist nii kõva snaiper saanud on ja kas tema puhul on tegemist n-ö jumalast antud viskekäega või raske töö tulemusega?

Oled taas suvel 3×3 korvpallis möllamas. On see Sulle juba iga-aastaseks rutiiniks saamas?

Tegelikult on see sellel aastal alles esimene etapp ja praeguse seisuga vaid üks veel ees ootamas. Edaspidi ei teagi. Sel aastal oli mõttes suvi üldse vahele jätta ja hooaja jooksul tekkinud vigastusi ravida. Kutsuti aga siia appi ja tundus mõistlik, kuna ahvatlev rahaturniir, mida võiks proovida.

Hooaja lõpus kujunes Rapla ja Rakvere pronksiseeria parajalt hullumeelseks andmiseks ning Sinu vaatest ilmselt lõpetasite üpris kehva emotsiooniga?

Eks ikka oleks tahtnud võita, aga ei ütleks, et meeletult kripeldab. Andsime endast maksimumi ja mis teha, kui sellest ei piisanud. Seal oli palju kinni ka õnnes, oleks võinud ühele või teisele poolele see võit kukkuda. Väga ei nuta selle seeria pärast. Läks hästi, et kõvemaid vigastusi ei tekkinud, kuna mingil hetkel oli mul kubemelihas päris piiri peal. Pidin sellele rahu andma, sest kui ära tõmbad, siis jääbki vaevama. Kõige hullema suutsin ära hoida. Pärast hooaega tundus mõistlik, et võiks kergelt küll treenida, aga mängudest ja kõvematest korvpallikoormustest peaks endale puhkust andma, et olla uueks hooajaks ilusti valmis.

Kas see oli Sulle ägedaim play-off‘i seeria, mida oled oma elus mänginud?

Olen elus ainult kahte play-off‘i seeriat mänginudki. Esimeses seerias Valgaga saime kohe Pärnult tappa. Olin küll Kalev/Cramoga ka play-off‘is, aga kui õigesti mäletan, siis ei mänginudki seal ühtegi minutit.

Juris Umbraško läks Rakvere Tarva peatreeneri kohalt minema. Milline treener ta on ja kuidas läbi saite?

Ta on hästi intelligentne vana. Inglise keeles on hea väljend players’ coach ehk mängijate treener. Ta on individuaalse suhtumisega ja ei löö kõiki ühe puuga. Saab aru, et ühele mängijale on rohkem piitsa vaja, teisele präänikut. Rahuliku iseloomuga vend, temaga on raske mitte hästi läbi saada. Ma ei tea, kas vastab tõele, aga nii palju, kui olen kuulnud, siis läheb ta nüüd natuke kõrgemale tasemele abitreeneriks. Talle võib see roll isegi paremini sobida. Arvan, et ta võib väga kõrgel tasemel abitreener olla. Tal on hästi palju teadmisi, kuid vahepeal oleks isegi sellist karjumist ja kurja hääle tegemist ilmselt kõrgemal tasemel distsipliini mõttes natuke rohkem vaja.

-Egert Haller | Foto: Siim Semiskar

Pikaaegne abitreener Martin Müürsepp, kes küll sai Tallinna Kalev/TLÜ-s proovida peatreenerirolli, on nüüdsest Tarva peatreener. Mis arvad, kuidas Rakvere mäng võiks muutuda?

Raske on Müürsepa käekirja kohta näidet tuua või sellest rääkida. Kui mina Kalev/Cramos olin, siis ma eriti ei mänginud ja tema pigem lihvis pikkade osakonda. Raske öelda midagi mängujoonise suhtes, sest pole veel ka kursis, kes seal mängijatest on (intervjuu on tehtud juulis – toim.). Palju sõltub, mis mängijad ta Rakverre saab. Ma ei julge öelda, kas samasugust Tarva mängu edasi pannakse ja kõvasti kolmeseid peale visatakse. Võib-olla vahetatakse satsist 50-70% meestest välja? Eks lähima paari nädala jooksul hakkab selguma, millist nägu Tarva sats sellel aastal on.

Kas Tarvas Sinuga rääkinud on ja mis on Sinu plaanid?

On rääkinud, konkreetseks pole läinud. Öeldi, et ollakse minust huvitatud. Nii palju, kui viimati aru sain, siis nad tahtsidki esmalt saada peatreeneri paika ja siis selle ümber hakata ehitama. Ma ei teagi, kas peatreener saab oma nägemuse järgi panna satsi kokku. Eestist enam-vähem pooled klubid on minu vastu huvi tundnud. Pärnu poole pealt vaatasin, et mu positsioonile on juba päris head poisid võetud. Eks Eesti klubidest mõni variant kukub veel ära, aga ise ootan kõige rohkem, et äkki välismaalt tekib mingi võimalus. Eestis lepingu sõlmimisega kiiret pole ja lõpuks midagi ikkagi leian. Võib-olla sellel suvel on kasulikum natuke pikemalt oodata ja äkki tekib välismaalt midagi.

Korra oled Hispaania madalamas liigas mänginud. Kas Sul on agent, kes hetkel välismaa variante otsib?

Hetkel on mul kehtiv leping One Motive Sports agentuuriga, kes ka välismaalt otsib variante. Aga see peaks tähendama ikkagi karjääriredelil sammu edasi, mitte et lihtsalt välismaale saamise pärast minna.

Kui välismaa võimalust liiga kaua oodata, siis seda hirmu pole, et Eesti klubid Sind järsku enam pärast ei taha?

Pigem ikkagi arvan, et kuna üks klubi tuleb siinsesse liigasse juurde, siis Eesti mängijate nõudlus on suur. Hea hooaeg individuaalses plaanis on samuti all ja küll midagi ikka Eestist leian. On selline variant ka, kus leping allkirjastada vastava klausliga, et augusti lõpuni saab veel ära minna. Ühe klubi poolt pakuti sellist varianti, et kui augustiks välismaalt või Kalev/Cramost tuleb pakkumine, siis võin minna.

Kas vihjad uue klubi puhul Viimsile ja on nemad Sinuga rääkinud?

Viimsi on rääkinud minuga küll. Käisin nendega kohtumas ja nende asjaajamine ning nägemus mulle meeldisid. Tundus tore variant, samuti oleks see kodukandi lähedal. Aga lõpuks mängib rahanumber ka mingit rolli.

Kuidas on Sinu tasemel korvpalluril Eestis leiba teenida? Kas on pidev pinge, et igal suvel ootad uut lepingut?

Pinget pole, et tööta jääd, aga eks ikka igal suvel üritad enda eest seista, et mingid numbrid juurde rääkida. Eriti veel siis, kui on tubli statistika all. Tahaks ju alati rohkemat. Arvan, et läinud hooajal oli siin minuga sarnase tasemega mehi mitmeid, kes teenisid oluliselt rohkem raha. See on seinast seina, millised on klubi finantsilised võimalused ja vajadused. Vahepeal on hädasti kedagi vaja ja sel juhul makstakse rohkem. Kui ikkagi ise finantsiliselt arukalt käituda, siis minu tasemega mehed võiks enam-vähem ennast ära elatada ja lisatööl käima ei peaks.

Mis on need argumendid, millega agent Sind välismaal müüb?

Argument on see, et olin Eesti-Läti liiga kõige rohkem kolmeseid tabanud mängija lõppenud hooajal. Tabavusprotsent oli suure visete arvu (73/173) juures 42,2%. Statistiliste näitajate poolest oli tubli hooaeg ja esimest korda olin koondise nimekirjas. Ma küll ei mänginud Permis, aga siiski pääsesin 15 nime sekka. Tihti ongi nii, et kuigi on hea hooaeg all, siis välismaa klubidel tekivad küsimused, miks mees pole koondises. Tänu sellele on end juba lihtsam müüa, kui oled koondise ringis sees.

Koondise peatreener on Sind seega juba välja sõelunud?

Jah, see teeb kindlasti asja lihtsamaks just välismaale mineku osas. Eestis teavad kõik niikuinii kõiki, aga kui lähed välismaale väiksest riigist nagu Eesti, siis kindlasti on taseme poolest natuke parematele klubidel esimene küsimus see, kas oled koondislane.

-Egert Haller | Foto: Siim Semiskar

Oled viskajana end pildile mänginud. Kas see vise on sul n-ö jumalast antud või on see puhtalt treenitud? Noorteklassis polnud Sa kõige osavam viskaja ja põrgataja, aga nüüd on pilt hoopis teistsugune.

Alustasin korvpalliga suhteliselt hilja, umbes 13-aastaselt. Olin veel 16-17-aastaselt oskuste poolest toores. Kindlasti oli iga aastaga vaja teistest eakaaslastest rohkem tööd teha, et tasemelt järele jõuda. Arvan, et viskekäsi on üleüldiselt hea. Olen väga paljude spordialadega tegelenud, alates suusahüpetest. Käisin kõigil võimalikel treeningutel, mis Võru linnas toimusid. Mul on üldiselt hea koordinatsioon, aga kindlasti on midagi ka jumala poolt antud. Ise arvan, et kõige tähtsam periood oli mu jaoks USA-s olemine, sest seal kujunes minust viskaja. Seal tekkis võimalus viskemasinaga 2000 viset päevas teha ja toona mul Eestis sellist varianti polnud. Sai sisuliselt seal saalis elada, kasvõi ööpäev läbi sinna minna. Mulle sattus ka hea punt, kellega lõhkusime koos aasta aega trenni teha. Kui USA-sse läksin, siis kuigi osav viskaja ma polnud, aga kui tagasi tulin, siis oli suhteliselt selge, et kui kunagi tahan korvpallurina tegutseda, siis võiks olla viskamine minu tugevus.

Tundub, et oled igal aastal suutnud oma potentsiaali peaaegu maksimaalselt ära kasutada. On palju andekamaid mängumehi, kes ei suuda pooltki oma potentsiaalist ära realiseerida, aga mis on Sind selleks motiveerinud?

Just see motiveeribki, et minust on nii palju andekamaid. Mitte, et treeneritele seda pahaks panen, aga ikka valitakse andekamad kutid välja, kelle peale läheb rohkem tähelepanu ja siis need, kes pole nii andekad, jäävad veidi kõrvale. Mind häiris, et mind kui andekat ei vaadatud. Nüüd saan tagantjärele hästi aru, miks see nii oli. Aga see pidev alahindamine, ja et minus erilist korvpalluri kuju justkui polnud, on andnud vajaduse tõestada, et võin mängida küll! Ei pea olema kõige osavam, aga mentaliteet peab olema paigas. Kui ise usud ja tahad endale tõestada, siis Eestis sellest piisab, et jõuda normaalsele tasemele. Siin ei pea olema füüsiliselt LeBron James ja megaandekas, ka väiksema talendiga kutid võivad samuti kuskile jõuda. Tuleb lihtsalt endaga vaeva näha ja teadlikult treenida.

Kas suhtumise muutus on tulnud vanusega, et andekusega on, nagu on, aga töökus on sajaprotsendiliselt Sinu enda teha? Seega võiks ka noortele korvpalluritele see võimalikult ruttu kohale jõuda, kuna siis saaks oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada?

Kindlasti. Arvan, et rolli mängib ka kodune kasvatus. Mul on hästi töökas isa. Mulle tundus kunagi nooremana see kiusamisena, aga oli see kool või treening, siis tal oli selline reegel, et kui tahad treeningule minna, siis lase käia ja vali, mis sporti teha tahad, aga treeningutel tuleb kohal käia. Sellist asja polnud, et täna lähed ja homme ei lähe. Korvpalliga tekkis mul algusest peale armastus. Enne tegelesin judoga, tulin kunagi isegi Eesti meistriks. See aga ei pakkunud lõpuks enam pinget, vaid korvpallitreeningule minek oli õige otsus. Läksin sinna nägu naerul ja lisaks treenimine oli lihtne, sest see meeldis ja oli lõbus. Tol hetkel ei tundunud see pingutuse või treeninguna. Mida sa ikka suvel targemat teed, kui võtad kossupalli ja lähed sõpradega viskama?

Kui Sa ennast kõrvale jätad, siis kes on kõige töökam eestlasest mängija, kellega koos oled mänginud?

Ennast jätaks niikuinii kõrvale (Naerab.)! Sten Saaremäel on väga töökas. Näiteks möödunud aastal oli meil Rakveres ameeriklasest pikk Riley Hayes, kellega koos Sten oli alati tunni võrra varem treeningul kohal ja mehed lihvisid oma oskusi. Ta on selline mängija, kes areneb veel kõvasti. Näen temas endaga sarnasusi – tahab näidata, et kuulub siia ja võiks mängida veel kõrgemal tasemel. Usun, et ta võibki seda teha, sest vanust pole palju. Töötahe ja -eetika on tal igatahes kõva.

scroll to top